Pildil kõik X-Sport Teami põhitegijad (mõned veel puudu), viksilt ja viisakalt ametis soojenduse tegemisega hooaja lõpule. Tempo hoidmise pilte ei ole aga enam kõlbeline üles visata... Neid vaatame aastakese pärast kogunedes jälle..:)
pühapäev, 21. november 2010
Rattahooaeg 2010 lõpetatud!
12 novembril sai lõpuks punkt pandud lahedale ja pikale 2010 rattahooajale ja seda korraliku lõpupeoga. Nagu eelnevalt oli juba välja käidud toimus lõpetamine kõik plaanipäraselt. Soojendus, käivitamine ja võistlustempo hoidmine möödus Tallink Spa saunaruumides. Tempo kruvimine ja lõpuspurt aga juba hoopis linnapeal ööklubides ringi laiates.
Nüüd aga avame uue suusahooaja, sest ilmateade lubab varsti lund ja külma ja suusad tuleb panna rajale vingelt uluma. 2011 Vasaloppetini on aega veel ainult nõks üle 3 kuu ...
Pildil kõik X-Sport Teami põhitegijad (mõned veel puudu), viksilt ja viisakalt ametis soojenduse tegemisega hooaja lõpule. Tempo hoidmise pilte ei ole aga enam kõlbeline üles visata... Neid vaatame aastakese pärast kogunedes jälle..:)
Pildil kõik X-Sport Teami põhitegijad (mõned veel puudu), viksilt ja viisakalt ametis soojenduse tegemisega hooaja lõpule. Tempo hoidmise pilte ei ole aga enam kõlbeline üles visata... Neid vaatame aastakese pärast kogunedes jälle..:)
teisipäev, 16. november 2010
Orbea Orca, õige valik!
neljapäev, 28. oktoober 2010
Hooaja lõpupidu tulekul 12.11.10.
Nimelt tulemas X-Spordi 2010 ülikõva rattahooaja vinge lõpupidu ja seda lausa peagi, 12 novembril. Kokkusaamine võitluskaaslastega, toetajatega ja fännidega kl. 19.00 paiku juba tuttavas Tallink Spa hotelli saunaruumides. Õhtu sisuks on punkti panek raskele hooajale, kiituste ja sponsorite poolt preemiate jagamine, saunaleil, "spordijoogid-söögid" ning möll veekeskuses. Loomulikult hilisemal õhtutunnil autopiloodi juhtimisel sukeldumine Tallinna ööklubiellu.. Elämä on laiffi...
neljapäev, 14. oktoober 2010
EMMASTE MTB 48 km, 09.10.10.
Toomas:
Tegijad olid siis hooaega lõpetamas Hiiumaal. See aasta olid ässad puudu, nii et hiirtel pidu. Viimasel hetkel oli end kirja pannud Märt Küüt (kellega olen viimastel võistlustel finisit teinud) ja Rainer Kuhi(eelmise aasta kolmas mees). Nii et jalutuskäik jäi ära. Raineril oli istumise all maantekas. See aasta oli ring kergemaks tehtud( pikemad sirged lõigud olid sees).
Stardist vajutas Rainer punni põhja, ning punt hakkas kohe rebenema. Esimesel ringil eriti tööd ei teinud, oli vaja ennast soojaks sõita.
Aga ülejäänud ringidel tõmbasime kolmekesi ees Küüdi ja Raineriga punti. Ja nii läks lõpuni. Lõpuks vist jäi punti 7 venda. Rainer oma maantekaga kestis singlid ja aeglasemad lõigud ära ning vajutas finisirgel punni põhja ja oligi võit käes. Meie Küüdiga pusisime jällegi omavahel, tema teine ja ma siis kolmas. Erilist rahulolu ei pakkunud, aga noh...poodiumikoht. Rada oleks võinud raskem olla, siis oleks Küüdiga eest ära saanud. Eelmise aasta Rannamaa võiduaeg oli 3-4 mintsa aeglasem kui selle aasta aeg.
Nüüd siis võib jala sirgu lasta....
Hiiu saarde söit sai juba kevadel planeeritud ja vormi tippu timmitud.
Saarde jöudmine läks sujuvalt, aga sõiduvormi asemel - krõbe saiavorm.
Stardis oli esijoonel eliidi meestega uhke tunne seista.
Algul tõmmati kruusal vunk korralikult üles, ca 40 km/h
Hannes lubas mind poodiumile vedada, aga mees läks suurt koogitükki rabama. Esimese ringi lõpuks olid terad sökaldest eraldatud. Esimesed läinud, jäime 3kesi, 1 Hiiumaa vana rattavana ja veel suure seljaga mandrimees. 3ndal ringil metsalõikudel proovisin meestel eest ära minna, ei õnnestunud, afaldil ja kruusal jälle punt koos. Viimasel ringil tekkis veel 3 Paralepa riides tüüpi meie gruppi ja läks passimiseks.
500 m enne lõppu vajutasin tulules välja tulles punni põhja, aga liiga vara…2 meest karistas enne lõpujoont mind ära.
Löpp hea köik, hea, Hiiumaa MV arvestuses 3. koht ja poodiumil.
Soovin Tomile önne ellidis poodiumile jöudmise puhul ja tuletan meelde et Rainer Kuhile pole ilus 3 aastat järjest kaotada.
Pärast vöidusöitu käisid mehed Hiiu saunas.
Läksin ikka medalite peale välja. Kannatasin kõik tõmbamiste valud ja vaevad ilusasti. Tom-ile olin ka peaaegu ära vajutamas aga finish tuli ennem ette. Uuel hooajal siis vaatame seda asja, nii see ei jää.. Järgmisel aastal Hiiumaa MTB-l X-Spordile 2 medalit üldarvestuses kindel pauk… No problemo... Seni treenin lõpuspurtilihast, mönuga..
Kalev:
Kindlad plaanid olid osaleda ka nii legendaarsel (kultus) üritusel nagu Emmaste MTB aga juhtus nii, et kolleegid korraldasid rattamatka Kõrvemaal, millest ei suutnud kuidagi ära öelda. Sügisese Kõrvemaa värvilised metsad ja imeilusad järved (näit. Paukjärv :)) koos päikesepaistega, mmmm… fantastiline. Kokku 2-e päeva peale 154 km bikega.
Koht Nimi Aeg
3. Toomas 1.27.2
7. Hannes 1.27.2
9. Indrek 1.32.1
12. Magnus (mandril tuntakse kui Margus) 1.34.4
Rattaralli tegijaks nimetame Toomase ja Marguse kes vajalikud medalid ära tõid.
Emmaste rattaralli jäi meil hooaja viimaseks rattavõistluseks. Tähelepanu, lõpupidu on tulekul….
Pildid poiste fotikatest ja 3 pilti kuskilt hiidlaste saitidelt rotti pandud.
kolmapäev, 6. oktoober 2010
Sügisvärvides vinge Haanja 100, 02.10.10
Hommikuse sebimisega läks nii pikalt et starti jõudmisega läks päris kiireks.
Esimesed 5 kiltsa oli mõnus kulgemine mööda asfalti, hoidsin end etteotsa, et singlile keerates saaks omas tempos edasi lasta..
Aga no läks raskeks, kõht veel täis, ning mootor tahtis veel soojaks sõitmist. Peale esimest tundi läks asi juba tunduvalt paremaks.
Meil tekkis mingi 6 punt(Krisa, Porteri Erik, 2 lätakat ja Haanja miis)(Sõitsime kohtadel 20-25). Nii sai sõidetud mõnusas tempos 40-50 kiltsa, aga mul hakkasid krambid end ilmutama. See tegi ärevaks sest sõita oli veel 50 kiltsa. Mingi hetk astus Erik keti katki ning Haanja mehel läks tagakäikar. Lasime lätakaga pundist vehkat. 3-das TP-s vahetasin joogipudeli ning tegin suu soolaseks, et krampe vähendada. Lätakas pani eest minema(lõpuks vahe poolteist mintsa). Ülejäänud raja 35 kiltsa kuni lõpuni lasin üksinda, möödudes mõningatest vendadest, kelledel olid ilmsed haamri nähud. Lõputõusud tulid päris raskelt, sest ega jalad kangutamist ei talunud(krambi-poisid olid kohe külas). Üldkokkuvõttes oli see kergeim Haanja sõit , mis mul läbitud. Plaanitud aeg ( 5 ja poole tunni sisse) ja koht ( 20 sisse) tulid ka ära.
Koht 16 ja ametlik aeg ~ 5:28 ( kella pealt : moving time 5:21, total time 5:24). Mingi anomaalia.
Aga no kõige tähtsam oli see , et meeskondlik III poodiumikoht tuli ära!
Järgmine nädal siis hooaja lõpusõit Hiiumaa meistrivõistlustel Emmastes :) !
Indrek:
Ega väga ei oskagi midagi öelda ,oli selle aasta parim sõit minul vähemalt ,kestsin lõpuni ära ,kusjuures ei tulnud kordagi mõtet ,et miks ma küll siin olen ? Panin kohe alguses peagrupiga koos minema ja hiljem hakkasid vahed venima pikemaks ,hoitsin algul ikkka natsa tagasi ka ,vägisi mõtlesin ,et sõit on pikk ja kui jõudu on siis teise poole peal võib ju hoogu lisada ,sõidu esimeses veerandis läks nii mõnigi mees hurraaga mööda ,60-70-ndal kilomeetril tulid kõik selg ees vasta ,lõpu kruusakad olid muidugi kingitus ,Elva elionil ei oska küll neist niimoodi lugu pidada ja boonuseks oli veel tiimi korralik koht ,igaljuhul üks hästi kordaläinud üritus
Hannes:
Tegin matkasõitu;))
Seekordne sõit möödus minule distantsi esimeses pooles aina tõusvas tempos, ehk siis 50 km oli super. Selleks alustasin suhteliselt tagasihoidlikult, et vältida eelmise aasta kinnisõitmist ja olles ennast tasapisi soojaks saanud hakkasin eespoololijaid püüdma. Veidi tekitas ebameeldivust vaid see, et mul kadus üsna alguses vabakäik ära, ehk siis laskumistel pidin koguaeg väntama, et kett vahele ei tõmbaks – ja nii kuni lõpuni. See tähendas muidugi seda, et tehnilisi laskumisi oli päris keeruline võtta ja ma hävisin neis üsna palju, aga õnneks kõik käigud töötasid seevastu pea laitmatult. Esimeses söögipunktis peatust ei teinud, lasin sellest vaikselt mööda. Teises maitsesin kurki, leiba ja soola – küll oli hea:). Siis aga kuskil 50 km (täpselt ei tea, sest kella mälu sai täis ja GPS patakas tühjaks) vajus mu sõit üsna kiiresti kokku (tegelikult võib öelda, et lausa kukkus kokku). No jah, nii kolme tunni vorm mul tegelikult ongi... Ja sealt edasi tiksusin tasapisi, nii 130-140 pulsiga aegajalt peatudes, ratast pea olematust porist puhastades, elu üle järgi mõeldes ja krampis jalgu venitades. Tunne oli selline nagu sõidaks vastassuunas – niipalju rattureid tuli vastu :).
Kokku veeresin niimoodi u 40 km. Parem hakkas alles u 15 km ennem lõppu, kus tempo jälle normaalseks suuta tõstsin ja omajagu ratturitest mööda sain. Kokkuvõttes võiks öelda seda, et punnitasin taaskord lõpuni vaid sellepärast, et katkestades oleks väga külm hakanud ja ega ma õiget ja kiiremat koduteed ka vist leidnud poleks. Nii ma siis lubasin endale, et kui selle sõidu lõpuni vastu pean siis see aasta rohkem ratast ei puudu – ehk siis igati vääriline lõpp hooajale :).
Reede õhtul kogunesime juba Võrumaal. Teami buss pargiti otse Kubija hotelli parklasse kus elu pandi kohe käima. Vaaritasime sööki – jooki ja tundsime end hästi. Hommik oli selge ja külm. Äratus pool 7. Puder pandi podisema ja kõhud täis. Uimasime ringi ja sättisime velod valmis. Olime reganud kaks teami. X-Sport (Tom, Ints, Hannes) ja X-Sport tsainikud (Roomet, Margus, Kalev). Paar km soojendust ja mõni minut enne 9sat starti. Stardiala oli nagu ikka, igamees läks sinna kuhu heaks arvas, kõvade meeste, tegijate või tsainikute gruppi. Start kl. 9.00 AC/DC helide saatel. Margusega koos hakkasime vaikselt kruttima. Tempo oli üli low. Mingi maa tagant kruusakal kütsime u. 10-se pundiga õigest rajast mööda u. 1,5 km jagu ja no pidi samapalju tagasi ka kruttima. 17 km käis laks ja jõulukellade tilin algas . Esimene piduriklots lipendas väljas ja tilises vastu esiharki, ehk esim. pidurit enam ei olnud. Hallimäe TP-s 24 km õnneks leidus kuldsete kätega vend kes tegi piduri uuesti korda. Ja pidas lõpuni. Tp-des sõin ja jõin ohtralt, rosinad, banaan jms. Hapukurk oli kuradima hea, sellised krõmpsukad sakusioonikurgid olid.. Suure-Munamäe ületamine oli ladna, Vorstimägi oli ladna, ja neid 250 seid mägesid ei jõua kokku lugedagi. Plaani Jaanimägi oli kuradima raske ja mõrvari isa tõus, fakk, küll seal sai ähitud, vaevu ise üles saades aga rattarisu tuli ka järgi lohistada. 70 ja 80 km vahel kadus mott ära lasin jalga veel rohkem sirgu ja ei viitsinud enam Marguse tempot hoida. Vbla oli kõht liiga täis pugitud :). Margus mingi vennaga vaikselt keris eest ära. Mul täitsa pohlad. Vällaka aheliku ületamist alustasin jälle üksi. See oli päris raske ja kõndimist oli küllaga. Pärast 82 km TP-d olin jälle kosunud, libistasin seal ohtralt cocat ja arbuusi. Kavadi järve äärne kallasrada oli juba mõnus sõita, päike paistis sügisvärvides puudele ja värvilised lehed krabisesid kummi all. Ja siis tuli pikk kruusaka lõik kus oli ülihea kütta ja mõnedki möödunud vennad tulid selg ees vastu. Enne silla alt läbi tulekut kus vees munakivide vahel pidi kahlama, järsul laskumisel panin korraliku peaka. Nii rängalt polnud sellel aastal veel kukkunud, kiiver ragises ja prillid lendasid eest. Nina sai muljuda ja kael ja pea põrutada, andsid veel järgnevatel päevadel tunda. See andis lõputempole tugeva löögi ja kulgesin üliettevaatlikult, ohtlikest downhillidest ei viitsinud enam rattaseljas laskuda. Mingit krambijama aga ei olnud üldse. Kubija rollerirajal oli juba mõnus tunne ja finiš tuligi vastu. Poisid olid vastas, õll suruti pihku (millest ma olin 7,5 h unistanud) ja üliheaks uudiseks, et esimene X-Sport team oli meeskondlikult 3 kohal.
Aftekas , poodiumi koha tähistamine koos võiduõllede libistamisega toimus siis juba teate isegi kus…. :)
Boschweeeterisse aga ei jõudnud ikkagi...
Tulemused:
Rank Nr Nimi Klubi Time Gap
16 8 Toomas X-SPORT 5h28:48.13 40:15.35
33 42 Indrek X-Sport 5h50:49.23 1h02:16.45
71 321 Hannes X-SPORT 6h22:16.24 1h33:43.46
144 51 Roomet X-SPORT 7h04:48.83 2h16:16.05
172 377 Margus Spordipartner 7h23:35.17 2h35:02.39
183 204 Kalev X-SPORT 7h32:12.55 2h43:39.77
Sõidu tegija nimetuse on auga välja teeninud esimene X-Sport meeskond (Tom, Ints, Hannes).
neljapäev, 30. september 2010
Kõrvemaa kiiruskatse 40 km 25.09.10.
Laupäeval oli septembri lõpu kohta haruldane ilm. Päike paistis, järjest soojemaks läks ja ratturid olid stardis enamus lühikeses vormis. Finishis näitas termomeeter +21C. Oli igati ilus päev rattasõiduks…
Toomas:
No üks päris hea kiire sutsakas oli. Startida sai kohe ässade tagant, nii et possa oli hea...... Oleks vaid rohkem sooja teinud, oleks saanud stardist veel paremini minema. 5 kiltsa suutsin ässadega koos sõita, aga ei enamat. Roonet ütles et ässad tõmbasid 10 kiltsa täiega, siis tõmmati tempo maha. Rooneti poolt muidugi mega sõit , Jassi ja Kodaraga koos finisheerida. Ise sattusin 5-sse punti , kus tegime kolmekesi tööd koos Küüdi ja Tohvreliga. Kaks venda istusid taga. Sõit ise oli suht ladna, tempo oli mõõdukas, finisis sain pulsi korralikult üles, tegime veel lõpus Küüdiga finisit. Ma siis jällegi 14 –s nagu eelmine aasta. Max. tulemus oleks olnud täna 11 –s, sest eespoo olnud vennad( Pallo , Rebane) on mind reeglina edestanud.
Nüüd siis Haanja100 :).
Roomet:
Kõrvemaa sõit oli nii kiire, et alles finišis tulemusi vaadates panin tähele, et Sood ei olnudki... Vedas tal, seekord oleksin talle täiega ära vajutanud nii hea minek oli sees. Püta jalad olid vist selleks võistluseks minu alla monteeritud :).
Guido:
Kõrvemaa maraton kas ikka on maraton? Küsimus suurele ringile…………
Ok, natuke sõidust ka .Kui aus olla pole veel ühelgi võistlusel II-grupist startinud, see ise juba mõjub kuidagi positiivselt. Enamus konkurente olid aga kõik suutnud ennast I-gruppi paigutada, sealt oli näha Türi Rattatiimi ja Jõelähtme Singli sangareid, kellega on erinevatel võistlustel pikk hooaeg koos läbi ratsutatud .Ja eest ei puudunud ka meie parimad X-Spordi sõdalased kelle pilkudest järeldas nii mõndagi Tom , Roomet ja Kalev
Tänu eelmisel päeval läbi sõidetud rajale valisin stardis kohe sellise positsiooni kus sai kergesti kohta parandada ja suht kiiresti liikuda. Start õnnestus hästi ,liikusin esimesed põksud vasakult poolt kuna teadsin ,et tuleb mitu pööret vasakule ja, et jõuame jälle stardipaika tagasi. Sealt edasi liikusin päris heas pundis ,kuni suutsin suure hammaka pealt keti maha keerata.
Kruttisin mis ma krutisin aga ketti peale ei saanud , samal ajal möödusid mitmed hordid keda polnud lootustki kätte saada. Oli ikka hull kimamine alles 10 km enne lõppu sain mingi pundi kätte, kui tulid esimesed tõusud tegin nendega kohe vahe sisse , sealt pundist tuli kaasa vaid üks vend kellega koos lõpuni loksusime. Tulemuseks 71 koht.
See võistlus jäi ka selle hooaja viimaseks tulemuseks, kuna järgmisel päev suutsin ennast Saku Rattapäeval vigaseks sõita, kõige lühem võistlus 15 meetrit ja rangluu. Ja nüüd siis 3-nädalat pausi igasugusest spordist. Teile aga kiiret jalga ja nael kummi.
Kalev:
Stardis jah, punn põhja kõigil. Guits poogeldas mööda kohe ja osavalt rahva vahelt läbi aga paari km pärast oli teeveeres ja pusis ketti. Suutsin kaasa minna minu ees olevate vendadega, maha ei jäänud, sobival momendil ründasin järjest edasi. Mingi cyklokaga vend kimas ka seal, tegi Kanksi aga jäi vist seljataha. Teepeal sain veel mõnedki väiksed pundid kätte, kuhu liituda. Mudakohtades kordagi ei kukkunud. Sõit läks nii kiiresti. Lõpu 10 kilomeetril mõtlesin sellele, et Tom hakkab juba riideid vahetama vist… Staadioni viimases kurvis kui olin ühele vennale järgi jõudnud, et lõpusirgel ära vajutada, käis mingi laks ja ratas tegi häält nagu traktoriga sõidaks. Mõtlesin, et käikariga midagi. Tegelikult esipiduriga midagi juhtus ja piduriklots lipendas omatahtsi tuulekäes.. Vedas, et nii lõpus..
Tulemused:
Koht Nr Nimi Võistkond Aeg Koht v.k. Kaotus võitjale
14 14 Toomas X-SPORT 1:19:35 10 0:06:00
42 91 Roomet X-SPORT 1:24:51 29 0:11:16
59 137 Kalev X-SPORT 1:27:11 41 0:13:37
71 241 Guido X-Sport 1:28:33 50 0:14:59
Ei saa mainimata jätta kuidagi seda, et kui oleks ära registreerinud , oleks 3 koha teamide arvestuses ära napsanud ja seda ilma puudunud rattastaarideta nagu nobejalg Uno (Hannes) ja Ints Terasmees. Aga kui ka staarid oleks olnud kohal…. Oleks olnud maavärinat oodata….
Hannes: Oli valida kas ratast sõita või käed mullaseks teha ja kardulast noppida. Loomulikult valisin viimase..
Indrek: Ah mul pohlad sellest rattasõidust juba, läksin Põtra
Margus oli seekord rajakõrval omasid ergutamas ja järelkasvuga rattasõitu jändamas.
Laupa 2 okt. H 100 , Haanjamail. Näeme siis rsk!
Pildid pätsatud : http://gallery.korvemaa.ee/archives/233
No üks päris hea kiire sutsakas oli. Startida sai kohe ässade tagant, nii et possa oli hea...... Oleks vaid rohkem sooja teinud, oleks saanud stardist veel paremini minema. 5 kiltsa suutsin ässadega koos sõita, aga ei enamat. Roonet ütles et ässad tõmbasid 10 kiltsa täiega, siis tõmmati tempo maha. Rooneti poolt muidugi mega sõit , Jassi ja Kodaraga koos finisheerida. Ise sattusin 5-sse punti , kus tegime kolmekesi tööd koos Küüdi ja Tohvreliga. Kaks venda istusid taga. Sõit ise oli suht ladna, tempo oli mõõdukas, finisis sain pulsi korralikult üles, tegime veel lõpus Küüdiga finisit. Ma siis jällegi 14 –s nagu eelmine aasta. Max. tulemus oleks olnud täna 11 –s, sest eespoo olnud vennad( Pallo , Rebane) on mind reeglina edestanud.
Nüüd siis Haanja100 :).
Kõrvemaa sõit oli nii kiire, et alles finišis tulemusi vaadates panin tähele, et Sood ei olnudki... Vedas tal, seekord oleksin talle täiega ära vajutanud nii hea minek oli sees. Püta jalad olid vist selleks võistluseks minu alla monteeritud :).
Guido:
Kõrvemaa maraton kas ikka on maraton? Küsimus suurele ringile…………
Ok, natuke sõidust ka .Kui aus olla pole veel ühelgi võistlusel II-grupist startinud, see ise juba mõjub kuidagi positiivselt. Enamus konkurente olid aga kõik suutnud ennast I-gruppi paigutada, sealt oli näha Türi Rattatiimi ja Jõelähtme Singli sangareid, kellega on erinevatel võistlustel pikk hooaeg koos läbi ratsutatud .Ja eest ei puudunud ka meie parimad X-Spordi sõdalased kelle pilkudest järeldas nii mõndagi Tom , Roomet ja Kalev
Tänu eelmisel päeval läbi sõidetud rajale valisin stardis kohe sellise positsiooni kus sai kergesti kohta parandada ja suht kiiresti liikuda. Start õnnestus hästi ,liikusin esimesed põksud vasakult poolt kuna teadsin ,et tuleb mitu pööret vasakule ja, et jõuame jälle stardipaika tagasi. Sealt edasi liikusin päris heas pundis ,kuni suutsin suure hammaka pealt keti maha keerata.
Kruttisin mis ma krutisin aga ketti peale ei saanud , samal ajal möödusid mitmed hordid keda polnud lootustki kätte saada. Oli ikka hull kimamine alles 10 km enne lõppu sain mingi pundi kätte, kui tulid esimesed tõusud tegin nendega kohe vahe sisse , sealt pundist tuli kaasa vaid üks vend kellega koos lõpuni loksusime. Tulemuseks 71 koht.
See võistlus jäi ka selle hooaja viimaseks tulemuseks, kuna järgmisel päev suutsin ennast Saku Rattapäeval vigaseks sõita, kõige lühem võistlus 15 meetrit ja rangluu. Ja nüüd siis 3-nädalat pausi igasugusest spordist. Teile aga kiiret jalga ja nael kummi.
Stardis jah, punn põhja kõigil. Guits poogeldas mööda kohe ja osavalt rahva vahelt läbi aga paari km pärast oli teeveeres ja pusis ketti. Suutsin kaasa minna minu ees olevate vendadega, maha ei jäänud, sobival momendil ründasin järjest edasi. Mingi cyklokaga vend kimas ka seal, tegi Kanksi aga jäi vist seljataha. Teepeal sain veel mõnedki väiksed pundid kätte, kuhu liituda. Mudakohtades kordagi ei kukkunud. Sõit läks nii kiiresti. Lõpu 10 kilomeetril mõtlesin sellele, et Tom hakkab juba riideid vahetama vist… Staadioni viimases kurvis kui olin ühele vennale järgi jõudnud, et lõpusirgel ära vajutada, käis mingi laks ja ratas tegi häält nagu traktoriga sõidaks. Mõtlesin, et käikariga midagi. Tegelikult esipiduriga midagi juhtus ja piduriklots lipendas omatahtsi tuulekäes.. Vedas, et nii lõpus..
Tulemused:
Koht Nr Nimi Võistkond Aeg Koht v.k. Kaotus võitjale
14 14 Toomas X-SPORT 1:19:35 10 0:06:00
42 91 Roomet X-SPORT 1:24:51 29 0:11:16
59 137 Kalev X-SPORT 1:27:11 41 0:13:37
71 241 Guido X-Sport 1:28:33 50 0:14:59
Ei saa mainimata jätta kuidagi seda, et kui oleks ära registreerinud , oleks 3 koha teamide arvestuses ära napsanud ja seda ilma puudunud rattastaarideta nagu nobejalg Uno (Hannes) ja Ints Terasmees. Aga kui ka staarid oleks olnud kohal…. Oleks olnud maavärinat oodata….
Hannes: Oli valida kas ratast sõita või käed mullaseks teha ja kardulast noppida. Loomulikult valisin viimase..
Indrek: Ah mul pohlad sellest rattasõidust juba, läksin Põtra
Margus oli seekord rajakõrval omasid ergutamas ja järelkasvuga rattasõitu jändamas.
Laupa 2 okt. H 100 , Haanjamail. Näeme siis rsk!
Pildid pätsatud : http://gallery.korvemaa.ee/archives/233
kolmapäev, 15. september 2010
Elioni koondtulemused.
Kokku oli 8 etappi. Meie pundist jõudsid edukalt kõik etapid läbida Hannes ja Kalev. Kõikidel etappidel osalesid veel Toomas ja Indrek aga nagu mäletate pidi Tom Kuremaa sõidul raske kukkumisega kaasneva vigastuse tagajärjel katkestama ja ka Intsul oli Viljandi sõidul tõsiseid hardware probleeme millega jäi paratamatult rajakõrvale. Koondtulemustes arvestati 6 parima etapi punkte.
Hannes: Tulemuste poolelt oli meil kõigil sellel aastal meeletu edasiminek. Tublid olete!
Koondtulemused:
Koht koht vkl nimi punktid
46 28 Erikson Toomas 8618
121 69 Soo Hannes 8089
122 70 Teras Indrek 8089
148 82 Leiger Roomet 7887
223 130 Albri Kalev 7275
300 171 Rool Margus 6814
314 181 Salumäe Guido 6730
Hannes: Tulemuste poolelt oli meil kõigil sellel aastal meeletu edasiminek. Tublid olete!
Koondtulemused:
Koht koht vkl nimi punktid
46 28 Erikson Toomas 8618
121 69 Soo Hannes 8089
122 70 Teras Indrek 8089
148 82 Leiger Roomet 7887
223 130 Albri Kalev 7275
300 171 Rool Margus 6814
314 181 Salumäe Guido 6730
Jõulumäe Rattamaraton 11.09.10.
Jõulumäel toimus selle aasta viimane Elioni rattamaratonide sarja etapp. Selleks aastaks on siis elionidega jälle ühelpool…
Jõulumäe etapi tegija nimetuse saab kindlalt Guits, keda püta jalad ei olnud sellelgi korral maha jätnud , lendas raketina rajal ja tegi väga hea enda hooaja parima tulemuse.
Guido:
Viimane etapp Jõulumäel oli nagu vigadeparandus, proovisin sõita nii nagu vanemad ja kogenumad sõitjad soovitasid .Soovitus oli lihtne stardis kohe laks põhja ja kütta nii kaua jõuad. See mõtte aga kummitas mind tükk aega ,kas kestan lõpuni. Algus oli hea ,sain stardist hästi minema ,välja arvatud kukkumine kus osales ka Kalev, minagi takerdusin nende taha ,kuid sain kuidagi kõrvalt mööda ukerdada. Peale seda proovisin sõita nii nagu soovitati laks põhja ja lõpuni. Tõesti minek oli hea möödusin paljudest ,kellele olen tavaliselt kaotanud see innustas hoogu juurde panema. Mingil tõusul loeti kohaks 233 see mõjus kuidagi innustavalt. Samal ajal keegi koputas ja küsis kaua veel nii jaksad? Esimene ikaldumine toimus mudaloigus millele järgnes kohe tõus ( ainuke jooksukas) seal ei tahtnud jalad üldse liikuda. Need mudamülkad ei meeldinud kohe mitte ,rütm läks sassi ja tõmbas tempo alla sealt alates ootasin juba km viitasid ,kas neid üldse oligi ei mäleta . Sõitsin viimaseid künkaid veloclubersi vennaga koos kes suutis veel head tempot hoida ,ühesõnaga rippusin nööriga järel ja hoidsin hammastega kinni aga päris lõpuni ei kestnud, tema läks ikkagi oma teed. Staadionile jõudes tulin suht rahulikult arvasin, et olen üksi, samal ajal aga seljataga hiilis mingi vend kes finisis mulle 1 sek ära väänas , luuramine on vist tagant tulija eelis. Vigade parandus sai tehtud ja ka parim tulemus Elioni sarjas.
Hannes:
Olin olnud kogu nädala tõbine ja reede õhta näitas kraatušnik veel 37`et kraadi. Oli ilmselge, et päris murevabalt sõidule ei läinud. Kodus sain seepärast ka korraliku peapesu aga kes neid naisi ikka kuulab;)) Kohale jõudmine ja ettevalmistus kulgesid väga rahulikult. Jõudsin oma stardikoridori peaaegu esimesena. Õige varsti ujus Maaris külje alla:) ja meetri kaugusel seisis ka Ivanda. Olin naiste poolt sisse piiratud;)) Peale stardipauku ennast väga tagasi ei hoidnud aga väga üle ka ei pingutanud. Katsusin positsiooni hoida ja oma tervislikust-sportlikust seisukorrast aimu saada. Nagu tavaliselt pannakse Jõulumäel koheselt gaas põhja ja väga tagasi hoida pole mõtet. Vastasel juhul on „poezd“ läinud. Surusin siis ka mina kõvasti pedaali, endal pärakas peest väljas ja meetriseid tatilirakaid vasakule-paremale lastes. Esimesel rajapoolel jõudis mulle järgi Ivanda kellele koheselt sappa haakisin. Üks tohman (nr 183 Andrei Iljin) proovis iga hinna eest ise Ivanda sabas istuda. Ega mul selle vastu midagi polnud aga mees suutis pidevalt sõiduvigade pärast vahe sisse lasta. Kui temast möödusid ja uuesti teiste sappa võtsid siis oli mees varsti uuesti platsis ning kukkus jälle vahele suruma. Kui ta oli paar korda nii teinud, lasin paar venekeelset roppu sõna üle huulte. Tundub, et see talle ei mõjunud. Enne Jõulumäe keskust hakkas ta veel ühele seltsimehele närvidele käima ning see võttis käed appi. See mõjus:) (Kalev, sind oleks seal vaja olnud). Staadionit läbides saime tänu Ivandale üsnagi suure tähelepanu osaliseks. Loeti meie kõikide nimed ette :).
Teisel raja poolel saime kätte Maarise, Tarmo Tarlapi ja Rääbis Mati. Mati, Maarise, Ivanda ja mõningate teiste ratturitega oli üsna hea sõita. Naised sõitsid ju medalitele ja see hoidis tempo üleval. Mati pingutas ka kõvasti. Ta oli siis veel oma arvestuses teine (peale Are Mets`a).
Üldiselt võib raja teise poolega rahule jääda. Näpud muutusid veidi kangeks. Juurikaid oli üsna palju ja kõvakahvliga sõit polnud kõige lihtsam. Lõpetuseks oli hea see, et suutsin see hooaeg kõigil Elioni etappidel osaleda ja tulemused liikusid paremuse suunas.
Margus:
Eelmisel õhtul sai sushit wasabiga söödud, mulises sees enne magamajäämist kõvasti ja lootus heale sõidule oli 50/60. Soojendusel pulss üles ei läinud, s.t. 2 varianti kas väsimus või väga hea vorm. Pakkusin variant 1. aga tuli 2. Stardis sain pulsi käima ja 182-185 oli pidevalt. Pundis istumine oli kerge, laksasin korralikult omas grupis ja ootasin millal kuvalda lajatab. Kuvaldat ei tulnud ja teisel ringil tuli rahvast hulgi selg ees vastu. Viimased 15 km tulid juba finiši ootuses kus nnestus veel skalpe nülgida. Finishis andsin endast kõik ja 250 koht on 4L kopsudega masinaklassis v.super.
Indrek:
Pole midagi öelda lihtsalt ei viitsinud pingutada ,võib ju ühe sõidu teha ka sõitu nautides …
Toomas:.jpg)
Kuna meil oli viimasel etapil tähtis ülesanne st. meeskondlikult üritus kinni panna, saabusime Jõulumäele juba reede õhtal. Tallinn – Jõulumäe marsruut võttis aega 4 tundi, teadagi miks nii kaua. Hommikul sai väike koosolek peetud, igaüks sai oma ülesande :) . Mina pidin siis jälgima Kelku, Karlat ja Ansipi turvameest Ridamäed.
Püta pidi asja kinni panema. Rada ja ilm oli vesise võitu aga ei hullu. Stardist sain hästi minema, mida juhtub mul väga harva. Esimesed 10 kond kiltsa püsisin 30 kandis, kuid siis pidin järgi andma, sest ees ootas raja teine pool raskema profiiliga. Sõiduga võib enam vähem rahul olla, kuigi lasin omad konkurendid eest (Lond 24-s ja Veski 23-s tegid elusõidu ). Poolel maal staadionil tegin vea, et lasin tugevamad eest ära ning pidin seetõttu ise gruppi vedama. Keegi ei suvatsenud tööd ees teha, seetõttu ka kiirus langes. Mul loll harjumus jääda aeglaste taha passima, samal ajal aga kiiremad grupid panevad eest minema. Finsi heitluses lasin veel 4-5 venda ka mööda. Koht siis 45-s. Oma töö sai tehtud , kaitsesin n.ö. tagalat. Meeskondlikult tuli etapilt esikoht ning ka üldkokkuvõttes.
Peale sõitu läks kohe napsutamiseks, põrutasime Pärnusse kõrtsu ja hiljem juba Sugarisse Elioni lõpetamisele. Ütleme nii et läks joomaks......ärkasin tiimi bussis, kõrval istmel pikutas Juss. Hommiku poole 5 jõudsime tagasi baasi....
Aga.....pühapäeval toimusid Jõulumäel EMV teatekrossis, kus pidin sõitma Fixuse II tiimis. Kõik vennad oli hommikul veel laksu all........see midagi head tõotanud. Soojendusringidel oli kõik veel korras, aga kui sõiduks läks olid jalad esimese 300m lukus..... no täiesti kinni, pole veel sellist asja kogenud. Ega teistelgi (Aasla, Apivala, Põder) parem polnud. Jäime 7-ks......seda siis 9 meeskonna hulgas :). Aga no esindustiim võttis esikoha ära, eesotsas Püta jalgadega. Ütleme nii: päris raske ja karm nädalavahetus. Eks näis kuidas ära taastub, tulemas ju Tartu maraton.
Kalev:
Noh stardist panid kõik punni põhja. Olin valinud vale rajapoole ja tuli kohe mingi liivane ala kus ees vennad takerdusid , jalastusid ja mingi jama seal tekkis, et igal juhul sain juba külje maha kohe alguses. Kaotasin palju kohti. Ja edasi vajutati jällegi kõvasti. Guits möödus aga järgi ma talle ei saanud. Vend oli seekord ikka nii väle, siuh-sau poogeldades rahva vahelt läbi ja edasi. Aga andmine oli ka kõva. Pulss oli üle 180, see tähendab minu puhul, et varsti on „kuvalda“. Rippusin mõnedel kõigest väest järgi. Esimest rajapoolt ma ei kartnud, sirgel saan ikka edukalt hakkama aga viimane ots läks raskeks. Möödujaid oli palju. „Kuvaldat“ ei saanud, läbi ei olnud aga nagu mingi piir oli ees ja kiiremini lihtsalt ei saanud. Pärast Hiiumaa tuuri kuu aja eest tiksub väike väsimus sees. Panin veel 2x külge maha, mõlemad mingites mudakohtades, kus pea 2,8 atile pumbatud furius ära libises. Õnnelikult ikka. Viimasel ajal polegi olnud sõitu kus bambust ei paneks:). Ei tea mis veel TRM-il ja H100-l saab? :). 10 kilomeetrit lõpuni ootasin seda kohta kus 2 aastat tagasi peakat panin. Aga seekord oli kahjuks rada viidud kõrvalt, vist oli nii ohtlik koht. Viimased kilomeetrid venisid kohutavalt ja ootasin väga lõppu.
Tulemused:
Toomas, koht 45, aeg 2:09:12
Hannes, koht 121, aeg 2:18:36
Guido, koht 203, aeg 2:26:41
Indrek, koht 221, aeg 2:28:27
Margus, koht 250, aeg 2:31:22
Kalev, koht 301, aeg 2:35:39
Jõulumäe etapi tegija nimetuse saab kindlalt Guits, keda püta jalad ei olnud sellelgi korral maha jätnud , lendas raketina rajal ja tegi väga hea enda hooaja parima tulemuse.
Viimane etapp Jõulumäel oli nagu vigadeparandus, proovisin sõita nii nagu vanemad ja kogenumad sõitjad soovitasid .Soovitus oli lihtne stardis kohe laks põhja ja kütta nii kaua jõuad. See mõtte aga kummitas mind tükk aega ,kas kestan lõpuni. Algus oli hea ,sain stardist hästi minema ,välja arvatud kukkumine kus osales ka Kalev, minagi takerdusin nende taha ,kuid sain kuidagi kõrvalt mööda ukerdada. Peale seda proovisin sõita nii nagu soovitati laks põhja ja lõpuni. Tõesti minek oli hea möödusin paljudest ,kellele olen tavaliselt kaotanud see innustas hoogu juurde panema. Mingil tõusul loeti kohaks 233 see mõjus kuidagi innustavalt. Samal ajal keegi koputas ja küsis kaua veel nii jaksad? Esimene ikaldumine toimus mudaloigus millele järgnes kohe tõus ( ainuke jooksukas) seal ei tahtnud jalad üldse liikuda. Need mudamülkad ei meeldinud kohe mitte ,rütm läks sassi ja tõmbas tempo alla sealt alates ootasin juba km viitasid ,kas neid üldse oligi ei mäleta . Sõitsin viimaseid künkaid veloclubersi vennaga koos kes suutis veel head tempot hoida ,ühesõnaga rippusin nööriga järel ja hoidsin hammastega kinni aga päris lõpuni ei kestnud, tema läks ikkagi oma teed. Staadionile jõudes tulin suht rahulikult arvasin, et olen üksi, samal ajal aga seljataga hiilis mingi vend kes finisis mulle 1 sek ära väänas , luuramine on vist tagant tulija eelis. Vigade parandus sai tehtud ja ka parim tulemus Elioni sarjas.
Hannes:
Olin olnud kogu nädala tõbine ja reede õhta näitas kraatušnik veel 37`et kraadi. Oli ilmselge, et päris murevabalt sõidule ei läinud. Kodus sain seepärast ka korraliku peapesu aga kes neid naisi ikka kuulab;)) Kohale jõudmine ja ettevalmistus kulgesid väga rahulikult. Jõudsin oma stardikoridori peaaegu esimesena. Õige varsti ujus Maaris külje alla:) ja meetri kaugusel seisis ka Ivanda. Olin naiste poolt sisse piiratud;)) Peale stardipauku ennast väga tagasi ei hoidnud aga väga üle ka ei pingutanud. Katsusin positsiooni hoida ja oma tervislikust-sportlikust seisukorrast aimu saada. Nagu tavaliselt pannakse Jõulumäel koheselt gaas põhja ja väga tagasi hoida pole mõtet. Vastasel juhul on „poezd“ läinud. Surusin siis ka mina kõvasti pedaali, endal pärakas peest väljas ja meetriseid tatilirakaid vasakule-paremale lastes. Esimesel rajapoolel jõudis mulle järgi Ivanda kellele koheselt sappa haakisin. Üks tohman (nr 183 Andrei Iljin) proovis iga hinna eest ise Ivanda sabas istuda. Ega mul selle vastu midagi polnud aga mees suutis pidevalt sõiduvigade pärast vahe sisse lasta. Kui temast möödusid ja uuesti teiste sappa võtsid siis oli mees varsti uuesti platsis ning kukkus jälle vahele suruma. Kui ta oli paar korda nii teinud, lasin paar venekeelset roppu sõna üle huulte. Tundub, et see talle ei mõjunud. Enne Jõulumäe keskust hakkas ta veel ühele seltsimehele närvidele käima ning see võttis käed appi. See mõjus:) (Kalev, sind oleks seal vaja olnud). Staadionit läbides saime tänu Ivandale üsnagi suure tähelepanu osaliseks. Loeti meie kõikide nimed ette :).
Teisel raja poolel saime kätte Maarise, Tarmo Tarlapi ja Rääbis Mati. Mati, Maarise, Ivanda ja mõningate teiste ratturitega oli üsna hea sõita. Naised sõitsid ju medalitele ja see hoidis tempo üleval. Mati pingutas ka kõvasti. Ta oli siis veel oma arvestuses teine (peale Are Mets`a).
Üldiselt võib raja teise poolega rahule jääda. Näpud muutusid veidi kangeks. Juurikaid oli üsna palju ja kõvakahvliga sõit polnud kõige lihtsam. Lõpetuseks oli hea see, et suutsin see hooaeg kõigil Elioni etappidel osaleda ja tulemused liikusid paremuse suunas.
Eelmisel õhtul sai sushit wasabiga söödud, mulises sees enne magamajäämist kõvasti ja lootus heale sõidule oli 50/60. Soojendusel pulss üles ei läinud, s.t. 2 varianti kas väsimus või väga hea vorm. Pakkusin variant 1. aga tuli 2. Stardis sain pulsi käima ja 182-185 oli pidevalt. Pundis istumine oli kerge, laksasin korralikult omas grupis ja ootasin millal kuvalda lajatab. Kuvaldat ei tulnud ja teisel ringil tuli rahvast hulgi selg ees vastu. Viimased 15 km tulid juba finiši ootuses kus nnestus veel skalpe nülgida. Finishis andsin endast kõik ja 250 koht on 4L kopsudega masinaklassis v.super.
Indrek:
Pole midagi öelda lihtsalt ei viitsinud pingutada ,võib ju ühe sõidu teha ka sõitu nautides …
Toomas:
.jpg)
Kuna meil oli viimasel etapil tähtis ülesanne st. meeskondlikult üritus kinni panna, saabusime Jõulumäele juba reede õhtal. Tallinn – Jõulumäe marsruut võttis aega 4 tundi, teadagi miks nii kaua. Hommikul sai väike koosolek peetud, igaüks sai oma ülesande :) . Mina pidin siis jälgima Kelku, Karlat ja Ansipi turvameest Ridamäed.
Püta pidi asja kinni panema. Rada ja ilm oli vesise võitu aga ei hullu. Stardist sain hästi minema, mida juhtub mul väga harva. Esimesed 10 kond kiltsa püsisin 30 kandis, kuid siis pidin järgi andma, sest ees ootas raja teine pool raskema profiiliga. Sõiduga võib enam vähem rahul olla, kuigi lasin omad konkurendid eest (Lond 24-s ja Veski 23-s tegid elusõidu ). Poolel maal staadionil tegin vea, et lasin tugevamad eest ära ning pidin seetõttu ise gruppi vedama. Keegi ei suvatsenud tööd ees teha, seetõttu ka kiirus langes. Mul loll harjumus jääda aeglaste taha passima, samal ajal aga kiiremad grupid panevad eest minema. Finsi heitluses lasin veel 4-5 venda ka mööda. Koht siis 45-s. Oma töö sai tehtud , kaitsesin n.ö. tagalat. Meeskondlikult tuli etapilt esikoht ning ka üldkokkuvõttes.
Peale sõitu läks kohe napsutamiseks, põrutasime Pärnusse kõrtsu ja hiljem juba Sugarisse Elioni lõpetamisele. Ütleme nii et läks joomaks......ärkasin tiimi bussis, kõrval istmel pikutas Juss. Hommiku poole 5 jõudsime tagasi baasi....
Aga.....pühapäeval toimusid Jõulumäel EMV teatekrossis, kus pidin sõitma Fixuse II tiimis. Kõik vennad oli hommikul veel laksu all........see midagi head tõotanud. Soojendusringidel oli kõik veel korras, aga kui sõiduks läks olid jalad esimese 300m lukus..... no täiesti kinni, pole veel sellist asja kogenud. Ega teistelgi (Aasla, Apivala, Põder) parem polnud. Jäime 7-ks......seda siis 9 meeskonna hulgas :). Aga no esindustiim võttis esikoha ära, eesotsas Püta jalgadega. Ütleme nii: päris raske ja karm nädalavahetus. Eks näis kuidas ära taastub, tulemas ju Tartu maraton.
Noh stardist panid kõik punni põhja. Olin valinud vale rajapoole ja tuli kohe mingi liivane ala kus ees vennad takerdusid , jalastusid ja mingi jama seal tekkis, et igal juhul sain juba külje maha kohe alguses. Kaotasin palju kohti. Ja edasi vajutati jällegi kõvasti. Guits möödus aga järgi ma talle ei saanud. Vend oli seekord ikka nii väle, siuh-sau poogeldades rahva vahelt läbi ja edasi. Aga andmine oli ka kõva. Pulss oli üle 180, see tähendab minu puhul, et varsti on „kuvalda“. Rippusin mõnedel kõigest väest järgi. Esimest rajapoolt ma ei kartnud, sirgel saan ikka edukalt hakkama aga viimane ots läks raskeks. Möödujaid oli palju. „Kuvaldat“ ei saanud, läbi ei olnud aga nagu mingi piir oli ees ja kiiremini lihtsalt ei saanud. Pärast Hiiumaa tuuri kuu aja eest tiksub väike väsimus sees. Panin veel 2x külge maha, mõlemad mingites mudakohtades, kus pea 2,8 atile pumbatud furius ära libises. Õnnelikult ikka. Viimasel ajal polegi olnud sõitu kus bambust ei paneks:). Ei tea mis veel TRM-il ja H100-l saab? :). 10 kilomeetrit lõpuni ootasin seda kohta kus 2 aastat tagasi peakat panin. Aga seekord oli kahjuks rada viidud kõrvalt, vist oli nii ohtlik koht. Viimased kilomeetrid venisid kohutavalt ja ootasin väga lõppu.
Tulemused:
Toomas, koht 45, aeg 2:09:12
Hannes, koht 121, aeg 2:18:36
Guido, koht 203, aeg 2:26:41
Indrek, koht 221, aeg 2:28:27
Margus, koht 250, aeg 2:31:22
Kalev, koht 301, aeg 2:35:39
laupäev, 11. september 2010
Tartu Rattamaratoni rada läbi sõitmas
Kuna ei viitsinud Tallinna Rattaralli pikka distantsi sõita ja Hannes oli ka hiljaks jäänud selle sõidu registreerimisega, ning ei soovinud viite sotti koduradadel sõiduks eraldada jäi järgi ainult 2 varianti: kas osaleda Tallinna Rattaralli Kodutohtri sõidul või siis teha üks mõnus matk Tartu Rattamaratoni radadel. Otsustasime viimase kasuks.
Hommikul põrutasime Otepääle. Sättisime velod töökorda, riided selga ja levvakoti üten ja hakkasime kerima Elva suunas. Matk kulges ladnalt. Ilm oli ilus, päikseline. Õhutemp oli nõks jahe, midagi 13 C kanti aga päike kompenseeris ülejäänud. Vahepõikena külastasime Sangaste linnamäge. Rada on rahulik kuni Meegaste mäeni. Sealt svingaaliga laskudes peaks olema juba ettevaatlik, all on libe ja pehme. Kui eesmärgiks bambust panna siis tuleks seal vajutada kõvasti. Kuskil pärast Meegaste mäge muidugi õnnestus mul libedas poris laskumisel külg maha saada. Õnnelikult jälle.
Elvasse jõudes keerasime asfaldi peale ja kerisime vaikselt Otepää suunas tagasi. Kokku Otepää-Elva-Otepää 115 km ja aega kulus 5.45. kanti.
NB! Kummivalikuks kindlasti Rocket Ron, ette ja taha :) Ketid ka ümber kerida...
Tallinna Rattaralli 05.09.10.
Indrek: Sai siis eelmine pühapäev rattarallit sõidetud. Minu jaoks oli suht raske, kuna kiirus oli päris üleval kogu aeg ja ma eelmine nädal ei saanud trenni teha , ilmad oilid ka kehvad siis mõtlesin, et lähen teen veel eelmine päev natsa ,aga nagu ikka tuli trenni pikkus 90km ja üsna intensiivne, tühja ka kõvad mehed sõidavad ju mitu päeva järjest, miks ma siis ei võiks? Pühapäeva hommikul tõusin üles ja jalg oli ikka suht pehme juba ennem võistlust , lõppkokkuvõtteks polnud ju hullu midagi elusalt finisis ja peagrupis ka nii,et läks seekord õnneks.
Margus: Krt mul oli pohmakas veel pühapäeval, niiet head sõitu ei olnud ega tulnud s.t. ei kommentaari.
Toomas: Eesmärk peagrupis lõpetada sai täidetud, heaks trenniks kõlbas küll.
Kalev: Plaanisin minna Tallinna Rattaralli kodutohtri sõidule 21 km :) aga hoopis põrutasime Hannesega Tartu Rattamaratoni rada läbi sõitma.
Tulemused:
Toomas koht 91, aeg 2.02.56.
Indrek koht 94, aeg 2.02.56
Margus koht 144 aeg 2.19.06
Kuusalu Maraton 100 km 05.09.10
Kuusalu 100 km maastikurattamaratonist võttis osa Guido:
Kuusalu I maraton ,siis selleks korraks läbitud.
Stardis oli meeleolu hea , Jõelähtme singlikad soovisid edu ja jaksu ,sai ju eelmine
sügis ja sel suvel Flash ja teiste singlikatega need rajad läbi sõitetud. Ühesõnaga teadsin juba mis mind ees ootab. 100 km start oli lahe, kiirus on 25 -30 km/h ja nii ca 3 km ,terve suur punt oli koos kuni suusaradadeni ,seal aga pani esiots gaasi põhja.
Kohe tekkis pikk rivi .Sealt alates tabas mind ebaõnn ,kuna olime suht tihetalt koos, tekkis ummik ja tagant tulijad põrutasid selga, peale seda ei toiminud tagakäikar ja käigud ei vahetunud ,väänasin vähe ja sellest oli abi.Kui olime sõitnud ca 10 km tekkis suur segadus ,mingi maja omanik oli viidad ja lindid oma värava eest ära tõstnud, nii seal tiirutasime edasi tagasi kuni keegi leidis ratta jäljed. Rada oma olemuselt oli sellel lõigul mitmekesine, rippsild üle väikse oja seejärel liivane mererand ja kohe varsti korralik tõus pangapealsele, kus lookles mõnus sinku. Alla vaadates korralik kukkumine ja ilus vaade merele, see vaade andis lausa tiivad,aga see mõnu ei kestnud kaua.
I kumm läks tühjaks , lasin ühe balloni sellest ei olnud eriti abi, nii ma kuidagi kulgesin I toitlustuspunkti kus avastasin ,et ventiil oli natuke lahti ,lisasin õhku juurde ja edasi . Olin selleks ajaks vajunud suht taga otsa , kirusin ennast ja andsin jalgadele valu .Omamisi mõtlesin ,et palju ma sel aastal olen sõite alustanud tagant otsast , kuna sõita on veel palju siis andsin minna.
Nii ma vaikselt noppisin eesliiklejaid , 50-dal km loeti mind juba 60 , see andis motti juurde .
Mingi hetk hakkasid paistma tuttavad näod, sain käte Velomani kes küttis oma single- speediga mis kruusal üle 30 eriti ei liikunud ,liikus küll aga kadents oleks olnud siis ca 120 ,sellest ta aga loobus. Umbes 80-dal km hakkas vaikselt väsimus tekkima olin ju enamjaolt sõitnud üksinda ja läbitud olid raja raskemad lõigud. Viimases toitlustuspunktis panin isuga rosinaid ja kurki ,kuna memm seal seletas et tuleb korrlik tõus ja veel 16 km kruusakat.
No see viimane Järvi järve singl oli raske ,märg sammal,juurikad ja tõusud mis tekitasid tasakaalu häireid no ei saand sõitetud ..Lõpp oli suht kiire kruusakas .
Rada oli vaheldusrikas oli singleid ,mõni sarnaselt Soomele kivine ,kiireid liivateed ,mõnusad tõusupõnksud männimetsas ja 1 km laudteed .Kindlasti järgmine aasta kohal ja soovitan soojalt teilegi. Minu aeg 5.44.51 ja koht 49
P.S üks H…….nimeline oli helistanud sõiduajal järjepidevalt ,õnneks ei olnud moblat kaasas.
Kuusalu I maraton ,siis selleks korraks läbitud.
Stardis oli meeleolu hea , Jõelähtme singlikad soovisid edu ja jaksu ,sai ju eelmine
Kohe tekkis pikk rivi .Sealt alates tabas mind ebaõnn ,kuna olime suht tihetalt koos, tekkis ummik ja tagant tulijad põrutasid selga, peale seda ei toiminud tagakäikar ja käigud ei vahetunud ,väänasin vähe ja sellest oli abi.Kui olime sõitnud ca 10 km tekkis suur segadus ,mingi maja omanik oli viidad ja lindid oma värava eest ära tõstnud, nii seal tiirutasime edasi tagasi kuni keegi leidis ratta jäljed. Rada oma olemuselt oli sellel lõigul mitmekesine, rippsild üle väikse oja seejärel liivane mererand ja kohe varsti korralik tõus pangapealsele, kus lookles mõnus sinku. Alla vaadates korralik kukkumine ja ilus vaade merele, see vaade andis lausa tiivad,aga see mõnu ei kestnud kaua.
I kumm läks tühjaks , lasin ühe balloni sellest ei olnud eriti abi, nii ma kuidagi kulgesin I toitlustuspunkti kus avastasin ,et ventiil oli natuke lahti ,lisasin õhku juurde ja edasi . Olin selleks ajaks vajunud suht taga otsa , kirusin ennast ja andsin jalgadele valu .Omamisi mõtlesin ,et palju ma sel aastal olen sõite alustanud tagant otsast , kuna sõita on veel palju siis andsin minna.
Nii ma vaikselt noppisin eesliiklejaid , 50-dal km loeti mind juba 60 , see andis motti juurde .
Mingi hetk hakkasid paistma tuttavad näod, sain käte Velomani kes küttis oma single- speediga mis kruusal üle 30 eriti ei liikunud ,liikus küll aga kadents oleks olnud siis ca 120 ,sellest ta aga loobus. Umbes 80-dal km hakkas vaikselt väsimus tekkima olin ju enamjaolt sõitnud üksinda ja läbitud olid raja raskemad lõigud. Viimases toitlustuspunktis panin isuga rosinaid ja kurki ,kuna memm seal seletas et tuleb korrlik tõus ja veel 16 km kruusakat.
No see viimane Järvi järve singl oli raske ,märg sammal,juurikad ja tõusud mis tekitasid tasakaalu häireid no ei saand sõitetud ..Lõpp oli suht kiire kruusakas .
Rada oli vaheldusrikas oli singleid ,mõni sarnaselt Soomele kivine ,kiireid liivateed ,mõnusad tõusupõnksud männimetsas ja 1 km laudteed .Kindlasti järgmine aasta kohal ja soovitan soojalt teilegi. Minu aeg 5.44.51 ja koht 49
P.S üks H…….nimeline oli helistanud sõiduajal järjepidevalt ,õnneks ei olnud moblat kaasas.
laupäev, 4. september 2010
Rakvere Rattamaraton 28.08.10
Toomas:
Et hooaja lõpuks veel vormikõverat timmida otsustasin minna Rakvere maratonile.
Ints kutsus küll Haapsalu rattarallit sõitma, kuid otsustasin vähe raskema sõidu kasuks.
Stardikohas Mõedakul oli eelneval ööl kõvast ladistanud, seega ootas üks porine ja imav rada.
See aasta oli tehtud raskem 2 - ringiline rada, eelneval aastal oli kergem üheringiline .
Ratta konfiguratsioon muidugi selle raja jaoks oli mul täiesti vale(kõvakahvel ja fred-id), aga no kes viitsib jebida nendega. Vaadates stardinimekirja oli lootust sõita 20-ne hulka. Stardikoridoris käis ilge möla ja laat, hoopis teine õhkkond mis muidu elionis.
Kohe stardis pandi hurraaga minema, möödujaid oli vasakult ja paremalt. ma lootsin et saab vähe rahulikuma sõidu teha, aga ei.... Kohe tulid jooksukad kust frediga üles ei vedanud, siis ilged libedad metsavahe teed ja muidugi need hullud auklikud ja juurikalised singlid. Tuli hoog maha võtta, aga ega see ka asja paremaks teinud, ikka vingerdasid . Võttis vanduma. Aga terve sõidu jooksul ei pannud see-eest ühtki maokat.
Seal kus oli kõva pinnas ja vedu taga tegin kaotatu jällegi tagasi, aga eks see nõudis omajagu energiat.
Teisel ringil sõitsin enamjaolt üksi , lõpu eel rasketel tõusudel sain Tarlapi ja Are Metsa kätte.
Esimesel ringil oli suht raske, kuid teisel sain ennast juba käima.....aga no siis oli ka juba finis.
See oli selle aasta raskeim rada , seda just raja libedast ja raputavast iseloomust.
Koht tuli 18-s, kuid kui oleks lõpus vähe rohkem pingutanud oleks olnud koht 15-ne hulgas.
Aeg 2.59.53. Plaanis oli küll vähe rahulikum sõit teha, aga ikka tuli suht kõva tööpäev.
Järgmine sõit siis Tallinna rattaralli, seal saab vähe kergemalt juba hakkama, loodetavasti....
Guido: Rakvere maratonist ei olnud plaani osavõtta ,kuid Porter Racingu Lauril ei olnud võimalik minna, loovutas ta oma stardikoha mulle. Kaalusin osavõttu tükka aega kuna eelmise aasta Rakvere maratonilt menus raske sõit , imevad põllud ja mõnusad Mõdaku tõusud ,aga otsustasin ikkagi minna.
Alguses sai alustatud suht rahulikult kuna Mõdaku ümbrus oli suht märg ja porine.
I ja II ringi sõitsin enamjaolt koos Rakke teami Greetega(naiste I koht) kes kruusal vunkis kõvasti, aga kui jõudsime põllule või singlile jäi taha.,kuna ta sõitis kõvakahvliga siis raputamine vist tegi oma töö.Mõdakule jõudes sain Greetel eest ära, siis hakkas ka kohe nägema konkurente, järgi aga ei jõudnud kellegile ja ega ausalt öelda eriti pingutada ka ei viitsinud ,vist oli Lahti maratoni 1300 tõusu veel jalgades.See aasta rada tundus kuidagi huvitavam kuigi oli 2 ringi , aga trenni jaoks oli kõva sõit.
Guido leiame finishi lõpukirjadest 63 kohalt ajaga 3.38.55.
Et hooaja lõpuks veel vormikõverat timmida otsustasin minna Rakvere maratonile.
Ints kutsus küll Haapsalu rattarallit sõitma, kuid otsustasin vähe raskema sõidu kasuks.
Stardikohas Mõedakul oli eelneval ööl kõvast ladistanud, seega ootas üks porine ja imav rada.
See aasta oli tehtud raskem 2 - ringiline rada, eelneval aastal oli kergem üheringiline .
Ratta konfiguratsioon muidugi selle raja jaoks oli mul täiesti vale(kõvakahvel ja fred-id), aga no kes viitsib jebida nendega. Vaadates stardinimekirja oli lootust sõita 20-ne hulka. Stardikoridoris käis ilge möla ja laat, hoopis teine õhkkond mis muidu elionis.
Kohe stardis pandi hurraaga minema, möödujaid oli vasakult ja paremalt. ma lootsin et saab vähe rahulikuma sõidu teha, aga ei.... Kohe tulid jooksukad kust frediga üles ei vedanud, siis ilged libedad metsavahe teed ja muidugi need hullud auklikud ja juurikalised singlid. Tuli hoog maha võtta, aga ega see ka asja paremaks teinud, ikka vingerdasid . Võttis vanduma. Aga terve sõidu jooksul ei pannud see-eest ühtki maokat.
Seal kus oli kõva pinnas ja vedu taga tegin kaotatu jällegi tagasi, aga eks see nõudis omajagu energiat.
Teisel ringil sõitsin enamjaolt üksi , lõpu eel rasketel tõusudel sain Tarlapi ja Are Metsa kätte.
Esimesel ringil oli suht raske, kuid teisel sain ennast juba käima.....aga no siis oli ka juba finis.
See oli selle aasta raskeim rada , seda just raja libedast ja raputavast iseloomust.
Koht tuli 18-s, kuid kui oleks lõpus vähe rohkem pingutanud oleks olnud koht 15-ne hulgas.
Aeg 2.59.53. Plaanis oli küll vähe rahulikum sõit teha, aga ikka tuli suht kõva tööpäev.
Järgmine sõit siis Tallinna rattaralli, seal saab vähe kergemalt juba hakkama, loodetavasti....
Guido: Rakvere maratonist ei olnud plaani osavõtta ,kuid Porter Racingu Lauril ei olnud võimalik minna, loovutas ta oma stardikoha mulle. Kaalusin osavõttu tükka aega kuna eelmise aasta Rakvere maratonilt menus raske sõit , imevad põllud ja mõnusad Mõdaku tõusud ,aga otsustasin ikkagi minna.
Alguses sai alustatud suht rahulikult kuna Mõdaku ümbrus oli suht märg ja porine.
I ja II ringi sõitsin enamjaolt koos Rakke teami Greetega(naiste I koht) kes kruusal vunkis kõvasti, aga kui jõudsime põllule või singlile jäi taha.,kuna ta sõitis kõvakahvliga siis raputamine vist tegi oma töö.Mõdakule jõudes sain Greetel eest ära, siis hakkas ka kohe nägema konkurente, järgi aga ei jõudnud kellegile ja ega ausalt öelda eriti pingutada ka ei viitsinud ,vist oli Lahti maratoni 1300 tõusu veel jalgades.See aasta rada tundus kuidagi huvitavam kuigi oli 2 ringi , aga trenni jaoks oli kõva sõit.
Guido leiame finishi lõpukirjadest 63 kohalt ajaga 3.38.55.
esmaspäev, 30. august 2010
Võru Rattaralli
Margus jutustab:
VÕRR-il kütsime koos Intsuga. Stardis olid kõigil klemmid kõrvuni, sest ei teadnud mis ees ootamas.
Mõned kildid olime koos algul Intsuga eliidi pundis.
Tehniline start oli hea lahendus ja esimesed 7-9km oli üpris vinge Rannamaa ja Kana seljataga vunkida, kiirus ca 45-17 ja pulss ka 170 peal.
Peale mõningad 90kraadiseid pööranguid ja Võrumaa kergemaid tõuse olid O2-kraanid kinni ja targu otsisin mahajääjate punti. Tõmbasime 7-8 mahajääjajaga kuni sealgi läks mul raskeks, kuna 20-35 km ülesmäge... voi helvetti...see oli karm. Koolesin mõnuga ja katkestamine polnd kaugel. Aga õnneks oli 1 kõva jalaga "päästekompanii mees", kes mind ja oma õde (Filtri sarja naiste võitja) punti järgi vedas. Seejärel tegin Kirsipuud ja järgmised 30 km istusin kannatlikult pundi tagumise kolmandiku sees.
5 km enne lõppu oli tunda finishi ärevust…pundi ees hakkasid liikumised toimuma… hoidin pea külmana käisin paar korda vedamas ca 30 sek… aitab.
“Päästekomanii mees” ja veel 1 tüüp paistsid liiga hästi ennast tundvat…võtsin meestele tuulde.
3 km enne lõppu laksati oodatud purakas ära…hoidsin tuules, kiirus kippus 60 ligi … oi perse... Selle litriga pandi jõujooned paika, mina + 2 meest saimegi pundist lahti. Enne lõppu 500m lasin tüüpidel minna, grupisprindi 3s koht ka ok.
Kokku 2.46 aeg ja koht 129
Ints oli nagu oodata oli, paari kraadi võrra kangem vana, lõpetas 79, kohal ja 2.37 grupis
Tallinna Rattaralli tulekul ja eeldatavalt kergema profiiliga kui VÕRR.
VÕRR-il kütsime koos Intsuga. Stardis olid kõigil klemmid kõrvuni, sest ei teadnud mis ees ootamas.
Mõned kildid olime koos algul Intsuga eliidi pundis.
Peale mõningad 90kraadiseid pööranguid ja Võrumaa kergemaid tõuse olid O2-kraanid kinni ja targu otsisin mahajääjate punti. Tõmbasime 7-8 mahajääjajaga kuni sealgi läks mul raskeks, kuna 20-35 km ülesmäge... voi helvetti...see oli karm. Koolesin mõnuga ja katkestamine polnd kaugel. Aga õnneks oli 1 kõva jalaga "päästekompanii mees", kes mind ja oma õde (Filtri sarja naiste võitja) punti järgi vedas. Seejärel tegin Kirsipuud ja järgmised 30 km istusin kannatlikult pundi tagumise kolmandiku sees.
5 km enne lõppu oli tunda finishi ärevust…pundi ees hakkasid liikumised toimuma… hoidin pea külmana käisin paar korda vedamas ca 30 sek… aitab.
“Päästekomanii mees” ja veel 1 tüüp paistsid liiga hästi ennast tundvat…võtsin meestele tuulde.
3 km enne lõppu laksati oodatud purakas ära…hoidsin tuules, kiirus kippus 60 ligi … oi perse... Selle litriga pandi jõujooned paika, mina + 2 meest saimegi pundist lahti. Enne lõppu 500m lasin tüüpidel minna, grupisprindi 3s koht ka ok.
Kokku 2.46 aeg ja koht 129
Ints oli nagu oodata oli, paari kraadi võrra kangem vana, lõpetas 79, kohal ja 2.37 grupis
Tallinna Rattaralli tulekul ja eeldatavalt kergema profiiliga kui VÕRR.
reede, 27. august 2010
Kambja Rattamaraton 66 km, 22.08.10.
Tom (The Rocket) ise:
Et jalga soojas hoida plaanisin nädalavahetusel ühe sõidu teha.
Nädalavahetusel oli toimumas 3 rattavõistlust: Võru rattaralli, Kambja maraton ja Ida Viru rahamaraton.
Sai valitud Kambja sõit, kuna see oli Jõgevale kõige lähemal, ja muidugi oli lootus seal hea koht välja sõita.
Aga nähes kes seal kohale tulid plaanid muutusid. Heal juhul veab vast 10-ne hulka. Kohal oli Eesti meistrid maratonis ja XCO-s, Oras ja Loo. Kohal oli Öpik, Tuisk, Neemela, Kelk, Holtsmann, kõik vennad Räimed olid kohal , kellest kaks venda tulid eelneval päeval toimunud Võru rattarallil 5 hulka.
Nende vastu pole mul veel jaksu olnud.
Stardist alates tõmmati kohe tempo üles, ning saime eest 12-si minema. Kiirus oli pidevalt seal 40 kandis. Aga no kuskil 5-dal kilomeetril pani tagumine kumm litaka, hakkas „piima“ välja pritsima. Mõtlesin et sõit on sõidetud, aga õnneks lappis piim kummi ära. Sisse jäi mingi 1 at, aga no kannatas kuidagi ikka sõita.
Kuskil 20 km-l pani Oras litri ning tõmbas eest ära Loo ja Öpik tuules kaasa. Me jäime 6-7 –si, silmside oli Orase pundiga kuni lõpukilomeetriteni, kuid kätte me neid ei saanud. Lõpu kilomeetritel olevatel künklikel ning tehnilistel suusaradadel saime extreme vennaga oma pundil eest ära . Finisiheitluseks oli jalg suht pehme, tühi kumm tegi oma töö. Nii et 5 koht, 4-s koht oleks onud täna maximum mida võtta oleks saanud. Kaks korda sai n.ö. poodiumil käia. Kuus esimest sai nänni. Ning omas SEN-1 klassis tulin veel teiseks. Keskmine kiirus tuli napilt 30-ne alla.
Järgmine sõit siis Rakvere maraton 28.08. Seal tuleb vähe rahulikumalt võtta.
Copy paste Sportinfost:
Koht Nr Nimi Võistkond Aeg Koht v.k.
1 26 Loo Martin Info Three Lee Cougan 2:08:51 1
2 2 Oras Allan Rietumu-Delfin 2:10:17 2
3 18 Öpik Oliver velo clubbers 2:11:41 1
4 14 Veski Tanel Extreme Sport Wasteland 2:14:03 3
5 19 Erikson Toomas X-Sport 2:14:21 2
6 8 Randma Kristjan TÜ ASK 2:14:49 4
7 5 Räim Rigo SJK Viiking 2:15:43 5
8 12 Neemela Tarmo Plekk-Liisu Rattaklubi 2:15:56 1
9 3 Kelk Indrek Artic Sport Club 2:17:17 2
10 1 Tuisk Priit Hawaii Express 2:19:16 3
Nädalavahetusel oli ka Võru Rattaralli 101 km, protokollast leiame lõpetanute hulgast Marguse, auväärsel 129 kohal ja Intsu 79 kohal platseerumas. Ning püta jalgadega Guits olevat Soome vabariigis, Lahtis, maastikuvoki võistlustel paugutanud nii, et põtradel näod mustad...
reede, 20. august 2010
Raju Rakke rattamaraton 62 km 15.08.10
Ilm läks pimedaks, taevas kihutas Rakke poole tume vall, välgutas ja müristas. Tõusis kõva, ulguv tuul, kruus teedel tõusis õhku, teravalt vastu nägu, puud metsatukas praksusid ja ragisesid ja hakkasid lendama. Kütsime kiirelt minema, lageda peale.Seekord pääsesime...
Hannes:
Läksime autosse sooja ja hiljem Koeru poodi söögivarusid täiendama (Rakke poes oli miljon inimest järjekorras, elektrit ei olnud ja ostlemine toimus küünlavalgel). Tagasi jõudes selgus, et start on 13:30 Meil oli aega vaid napp 20`end minutit. Sisuliselt tegime sooja vaid staadionil ringiratast sõites. Tänu eelmise maratoni heale kohale startisin Intsust ühe stardigrupi eestpoolt. Kuna see võistlus läks Eesti Meistrivõistluste arvestusse siis oli meid saja koha võrra tahapoole lükatud. Litsentsidega vennad , nagu Tom, olid eespool. Kuna Rakke rada pole eriti võimalusterohke möödasõitude poolest läks kolmandik rajast nendest nn. „litsentsiga“ sõitjatest mööda saamisele.
Enamiku rajast sõitsin koos Intsuga. Liikusime vahelduva eduga grupist-gruppi. Kuna aga vahed olid üsna suureks veninud siis polnud see eriti lihtne. Kusagil peale lauta, karjääris tiirutades suutsid paar kollast ees kukkuda, mispärast tekkis mul Intsuga vahe sisse. Oli teine mul küll silmapiiril aga vahe jäi ikka sisse. Nii umbes 10 km`it enne lõppu hakkas mul jõnksudes esikummi vahelt õhku välja ajama. Pidin hetkeks peatuse tegema ja ballooni kummi tühjendama. Katsud seda küll kiiresti teha aga pool minutit läheb ikka ära. Rehvirõhku ma muidugi kontrollima ei hakanud, mis tähendas, et sõitsin suht kõva esikummiga need viimased 10 km`it.
Kõige säravam etteaste seekord polnud aga väga kurta ka ei saa. Isegi Furiusega sõit oli täiesti talutav. Sellise rajaga ja mitte ühtegi kukkumist. See muidugi ei tähenda, et ohtlike olukordi poleks olnud.
Lõppkokkuvõtteks tahaks öelda, et müts maha korraldajate ees kes suutsid peale sellist jama täiesti korraliku võistluse ära teha. Hullemat ebaõnne annab ikka juhtuda.
Toomas:
Starti sai mindud täiskõhuga (jogurt, leib, banaan - ei soovita), sooja teha ei saanud, ning takka otsa lõi veel ka kõhu lahti.Nii et pasaralli. Peale sõitu õnneks tühjendasin kõik välja. Tagasiteel Tallinna olin suht zombi. Start oli raske, sõidu kestel istusin Fixuse poistega rahulikult grupis, ning 6 kiltsa enne lõppu pikal tõusul panin kiirema käigu sisse ning tõmbasin grupist minema, et kähku pellerisse saada. Õnneks oli kiirendusest abi, saime meeskondlikult ühepunktilise võidu Articu ees.
Purakas jäi seekord realiseerimata, ehk läheb Jõulumäel paremini.
Guido:
Kuna ma Elvas ei sõitnud ootasin Rakke maratoni põnevusega ja põnevust oli küllaga!
Hommikune kõva vihm ja torm muutsid raja ja tingimused raskemaks ja huvitavamaks kuna ratta all veeresid üsna siledad Fast Fredid ja see pani mu enesekindluse kõikuma.
Kui rada metsa keeras tundsin ,et see on minu võimalus ettepoole saada .ja nii ka läks kuigi väga raskelt. Kuna ma sõidan prillidega , siis oli nägemine tänu porile kõvasti häiritud, mingi hetk viskasin prillid taskusse ,see maksis valusalt kätte. Peale Emumäge oli kruusa laskumine ja mingi 90 kraadine vasakpööre kus õnnestus külg maha panna. Kannikas ja ranne said natuke põrutada ,sõit jätkus aga täie hooga . Kui sõidetud oli ca 50 km jõudis Kalev mulle järgi, mõtlesin kas suudan tempot hoida või läheb jälle eest.
Seekord läks aga teisiti , põllul pikal tõusul tegin kiirenduse ja sain eest ära aga see mis mind veel ees ootas oli päris julm ,viimasetel tõusudel olin vist nii hirmsate grimassidega ,et kõrval olev rattur küsis mis viga on? Ütlesin: kurat jälle krambid, see aga vastas lõbusalt selle peale : normaalne.
Kokkuvõtes olen sõiduga rahul ja Rakke rada on fan.
Kalev:
Alustasin rahulikult. Sõime vahetult enne starti kõhud täis kuna me veel ei teadnud, et edasilükatud start 13.30 antakse. Salvesti makaron ajas pool teed üles. Soojendust teha ei jäänud aega. Olin ebakindel kuna maa märg ja furius all. Eelmise nädala "Tour de Dagö" väsimus veel nõks sees. No ülejäänud olid küll vist niikõvad mehed, et andsid nii, et muda lendas ja kütsid mööda. Alguses jäin ühe kukkumise ohvriks, ehk mulle vajuti lihtsalt peale. Mingi Fixsuse vend oli:). Siis nägin Guitsi. Aga Guitsil olid püta jalad, küttis eest paremate vooludega minema. Kuidagi lõdvalt võtsin ja tiksusin rajal. Kuskil 20 km enne lõppu teadvustasin endale, et nüüd võiks hakata sõitma. Hakkasin pressima. Enamik ettejäänutest olid muidugi kollase numbriga sõitjad. Lõpuks nägin jälle Guitsi, kes kurtis väsimust. Sõitsime koos natuke. Pärast viimast TP-d pikal heinamaa imeval tõusul laksas Guits lihtsalt eest minema. Ma ei suutnud ennast nii kiiresti koguda, kuigi ei sõitnud ka seal tõusul sitasti, vbla tekkis vahepausi aeg. Hakkasin taga ajama. Lõpu 5 km suutsin kaks korda metsa libedatel juurikatel korraliku bambuse panna. Jalg sai kraapida. Pärast esimest laksu nägin veel kaugel Guitsi selga aga pärast teist laksu oli kättesaamine lootusetu. Siis oli püta jalgadega mees juba ammu kadunud kui ma mudast tõusin :). Ja Roolipoiss on ka lõpuks back in business:). Kohe, peaegu minu järgi lõpetas. Raju mudaralli oli. Lahe.
Tulemused:
Toomas, koht 51, aeg 2:26:17
Indrek, koht 140, aeg 2:37:51
Hannes, koht 159, aeg 2:39:28
Guido, koht 291, aeg 2:54:31
Kalev, koht 301, aeg 2:55:49
Margus, koht 303, aeg 2:56:08
Romps oli seekord viilimas
Pildid Proshopist, telefonist, ja veel kuskilt netist pihta pandud
esmaspäev, 9. august 2010
Mulgi Rattaralli 08.08.10.
Kui mõned vennad tsillisid Hiiumaal ja libistasid õlle, olid mõningad meist pühapäeval Viljandis joonel.
X-SPORDI värve esindasid Indrek ja Toomas, lisaks oli ka Hr. Rool.
Ilm oli meeldivalt soe +35 nagu viimasel ajal ikka. Eelmisel päeval sõitsin ka Rakke raja läbi et jalg oleks ikka korralikult lahti. Ega see hea mõte ei olnud eesolevat võistlust silmas pidades. Rakke raja kohta niipalju et rada on veel parem kui varasematel aastatel. Tõotab tulla Elioni parim rada.... jällegi. Ja amordiga oleks parem sõita, õlg oli peale sõitu paistes, sest raputavaid singleid oli omajagu.
Mulgi Rattaralli põhisõidule oli kaks starti, eliit ja tsainikud, minut oli stardivahe. Lõin juba käega et tuleb rahulik sõit tsainikutega. Peab ikka litsentsi ära tegema. Ässad oli kõik kohal eesotsas Taarakaga.
Aga nii kui start anti võeti tempo üles ja mingi 6-7 kiltsa pärast oli eliidigrupp käes. Edasi kulges kõik rahulikult, Taarakas kulges grupis edasi tagasi ja ajas seltsimeestega juttu, Püta näitas klassi ja tühjendas põit , hea et teisi täis ei pritsinud.... :)
No ja kui mingi 20 kiltsa oli sõidetud tekitati normaalne külakuhi keset teed. Ise pääsesin napilt, pidin vaid ühest vennast rattaga üle hüppama. Mõned vennad lendasid üle teeäärde pargitud auto. Vaatepilt oli karm. Ints sai ka viga. Eest pääses minema 60-70 venda.
Üritasime Karla ja Suunaga grupi tagasi tõmmata, nemad said grupi kätte, kuid minu jõuvarud olid eilsesse päeva jäänud. Nüüd jäi vaid rahulikult lõpuni sõita. Kui ma taastusin sellest tõmbamisest tuhises must mööda Korts-Laur ja temal tuules Ints isiklikult. Kuid ka Ints ei jõudnud peagruppi tagasi, veits jäi puudu. Tiksusin lõpuni 15-20 mehelises grupis, vahepeal käisin ees tööd tegemas, ühtegi tugevat venda grupis ei olnud, nii et tempo tegemisest ei tulnud midagi välja. Kahjuks jäi Ints meie grupist maha, ta pidi pudelit veega täitma. Lõputõusul sai veel ka finisit teha.
Kokkkuvõttes läks sõit nihu, aga tugeva trenni eest oli hea küll.
Rool - 126
Indrek – 110
Tom - 89
Toomas
X-SPORDI värve esindasid Indrek ja Toomas, lisaks oli ka Hr. Rool.
Ilm oli meeldivalt soe +35 nagu viimasel ajal ikka. Eelmisel päeval sõitsin ka Rakke raja läbi et jalg oleks ikka korralikult lahti. Ega see hea mõte ei olnud eesolevat võistlust silmas pidades. Rakke raja kohta niipalju et rada on veel parem kui varasematel aastatel. Tõotab tulla Elioni parim rada.... jällegi. Ja amordiga oleks parem sõita, õlg oli peale sõitu paistes, sest raputavaid singleid oli omajagu.
Aga nii kui start anti võeti tempo üles ja mingi 6-7 kiltsa pärast oli eliidigrupp käes. Edasi kulges kõik rahulikult, Taarakas kulges grupis edasi tagasi ja ajas seltsimeestega juttu, Püta näitas klassi ja tühjendas põit , hea et teisi täis ei pritsinud.... :)
No ja kui mingi 20 kiltsa oli sõidetud tekitati normaalne külakuhi keset teed. Ise pääsesin napilt, pidin vaid ühest vennast rattaga üle hüppama. Mõned vennad lendasid üle teeäärde pargitud auto. Vaatepilt oli karm. Ints sai ka viga. Eest pääses minema 60-70 venda.
Üritasime Karla ja Suunaga grupi tagasi tõmmata, nemad said grupi kätte, kuid minu jõuvarud olid eilsesse päeva jäänud. Nüüd jäi vaid rahulikult lõpuni sõita. Kui ma taastusin sellest tõmbamisest tuhises must mööda Korts-Laur ja temal tuules Ints isiklikult. Kuid ka Ints ei jõudnud peagruppi tagasi, veits jäi puudu. Tiksusin lõpuni 15-20 mehelises grupis, vahepeal käisin ees tööd tegemas, ühtegi tugevat venda grupis ei olnud, nii et tempo tegemisest ei tulnud midagi välja. Kahjuks jäi Ints meie grupist maha, ta pidi pudelit veega täitma. Lõputõusul sai veel ka finisit teha.
Kokkkuvõttes läks sõit nihu, aga tugeva trenni eest oli hea küll.
Rool - 126
Indrek – 110
Tom - 89
Toomas
reede, 30. juuli 2010
Kõrbekuum Elva kümnes rattamaraton 70 km 24.07.10
Vot oli see alles sõit. Tom kes jahtis esiviiekümnesse kuulumist sai 40 hulka, seda peaaegu ühte kätt kaelas kandes. Ja Hannesel jäi esisajast paar kohta puudu. No ma juba eelmisel korral ütlesin, et see mees veel üllatab edasi… Elva sõidul ei olnud juttu enam Hannese konkureerimisest Roometiga siin võeti letti juba Terasmees Ints isiklikult..
Aga kus oli Malta Tamps? Mees kes nagu te mäletate lubas kõigil kaelad pikaks venitada, tuka silme ette kammida ja särgi püksi tõmmata. Malta Tampsi, kollase Kia särgiga, ei olnud kuskil, isegi mitte rajakõrval põõsastest piilumas kuidas mehed rajal lammutasid. Nii vinged vennad on meil, et endalgi ajab hirmu nahka..
Toomas :
Mis Kalevipoja sõidul jäi tegemata sai nüüd korralikult tasa tehtud. Kuigi kripeldama jäi ikkagi, mis siis kui käsi oleks 100% korras olnud. Elva etapp on täpselt minu jala järgi , saab vajutada....kõvasti.
Stardist sai korralikult minema, kuid siis tõmbasid esiotsa mehed tempo maha ja tagant hakkas ilgelt mehi peale pressima. Krossirajale keerates õnneks kruviti tempo jälle üles, ning rivi venis pikakas. Läks raskeks, vaatasin mis mehed on ümberringi - Nõlvik, Molev, Olle, Kirsipuu, Kriit, Selder jne.. Oli tekkinud mingi 30-40 meheline grupp, sõita oli veel 50 kiltsa. Mingi hetk sattusime metsavahe singlile ja nii see grupp lagunes, tugevamad läksid oma teed. Meil tekkis mingi 10-ne punt , mille mootoriks oli Karla, kes juhendas mehi. Enamus vendi viilis nii et pidime Karla ja Krusemanniga ees tõmbama. Minek oli hea, käsi andis küll tunda singlitel ja laskumistel, kuid väga hull ei olnud. Lõpus hakkasid mehed väsima , saime neljakesi eest ära. Endalgi hakkasid krambid kummitama. Aga oh imet lõpu eel järve äärde jõudes karjuti et Kirsipuu ja Kriit on ees kulgemas. Tõmbasime täiega lõpuni ja saime neist ka mööda. Ei no Kirsipuule ja Kriidile särk püksi panna , see on ikka kõva sõna :) . Neil oli ikka väga sitt päev, aga vahet pole, jutuks ju hea küll!
Enda sõiduga võib rahule jääda. Teistel läks ka väga hästi ! Tundub et järgmine hooaeg saaks tugeva tiimi moodustada. Eks näis kuidas siis Rakkes läheb, eelmine aasta sain seal normaalse „haamri“.
Indrek:
Pole eriti midagi öelda ,alguses oli enesetunne hea ,aga mida lõpupoole seda sitemaks asi kiskus. Poolepeal veel oli jõudu ja tahtmist küll, olime mingi hetk Hannesega koos ,tegime kiirema spurdi ja siis lihtsalt midagi juhtus ,esmalt hakkas külm ja jõudu polnud, hiljem lisandusid krambid ,loksusin kuidagi viimasesse joogipunkti ,sealt panin lähmaka soola ,krampidest sain selleks hetkeks lahti ,aga sõit oli rikutud. Ega jõudu ka eriti polnud ,lihtsalt ei olnud minu päev aga noh mis seal ikka viriseda koht 151 pole paha ,loodame ,et järgmine võistlus on vähe parema ilmaga, mis kõigile sobib.
Hannes:
Panin täiega algusest lõpuni, seljad tulid ainult vastu. Rada sai nii kiirelt otsa, muidu oleks Tom-ile ka järgi jõudnud. Püta jalad olid. Rakkes siis teen vahe tasa …
Roomet :
Elvasse starti minnes oli minul üheks peamiseks kriteeriumiks see, et sooja peaks olema alla 30 kraadi. Kalevipoja maratonist on lihtsalt siiani veel kurvad mälestused.... No jah, stardis seda-korda ka veidi jahedam oli, aga seda lõbu kauaks ei jätkunud. Igal juhul mõjus mulle liigne kuumus, magamata öö ja võistlusele eelnenud kahe nädalane surfilaager taaskord fataalselt. Võistluse esimesed kilomeetrid veeresin vaevu hingeldades peagrupi tuules, siledal maal tundsin ennast enam-vähem normaalselt aga nii kui mõni tõusunukk tuli, oli selline tunne nagu sõidaks vastassuunas. Niimoodi teadvuse ja teadvusetuse piiril joogipunktist joogipunkti kulgedes möödus enamik distantsist. Vahelduseks lõi vahetevahel eredamaid hetki muidugi ka sisse, ehk siis sõber krampen käis külas. Kokkuvõttes, mingi hetk ja üsna äkki oligi finiš ja 160 koht. seejärel 10 minutit varjulises kohas taastumist, mõned õlled ja elämä on laiffi. Tervitused Valgerannast.
Kalev:
Alguses olin väga ebakindel. Kartsin kukkumisi. Ja ei olnud nagu MTB vormi. See on sellest et polnud tükk aega maastikuvokil tõsist rada proovinud. Enesekindlusest ja teravusest jäi puudu. Lausa kartsin ka pundis sõita, kukkumiste pärast. Kurvides lahtise kruusaga tundsin esiratta libisemist (ehk liiga täis kumm?) Ja algust võtsin rahulikult. Mingil kruusakal kui norm punti olin end sättinud tuli põrumisel kett maha. Kerge paanika tekkis sest jälle ju kohe teepervel ja pundist maas. Ja juba teisel sõidul kett tuli maha … Misvärk? Õnneks järgmise pundiga sain minema. Vihma oli tulnud öösel aga see oli hea, rada ei tolmanud. Suuri mülkaid ka ei olnud tekkinud. Eelmisel aastal oli rada oluliselt vedelam. Loomulikult õnnestus aga kuskil metsavahel mudas külg maha panna, sest furius libises alt ära. Aga jälle õnnelikult. Küünarnukk sai kraapsu. Ja käikar hakkas streikima ja tegi ka seda terve ülejäänud teekonna, ei tahtnud kohe eest suurele hammakale vahetada. Ülekuumenduse peletuseks lasin ergutajatel vett pähe lasta. Neid aiavoolikuvendasid on rajaääres alati hea näha. Krampenit ei tekkinud. Lõpuni kulges kõik ladnalt. Hea sõit tuli. Afterparty toimus juba Viljandis folgil..
Tulemused:
Toomas, koht 38, aeg 2:20:18
Hannes, koht 104, aeg 2:30:01
Indrek, koht 151, aeg 2:35:05
Roomet, koht 160, aeg 2:36:06
Kalev, koht 210, aeg 2:41:00
Margus ja Guits viilisid
Fotod ikka Proshopi lõpmatutest headest varudest
Aga kus oli Malta Tamps? Mees kes nagu te mäletate lubas kõigil kaelad pikaks venitada, tuka silme ette kammida ja särgi püksi tõmmata. Malta Tampsi, kollase Kia särgiga, ei olnud kuskil, isegi mitte rajakõrval põõsastest piilumas kuidas mehed rajal lammutasid. Nii vinged vennad on meil, et endalgi ajab hirmu nahka..
Toomas :
Mis Kalevipoja sõidul jäi tegemata sai nüüd korralikult tasa tehtud. Kuigi kripeldama jäi ikkagi, mis siis kui käsi oleks 100% korras olnud. Elva etapp on täpselt minu jala järgi , saab vajutada....kõvasti.
Stardist sai korralikult minema, kuid siis tõmbasid esiotsa mehed tempo maha ja tagant hakkas ilgelt mehi peale pressima. Krossirajale keerates õnneks kruviti tempo jälle üles, ning rivi venis pikakas. Läks raskeks, vaatasin mis mehed on ümberringi - Nõlvik, Molev, Olle, Kirsipuu, Kriit, Selder jne.. Oli tekkinud mingi 30-40 meheline grupp, sõita oli veel 50 kiltsa. Mingi hetk sattusime metsavahe singlile ja nii see grupp lagunes, tugevamad läksid oma teed. Meil tekkis mingi 10-ne punt , mille mootoriks oli Karla, kes juhendas mehi. Enamus vendi viilis nii et pidime Karla ja Krusemanniga ees tõmbama. Minek oli hea, käsi andis küll tunda singlitel ja laskumistel, kuid väga hull ei olnud. Lõpus hakkasid mehed väsima , saime neljakesi eest ära. Endalgi hakkasid krambid kummitama. Aga oh imet lõpu eel järve äärde jõudes karjuti et Kirsipuu ja Kriit on ees kulgemas. Tõmbasime täiega lõpuni ja saime neist ka mööda. Ei no Kirsipuule ja Kriidile särk püksi panna , see on ikka kõva sõna :) . Neil oli ikka väga sitt päev, aga vahet pole, jutuks ju hea küll!
Enda sõiduga võib rahule jääda. Teistel läks ka väga hästi ! Tundub et järgmine hooaeg saaks tugeva tiimi moodustada. Eks näis kuidas siis Rakkes läheb, eelmine aasta sain seal normaalse „haamri“.
Pole eriti midagi öelda ,alguses oli enesetunne hea ,aga mida lõpupoole seda sitemaks asi kiskus. Poolepeal veel oli jõudu ja tahtmist küll, olime mingi hetk Hannesega koos ,tegime kiirema spurdi ja siis lihtsalt midagi juhtus ,esmalt hakkas külm ja jõudu polnud, hiljem lisandusid krambid ,loksusin kuidagi viimasesse joogipunkti ,sealt panin lähmaka soola ,krampidest sain selleks hetkeks lahti ,aga sõit oli rikutud. Ega jõudu ka eriti polnud ,lihtsalt ei olnud minu päev aga noh mis seal ikka viriseda koht 151 pole paha ,loodame ,et järgmine võistlus on vähe parema ilmaga, mis kõigile sobib.
Hannes:
Panin täiega algusest lõpuni, seljad tulid ainult vastu. Rada sai nii kiirelt otsa, muidu oleks Tom-ile ka järgi jõudnud. Püta jalad olid. Rakkes siis teen vahe tasa …
Elvasse starti minnes oli minul üheks peamiseks kriteeriumiks see, et sooja peaks olema alla 30 kraadi. Kalevipoja maratonist on lihtsalt siiani veel kurvad mälestused.... No jah, stardis seda-korda ka veidi jahedam oli, aga seda lõbu kauaks ei jätkunud. Igal juhul mõjus mulle liigne kuumus, magamata öö ja võistlusele eelnenud kahe nädalane surfilaager taaskord fataalselt. Võistluse esimesed kilomeetrid veeresin vaevu hingeldades peagrupi tuules, siledal maal tundsin ennast enam-vähem normaalselt aga nii kui mõni tõusunukk tuli, oli selline tunne nagu sõidaks vastassuunas. Niimoodi teadvuse ja teadvusetuse piiril joogipunktist joogipunkti kulgedes möödus enamik distantsist. Vahelduseks lõi vahetevahel eredamaid hetki muidugi ka sisse, ehk siis sõber krampen käis külas. Kokkuvõttes, mingi hetk ja üsna äkki oligi finiš ja 160 koht. seejärel 10 minutit varjulises kohas taastumist, mõned õlled ja elämä on laiffi. Tervitused Valgerannast.
Alguses olin väga ebakindel. Kartsin kukkumisi. Ja ei olnud nagu MTB vormi. See on sellest et polnud tükk aega maastikuvokil tõsist rada proovinud. Enesekindlusest ja teravusest jäi puudu. Lausa kartsin ka pundis sõita, kukkumiste pärast. Kurvides lahtise kruusaga tundsin esiratta libisemist (ehk liiga täis kumm?) Ja algust võtsin rahulikult. Mingil kruusakal kui norm punti olin end sättinud tuli põrumisel kett maha. Kerge paanika tekkis sest jälle ju kohe teepervel ja pundist maas. Ja juba teisel sõidul kett tuli maha … Misvärk? Õnneks järgmise pundiga sain minema. Vihma oli tulnud öösel aga see oli hea, rada ei tolmanud. Suuri mülkaid ka ei olnud tekkinud. Eelmisel aastal oli rada oluliselt vedelam. Loomulikult õnnestus aga kuskil metsavahel mudas külg maha panna, sest furius libises alt ära. Aga jälle õnnelikult. Küünarnukk sai kraapsu. Ja käikar hakkas streikima ja tegi ka seda terve ülejäänud teekonna, ei tahtnud kohe eest suurele hammakale vahetada. Ülekuumenduse peletuseks lasin ergutajatel vett pähe lasta. Neid aiavoolikuvendasid on rajaääres alati hea näha. Krampenit ei tekkinud. Lõpuni kulges kõik ladnalt. Hea sõit tuli. Afterparty toimus juba Viljandis folgil..
Tulemused:
Toomas, koht 38, aeg 2:20:18
Hannes, koht 104, aeg 2:30:01
Indrek, koht 151, aeg 2:35:05
Roomet, koht 160, aeg 2:36:06
Kalev, koht 210, aeg 2:41:00
Margus ja Guits viilisid
Fotod ikka Proshopi lõpmatutest headest varudest
Tellimine:
Postitused (Atom)
