laupäev, 15. oktoober 2011

Emmaste MTB 48 km. 08.10.11. Tom medalil !!!:)

Tom:
Seekord siis oli läbi aegade „raskeim“ rada, seda just märgade olude tõttu. Rada oli vähe muudetud ka, üks põllupealne künklik lõik oli sisse pandud.
Põhikonkurendid Küüt ja Kuhi olid see aasta puudu, kuid see-eest olid kohal Eesti koondise juuniorid Jörgen Matt ja Kevin Soon ja ka muidugi Toomas Elling – Elioni esisaja mees.
Esimene ring oli rahulik, Teras poiss pani kohe eest jooksu ja mul oli hea rahulik tiksumine grupis. Teisel ringil hakati vaikselt liigutama, Ints oli juba kinni püütud. Karjääris „raskemal“ lõigul tõmbasin jalad kõhu alt välja ja lisasin tempot ning sain lihtsalt üksi eest minema. Vaatasin et vahe on juba päris suur, ning otsustasin omas tempos edasi lasta.
Lootsin ikka et keegi tuleb kaasa ka , aga ei kedagi. Nii sai sõidetud pea poolteist ringi, siis lasin jala sirgu ja ootasin grupi järgi. Rünnaku oleks pidanud tegema kolmandal või siis viimasel ringil, siis oleks vast eest ära kestnud. Grupis sai veits hinge tõmmatud ja siis neljandal ringil panin jälle seal karjääri lõigul kerge litri. Seekord said Jörgen Matt ja Ailar Ladva ka kaasa. Lasime hea tempoga edasi kuni Ladva jäi ka maha. Jörgenist enam lahti saada polnud võimalik ,kuna raja raskemad kohad olid möödas. Lasime rahulikult koos lõpuni, kutt uuris veel mis mees ma olen :). Lõpuks pani Jörgen finsisirgel litri ära ja võttis oma. Ma olin sellega juba leppinud, kuna noorele maanteeässale on sirgel lõigul mul ikka suht võimatu vastu saada.
Aga no kokkuvõttes teine ja põhiklassis esimene. Eelmise aasta kolmanda koha vahetasin siis teise vastu - hea seegi!
Hooajale sai ilus punkt pandud.
Nüüd siis ratas nurka ja tuleb alustada saalihoki hooajaga.

Hannes:
Nagu juba viimastel aastatel tavaks on saanud siis toimub hooaja viimane sõit Hiiumaal Emmastes. Hommiku olime kõik kenasti 10:30 praamil. 1,5 t hirmu ja oledgi Hiiumaal. Emmastesse jõudes otsustas ilmataat, et kiusab meid veidi. Lasi teine taevaluugid valla ja vihma tuli nagu oavarrest. Vahetasime oma riideid neljakesi autos. Päris keeruline ülesanne oli see.
Enne starti jaotati meestele GPS andurid laiali, et saaks interaktiivselt sõitu jälgida. Mingil hetkel peale 13:30`et käis stardipauk. Meil oli selleks aastaks kurjad plaanid strateegia suhtes. Suuremal määral need ka töötasid. Minu enese eesmärk oli juhtpundis püsida ja võimalusel ehk ka poodiumile tõusta:). Meie mehed tegid paar äraminekut ka. Ints pani esimesel ringil ajama ja suutis mingi pool ringi ees sõita. Tom`i ärasõit oli veidi pikem ja kestis 1,5 ringi. Ta tegi seda teisel ringil aga oleks pidanud kolmandal üritama. Siis oleks muidugi olnud küsimus, et kas tal oleks lastud minna.
Minul õnnestus noorte tõmbamised ära kannatada ja meie kuuene punt püsis poole viimase ringini koos. Olime Tom`iga arutanud, et kus tasuks vahe sisse tõmmata. Seal karjääri tõusul nimelt. Jäin kuidagi lollilt meeste taha kinni ja ei suutnud nendega kaasa minna. Meie kuunene punt lagunes kaheks. Napilt oleks Saaremaa Rattaklubi vend meist ka maha jäänud aga suutis raibe järgi tõmmata. Nii me siis sõitsime lõpuni kenasti koos. Lõpusirgel ei pidanud minu strateegia vett ja sain spurdis meestelt pähe. Pööööö:)
Pärast sai Hr Rooli juures saunas käidud ja viivuks ka Martit nähtud. Selline tore sügispäev siis:)

Margus:
Kuna saiavormi jätkub, piirdusin seekord ise osavöturöömu ja tütre treeneriametiga. Grete startis 5-6 aastastega rajus vihmas ja oli poolel maal kenasti N-klassi juhtpossal. Vihmas pea lenksu all nähtavus oli nörk ja Grete eessõitnud poiss pani rajalt välja, tydruk tema järel. Rajale tagasitulek oli vaevaline. Eelviimane koht ja uus kogemus taskus.
Tomm oli köva, aga spurditrenni soovitan:).

Kalev:
Hommikul Hannes korjas kaadri musta noole peale, 4 ratast katusele ja Hiiumaale siis tuld. Ilmateade näitas päikest ja pilvekest vaheldumisi aga  Emmastes kallas vihma nii, et riideid pidi autos neljakesi kõveras selga ajama.Stardis enam ei sajanud. Igasugu masti maniakke ja rattakäpikuid oli kohale tulnud, stardis oli esindatud nii nainer kui maanteekas. Stardis siis kohe anti minna kõvasti. Hoidsin end vaguralt kuna igasuguseid tõmbajaid  ja kõvatajaid oli nii palju, et hirmu ajas nahka.
Esimesel ringil mingi kruusakarjääri sugusel suurte lompidega kohas vennad kohe ikaldusid ja tegid igasugu trikke ja nalja. Vahepeal  kui Ints üksi eest ära oli jäin esimesest pundist maha, vahe sisselaksjate pärast aga teisel ringil sain jälle tagasi. Siis tegi äramineku Tom ja hea oli vaadata kuidas Hannes ja Ints pundil ees olles blokkisid. Noh aga 4 ringi siis marulist tempot, vahepeal jäin jälle maha ühe vennaga, kuna ta lasi kurves vahe sisse  aga kolmanda ringi poolelt aitas ta tagasi järgmisesse punti sõita. No Ints vedas seda punti ja tiksusime seal sabas lõpuni. Vahepeal kukkus mõni vend veel välja aga 5 kesi  koos lõpetasime. Finishis läks meestel tõmbamiseks ja närvid läbi, kuigi sai räägitud, et vedajat ei kotita aga kõigile märgiti  lõpuprotokolli üks koht ja aeg:). Tagasisõidul tähistasime Tommi medalit:).
Nüüd siis teeme natuke puhkust ja siis vatame kas peaks suusad juba välja ajama:)....
Homme siis hooaja lõpetamisel näeme...rsk..

Tulemused:
Toomas, koht 2, vanuseklassis 1, aeg 1:37:29
Hannes, koht 4-6 , vanuseklassis 4, aeg 1:39:19
Indrek, koht 7-11, vanuseklassis 5, aeg 1:41:33
Kalev, koht 7-11, vanuseklassis 5, aeg 1:41:33

Kui Guits oleks ka tulnud sõitma siis oleks esikümme päris X-Spordi oranziline olnud.
Pildid Hiiu Nädalast.

teisipäev, 11. oktoober 2011

Rattahooaja 2011 lõpetamine 15.10.11.

Oleme järjekordselt fakti ette jõudnud, et alles äsja alanud rattahooaeg on jälle välgu kiirusel läbi saanud ja viimane võidusõit Emmaste MTB on möödunud laupäeval edukalt läbitud. Hooaja kokkuvõtmine ja lõpetamine koos korraliku peoga on plaanitud laupäeva 15.10.11. õhtul juba enamikule tuttavas Tallink Spa saunas. Ilusama ilma korral teeme  päeval väikese velokerimise maanteel, õhtul aga on oodatud kõik X-Spordi mansaga seotud velomehed-tegelinskid ja sõbrad-tuttavad hooaega kõva pauguga ära saatma. Kuna see hooaeg oli kõigile jälle edukam kui eelmine siis on põhjust arvata, et järgmine tuleb veel parem. Nael kummi!:)

Grande finale või el kango, hooaja raskeim katsumus : H100 (01.10.11.).

Tom:
Reede pealelõunal enne sõitu põrutasime pundiga (Hannes, Kalev, Püta, Tom) Võrru. Kosel avati juba õllepudelid, krõpsupakid ja snusi-karbid.
Õhtul tuli teha veel karastavad saunaprotseduurid rohke õlle ja snusiga, et ikka sõiduks oleks vaim ja keha valmis. Hommikul rutiinsed protseduurid ja siis starti. Kuid stardikoridor oli paksult rahvast täis, nii ma sättisin ennast sinna vähe tahapoole. Kõht veits punnitas eelmise õhtu krõpsudest, seetõttu ei hakanud endale erilisi eesmärke seadma.
Aga no tiim sai ju välja pandud, nii et päris käega lööma ei saanud minna. Alguses pidin kohe hakkama possat parandama, et sinna ette-poole saada. Tempo oli päris kõva. Esimesele singlile keerates tekkis seal ilge tropp. Sattusin seal naiste ja muude tegelaste keskele. Egas midagi gaasi juurde ja kohti parandama, aga kuna hommikusöök ja krõpsud veel kõhus möllasid, siis pidin tuure vähe tagasi tõmbama. Püüdes vaikselt eespool sõitjaid sattusin mingi hetk punti Londi , Grisa, Saarnits-ga ja hulga lätlastega. Vaatasin et hea tugev punt küll ja istutasin ennast ka sinna punti. Peab ütlema tempo jäi küll nats lahjaks aga siiski, üksi oli ka jama sõita, ning eesolevatega oli vahe päris suur. Munaka kandis olime kuskil 35-40 vahel. Punt jäi meil vähehaaval väiksemaks, kuni lõpuks olime Grisa, mina ja üks lätlane Kaupe. Eespool hakkasid vennad väsima, püüdsime kinni nii Miksoni, Vosekalnsi, Pallo, Laanela jt. Tõstsime Grisaga vähehaaval tempot . Lõpu eel vaatasin mingi hetk kella , see näitas et oleme 5 tunni graafikus. See oli ikka väga üllatav. Oleks rada veits pikem olnud, siis oleksime Kana ja Erki Kuke kätte saanud(vahe jäi poole mintsa kanti).

Aga no sõit sai ikka kähku läbi küll, aeg veits üle 5 tunni ja kohaks 20. Sõit ol läbi aegade kergeim, ei olnud rattaprobleeme ning ka enda füüsis oli tibi-tobi. Tagantjärgi targutades oleks võinud ikka rohkem vajutada. Aga kuna selle aastased trennid ja sõidud on jäänud sinna 2-3 tunni kanti , siis väga ei julgenud vajutada.
Lootsin juba et meeskondlikult saame parema koha kui eelneval aastal, aga mingi Lätlaste kamp napsas meie nina eest teise koha. Krt. üks selle tiimi lätlane istus pool sõitu mul sabas.

Pääle sõitu siis ohtralt õlli ja snusi koos suitsusauna protseduuridega.
Aftekale ma jälle ei jõudnud, õll ja saun tegid oma töö....
Järgmine sõit siis traditsiooniline hooaja lõpetamine Emmaste rattarallil, kus on vaja poodiumikoht ära tuua.

Hannes:
H 100 lühidalt: el gango, el perso tehniko aga mõnus nädalavahetus:)



Kalev:
Paar minti enne starti stardiala juurde jõudes avanes üllatav pilt. Rahvast paksult koridor täis. Ei saanud isegi tsainikute etteotsa minna:). No läksin siis taha ja varsti sättis Allan ka minu kõrvale. Rahvast siis rekordiliselt u.500 startijat – rattamaniakki. Vaatasin kaaskannatajate kummivalikut, kõigil mingid suuremustrilised traktori kummid all, hakkas kõhe, et kuhu ma sattunud FF-ga. Loomulikult AC/DC helidega sai lõpuks minema. Asfaldil üritasin natukenegi massist mööduda, kartsin, et jään traktorikummidega vändagängsterite taha kinni, kui nad hakkavad mägesid jalutama. No nii juhtus kohe pärast esimest asfaldilt mahapöörangut metsas, kus väike tõusupõntsakas. Pärast esimest TP-d sai vist hakata oma sõitu , omas tempos tegema. Esimene rajaots oli märksa libedam kui lõpuosa. Kui 40 km jooksul olin 4x külje maha saanud, mõtlesin, et WTF, 60 km on veel ees. Ehk 6x veel külge maha? Nii lõbusaks muidugi asjad ei kujunenud. Kõik külje maha panekud olid asendist juba kui jalg oli maas jne., otseselt mitte sõidu pealt. Terav kalle ja libe. Viienda paugu aga panin juba u. 300-200m finišist, viimases mudakohas ja selle küll jah sõidu pealt.
Sõita oli mõnus. Ei pressinud. TP-es sõin ja jõin ja kerisin edasi. Palju oli kohti mida eelnevatel aastatel olen jalutanud, nüüd aga sõitsin. Nii laskumisi kui tõuse. Massmurderist aga ei hakanudki üritama, seal ma jalastun paugupealt alati:). Ootasin millal el gango 70 nendal tuleb. Ei tulnud. Hannese selg tuli hoopis vastu:). Kurtis el persos tehnikat. Võtsime siis kampa ja kerisime edasi. Vällaka laskumine oli minu jaoks raskeim koht kus pidurite painamisest väsisid käed ära. No tahtmine oli täiega käed lahti lasta. Aga julgust polnud:).Vällaka tõusud tulid aga ladnalt, esimene järsem ots jalutamist ja siis oli juba granniga hea kerida tippu. Viimases TPs olin valmis juba kinnitama, et coca on parem kui õll. No mingi 10 topsi panin pintslisse krt kus maitses hea. Arbuusi ka kõvasti peale. Seekord pidin siis Hannest manitsema edasisõidule, oli teine mugimisega niivõrd ametis. Vanasti käisid asjad vastupidi:).
Lõpu kruusakatel tiksudes panid 2 rattasäga mööda sellise lennuga, et algul kahtlustasin neid 100 miili meesteks. Haakisin sappa ja sain mõne hea km vedamist, kuni mehed väsisid ja siis ise tanki pidin minema. Hannes aga kadus selja tagant ära, tal läks el teknico veel rohkem el persosse, nimelt sadulapost murdus ja mees pidi lõpuni püstijala sõitma. Kummivalik oli ikkagi õige, FF, mis muud. Haanja kandi kuivust näitas ilmekalt viimasel 5 km olev silla alt ojasängist üle kivide minek. Seekord ei saanudki jalad märjaks, kuna vett lihtsalt ei olnud. Viimaste km downkillid ja tõusud tulid ka ladnalt ja väikese pundiga , 3-4 rattamaniakiga jõudsime finišisse.

Eelmisel päeval olime registreerinud jälle 2 X-Spordi teami : X-Sport (Püta, Tom ja Ints) ja X-Sport tsainikud (Hannes, Kalev ja Allan). Muidugi üllatuseks stardihommikul oli see, et nii kõva ja kiire rattakärbes nagu Guits oli ka starti salaja hiilinud, temast oleks tsainikute tiimil kõvasti abi olnud:).
Aga meeskondliku 3 koha võiduõlled saime esimese teamiga kätte, poisid said poodiumile ja afterparty läks lahti Taago juures, kes võimaldas meile ööbimist ja kõvat suitsusauna. Ning juba esimestel öötundidel toimus ekskursioon Võru linna….:)

Tulemused:
Püta , koht 3, aeg 4:35:28
Tom, koht 20, aeg 5:04:20
Ints, koht 54, aeg 5:28:25
Guits, koht 93, aeg 5:51:23
Kalev, koht 164, aeg 6:26:40,
Hannes, koht 185, aeg 6:31:20
Allan, koht 237, aeg 6:49:26