veel tähistamata), seetõttu ei saanud erilist tempot arendada. Algus läks suht ludinal, rada oli ka kerge, alguses küll paar tõusu oli, aga....tundus nägu Elva Elion. Aga siis.... sattusime sohu, imes mõnusalt, hea et kuiv oli, märjaga imeb seal täiega :). Siis viis rada suusaradadele, seal olid mõnusad üles-alla mäed, ja seda 4-5 kiltsa. Ja krt, siis oli sisse topitud hull kuumaastikuga lõik, mina oma kõva kahvliga seal hakkama ei saanud, nii et tuli jalutada.... ja vaarikaid süüa. Kahjuks või õnneks seda lõiku ei olnud pikalt, ning tuli jällegi ratta selga asuda........ ja hakkas kannatuste lõik, soos muidugi jälle. Tempo kukkus.... ja parmud hakkasid täiega ligi ajama, päike siras pähe, tuult ei olnud, nõgesed.. kuumaastik.... jne. Olime pärapõrgus, õnneks oli n.ö tee sisse niidetud (lõik oli 3 kiltsa pikk, tundus aga 10 kiltsa) . Korraga oli Kalev kadunud selja tagant, mõtlesin et sõidan selle „soojupi“ lõpuni ja ootan järgi, aga enne sai sisseniidetud rada otsa, vasakul oja, paremal mets, ees võsa. Kalev oli ka kuhugi kadunud..... lõpuks siis tuli.... aga ratas käekõrval joostes, mõtlesin et nii on siin kergem, aga oh jama raamil oli sadulatoru kõveraks
väändunud. Täismäng!!!! Tutikas raam ja jälle kõveraks. No egas midagi tutvumissõit tuli pooleli jätta. Aga kuidagi oli vaja asustatud punkti jõuda. Õnneks oli Kalevil gps, aga kuidagi oli vaja üle oja pääseda, no ja me siis müttasime seal võsas otsides ülepääsu, kuniks olime ojaga kolmest küljest piiratud. Leidsime siis ühe üle oja vedeleva palgi ja sealt siis üle...... aga no palk otsustas pooleks muidugi murduda. Tore! Ragistasime siis edasi läbi metsa, kuni hakkas Laiuse kirik paistma. Aga saatus seadis meile ette veel nõgesemetsa, oi, oli mõnus, pärast harjus ära...! Ajas ikka vanduma! Saime lõpuks asfalt-teele, rajast oli läbitud veits üle poole, aga nüüd pidime kuidagi tagasi saama. Painutasime siis raami, aga tõmbasin hooga teistpidi kõveraks, aga no kannatas koduni vaikselt ära tiksuda.... Sedasi siis läks tutvumine rajaga. Kalev põrutas padavai Tallinna tagasi (tal pühapäeval soojamaa reis
ootamas) Mina kobisin sauna jalgu ravitsema, nõgestest oli jalad paistes, ja need parmu hammustused......Ametlik tutvumissõit oli aga järgmisel päeval. Otsustasin siis veelkord proovida. Kohal oli siis kokku 6 matsi , kohalikud tegelased ja rajameistrid vennad Raudsepad. Tempo oli rahulik, ja rada kattus ka enam-vähem meie eilse orienteerumissõiduga. Jõudsime lõpuks sinna kus meie sõit eile katki jäi, ja nüüd oli ööga tekkinud üle oja üks kena sillake!!! Lasime kenasti edasi, rajades ratastega teed. Laiusel ootas meid kohaliku kandi kõrgeim mägi 144m, ja seda tuli vallutada kolm korda. Edasi kulges rada peamiselt võpsikutes teed rajades (rajameistritel veel töö lõpuni tegemata). Ja nii me lõpuni ragistasime. Vaikse tempoga (2:50) ringi läbides ei olnud asi väga hull, aga kui mõelda et võistlustel peab seda ringi (40km.) läbima kaks korda (80km.) ja täie rauaga.....ohoohoo. No eks see sõit peab vastama oma nimele - Kalevipoja rattamaraton.
Tõusumeetreid oli ringi kohta kuskil 450m.
Nii et kutid pange vaim valmis. Enne saab veel Otepääl hea treeningu.
Toomas
