Müüa rattakama

Ma teen siin blogis algust uue rubriigiga, millel pealkirjaks: müüa rattakama.

Nimelt on mul üle ühed üsna korralikud maastikuratta kingad DMT ja LOOKI pedaalid.
Mõlemaid on kasutatud üks aasta(peamiselt vaid võisteldes) ja need on täitsa normaalses korras. Kingadel on all ka pedaalidega sobivad klipid. Kingad sobivad jalale suurusega u 43.
Kokku tahaks selle komplekti eest saada 1500 EEKi. Tutikana maksab komplekt u. 4000 eeki.
Kellel huvi, helistage 5013038 või kirjutage roomet.leiger@gmail.com

Lühidalt Paluküla sõidust.

Pühapäeval 24. mail oli siis järjekordne Paluküla 100 maraton.

Meie pundist oli siis sõidule reganud Tambet ja Toomas.

Mulle juba kolmas sõit seal radadel.

Regatud sai hurraaga põhisõidule ehk siis 114 km. peale.

Aga nagu vahest ikka juhtub , kukkusin pudeli otsa.

Nimelt käisime Hr. Sooga 2-päevasel tuuril Soome Vabariigis ,kuskil „kõrkja-spaas“ Tallinki ja Hansabussi kliendiüritusel, kus alkoga muidugi ei koonerdatud.

Laupäeva hilja õhtul saime kodo, ja pühapäeva hommikul vedasin ennas suht reipalt Palukülla.

Tunne oli enam-vähem, sättisin ennast stardikoridoris kuhugi keskossa.

Aga nii kui start anti läks paugutamiseks, no ja ega ma tahtnud siis maha jääda.

Esimese poole tunniga läks vesi keema, pulss täiega punases . Hirmus isu oli boksi keerata, aga Tambet käis peale et sõidame ühe ringi ikka veel.

Sain teise ringi alguses Porteri vendadele (Tiimo ja Erik) sappa, nad olid ka ennast esimese ringiga kinni tõmmanud. Lasime mõnusa rahuliku tempoga, püüdsime eest gruppidest pudenevaid riismeid. Olime Tambetiga mingi hetk kahekesi sõitma jäänud. Keava mägedes kohtasime tiksuvat Grisa-t, oli vist ka kinni tõmmanud. Teisel ringil oli tunne märgatavalt paremaks läinud, kuid otsustasin siiski boksi ära keerata, ning lasin endale õlut kallata. Seda jagati finisis lahkelt kõigile. Ei saa ju ennast sõiduga ära tappa, tervis tahab ka parandamist. Aga Tambet..... see pani hullu edasiJ !

Vaatasin hiljem protokollist et mu kahe ringi aeg andnuks 76km sõidus 8 koha. Oleks pidand ümber regamaJ.

Lõpuks jõudis ka Tambet finisisse, ikka päris zombi oli teine. Koht ja aeg oli päris hea 5:21 ja kohaks 21.

Eks ta muljetab ise...

Nii vennad , järgmisel aastal joonele, kaua võib kõrvale hiilida.

Järgmisel aastal pidavat olema 2 ringiline võistlus, siis vast ei teki „motiga“ probleeme.





Tom

Rõuge Rattamaraton 2009.

Ja siis läks uhamiseks. Esimesed paarkümmend kilomeetrit olid valdavalt kruusateedel ja kiirelt sõidetavatel metsavaheteedel. Ratturite rivi tõmmati pikaks ja paljud tõmbasid ennast kinni. Andmine oli kõva.

Toomasega oleme käinud viimastel aastatel alati Rõuges-Haanjas nädal enne põhisõitu ka trenni ja seikluste pärast avatud rada sõitmas aga sellel aasta jäi vahele. Seepärast ei osanud uuenenud rajast midagi oodata.

Lõunasse purjetasime juba reede õhtul ja poole meeskonnaga ööbisime Kurgjärve spordibaasis. Hommikul kella 10 paiku saabusime Rõugesse võistlusplatsile. Ilm oli seal jahe, kõigest + 7- 8 C. Mõtlesime tõsiselt kuidas ja mida selga panna. Pikad sääred, paksud särgid, soojenduskreemid, mida kellelgi kaasas juhtus olema seda ihu peale aeti.

Esimest otsa sõitsin ettevaatlikult. Eks ikka sellepärast, et kõik on kruusakal härga täis, tuleb ette mõtlematut trügimist ja ohtlikke möödumisi mis võivad põhjustada kukkumisi. Samas ei tahtnud ka alguses meeletult punnida, ilm oli külm, jalg natuke kinni ja jõudu pidi säilitama ka lõpuks. Kruusakal madistamine meeldis küll. „Naljamees“oli üks viiese buumeriga vend, kes oli rajale sattunud ja seisis just pimedas kurvis. Hea, et keegi otsa ei põrutanud, tagantulijatele anti märku. Ise sain käeulatuse kauguselt mööda.

Ja siis tulid raskemad lõigud. Tuttavad Haanja suusarajad, Taevatrepp jne.

Minul kui pool - raskekaallasel läks seal väsitavamaks. Metsavaheteed ja järsud tõusud, sealt ei taha kilod kiiresti üles minna, alla veerevad küll korralikult. Viimases „Trehväme Rõugen“ TP-s ei olnud aega hapukurki ja koduõlut proovida, paar topsi spordijooki sisse ja pedaalides edasi. Natukese maa pärast, ühel tõusunukil tundsin ka krambiohtu, panin jalad maha ja vajusin ühele ehmatanud kuid mõisvale kaasvõitlejale peale. Sorry! Vähemalt sain õigel ajal jaole ja edasi sõitma, mitte põõsas pikutama.

Lõpuosa järveäärne kallasrada ei tundunud enam nii pikk kui eelnevatel aastatel. Viimane tõus Ööbikuorgu sai vallutatud jalgsi. Kepsud olid juba pehmed. Kokku tuli u. 59 km.

Meie meeste tulemused:

Tambet koht 98 aeg 02:25:22

Toomas koht 112 aeg 02:27:15

Jarmo koht 145 aeg 02:30:52

Roomet koht 159 aeg 02:32:59

Indrek koht 198 aeg 02:38:07

Hannes koht 389 aeg 02:56:05

Kalev koht 429 aeg 02:59:46

Selline on minu versioon maratonist. Mõni mees tutvus maratoni käigus põhjalikumalt Rõugemaa metsaalustega. Nimesid ei nimeta aga eks ta ise kirjutab.

Igaüks andku nüüd oma muljetele tuld...

Kalev

Pildid: http://www.proshop.ee/galerii

Rajaprofiil: http://www.sportinfo.ee

Grupisõit. Lõbu või lõputu õudus?

Tere vändagänksterid! :)
Eelseisva Tartu Rattaralli valguses kulud antud lugemini marjaks.

Paljud, kes soetavad omale esimese maanteeratta, saavad peatselt teada, et sellega sõitmisel kaasneb ka hunnik reegleid ja kohustusi, mida ratta manualis kirjas pole. Eks sama dilemma valitseb ka maastikuratturite seas, kes esimesi kordi satuvad kas võistlustel või treeningul grupis sõitma. Kuidas õieti käituda? Kuidas saab õudusest lõbu ja lõbust õudus? Seda püüangi järgnevalt lahti seletada nii kuis oskan. Targemad korüfeed võivad järgnevasse juttu teha korrektuure ja täpsustusi, saates need minu mailile [veiko ätt hobisport] ja samuti oodatud lisaküsimused ja täpsustamist vajavad seigad.

Juttu alustan sellest, kuidas käituda grupitrennis. Samad reeglid kehtivad laias laastus ka võistlusel. Eks sellest saab igaüks vast ise aru, mis on ainult treeningute tava ja mis võistlusele ei sobi.

Milleks grupitreeningud üldse? Parem kütan üksi aga rattarallile lähen ikkagi. Üksitreenijatel puudub tihtilugu grupisõidu oskus ja julgus. Seda saabki harjutada ainult grupis sõites. Parem on seda teha treeningul, kus on asi organiseeritum, kiirused väiksemad ja sõitjatel pilt selgem :). Gurpis sõites lähevad pikad mahutreeningud kiiremini, saab paarilisega juttu ajada ja pole nii igav kui üksi. Kas vanad kalad võtavad algaja punti? Ikka võtavad (alati on ka erandeid, aga tõenäosus väike). Vana kala pole loll. Algajat treeningul koolitades tõstetakse ka võistluse ohutust. Kasu on kahepoolne. Tuleb julgelt punti hüpata ja silmad lahti hoida ning vajadusel küsida. Küll siis õpetatakse. Mis ja kuidas. Millal on õige aeg alustada grupisõidu treeninguga? Kunagi pole hilja. Kõige parem on seda teha varakevadel. Siis on lihtsam leida treeningukaaslasi ja ka tempo on rahulikum.
Edasi loe artklit selle asukohasaidilt http://www.hobisport.ee/index.php?option=com_content&view=article&catid=32:varia&id=129:grupisoit-lobu-voi-loputu-oudus&Itemid=41

Mulgi rattamaraton 2009.

Käes järjekordne ilus päikesepaisteline pühapäev, 3 mai ja tuhanded ratturid on üles rivistunud Viljandi järve äärsele maratoni stardialasse. Meie mehed nende seas. Stardigrupid lastakse kokku. Kell on mõnekümne sekundi pärast 12.00. Pulss on paigal seistes 110. Kõlab stardipauk. Esimene Elioni rattamaraton sellel aastal on alanud. Värviline ratturite meri hakkab ussina alguses vaikselt ja edasi järjest kiiremini liikuma. Pinge langeb ja finishini jääb veel ainult 60 km Mulgimaa teid ja metsi. Autopiloot lukustub.

Maratoni rada oli kuivem kui nädal aega tagasi avatud raja sõidul. Ja eks ka sellepärast Holstre Pollis lühendusi ei olnud tehtud. Eelmisel pühapäeval positiivselt üllatanud lumelõigud olid lõplikult sulanud ja kadunud. Täiega imev lahe põhusild oli alles. Nagu ikka hakkasid krambid märku andma 3-4 km enne lõppu Viljandi järve tagustel tõusudel aga nendest sai vaikselt üle.

Tulemused olid kõigil hooaja alguse kohta head. Eriti arvestades seda, et aina paremaks saab minna. Väga head tulevad viimasel Jõulumäe etapil kui rahvast tuleb võistlusele kõige vähemJ:

Jarmo koht 90, aeg 02:33:03

Tambet koht 113, aeg 02:36:09

Toomas koht 118, aeg 02:36:35

Roomet koht 191, aeg 02:45:16

Indrek koht 231, aeg 02:50:03

Hannes koht 303, aeg 02:56:41

Kalev koht 482, aeg 03:10:48

Aga mis on muutunud uuel aatal meie jaoks? Muutunud on see, et enamus meist (Jarmo, Toomas, Hannes, Roomet, Indrek ja Kalev) sõidavad selle aasta Elioni sõidud Nissan Pro Team-i ridades, Tambet aga Arctic Sport Club 2 meeskonnas. X-spordi nime all sõidame teisi rattasõite.

Kalev