PÜHA LOOMAAIA 11. VETERANIDE VELOTUUR 2008

Kuidagi imelik oli see nädalavahetus olla - ei olnudki ühtegi võiatlust! :)))

Infoks teile, et juuli alguses on Pärnus toimumas Püha Loomaia nimeline veteranide velotuur.
Tean, et Toomasel oli plaanis sellest osa võtta. Muuseas meie kõik oleme otsapidi maanteesõidu arvestuses veteranide klassis - kas pole mitte tore (tunnen ennast kohe palju vanemana) Ha-ha-haa!

Aeg ja koht
Võistlus toimub 4. juuli kuni 6. juuli 2008 Pärnus ja Pärnumaal.

I etapp - Proloog 5 km 4. juuli 2008 - start kell 19.00 Pärnumaal Jõulumäe Tervisekeskuses (Tahkuranna vald Võiste 86504 Pärnumaa)

II etapp - Grupisõit 65,3 km 5. juuli 2008 - start kell 14.00 Pärnus Tammistes vibustaadioni eest Pärnu Pärnu mnt-Tori sild-Tori-Tootsi rist-Paide mnt

III etapp - Grupisõit koos vahefinišiga 33 km 6. juuli 2008- start kell 14.00 Pärnumaal Audrus kiriku kõrvalt, 3 ringi Audru – Rebasefarmi ringil ning lõpuga Lius Marksa puhkekeskuses.

Osavõtjad ja vanuseklassid
1) Võistlused on individuaalsed.
2) Vanuseklassid võistleja sünniaasta järgi:
M-30 - [1974 – 1978]
M-35 - [1969 – 1973]
M-40 - [1964 – 1968]
M-45 - [1959 – 1963]
M-50 - [1954 – 1958]
M-55 - [1949 – 1953]
M-60 - [1944 – 1948]
M-65 - [1943 ja varem sündinud]

Registreerimine ja mandaat
1) Eelregistreerimine toimub kuni 01. juuli 2008, teisipäev, kella 23:00ni aadressil www.sportinfo.ee

Mandaat toimub Jõulumäe Tervisekeskuses stardipaigas 04. juulil 2008 kell 16.00-18.00, hilisemaid registreerujaid ei arvestata.

Info on võetud sportinfo kodulehelt

Tallinna rattaaraton

Kuna vahepeal on nii kiire olnud siis ei ole lihtsalt varem jõudnud siia järjekordse Elioni rattamaratoni muljeid üles panna. Püüan nüüd vea parandada.
Viimane Elioni rattamaraton toimus siis 08.06 Kõrvemaal. Distantsi pikkuseks oli 54 kilomeetrit ja see kulges peamiselt Kõrvemaa suusakeskuse ja Aegviidu suusaradedel ning kohalikel külateedel. Põhimõtteliselt oli tegu üsna kerge rajaga, tõuse eriti palju ei olnud ja tehniliselt polnud rada ka väga keeruline, kui muidugi välja arvata see, et üsna palju oli rajal tolmust ja lahtist liiva (raja iseloomustuse kohta kirjutas loo Hannes, see peaks asuma blogi eelnevates postitustes). See omakorda oli tingitud sellest, et mitu nädalat pole vihma sadanud. Mulle aga kokkuvõtes see kombinatsioon meeldis, sest eriti rakseid hetki ma rajal ei tundnud ja sõitsin pidevalt tõusvas joones. Kuigi enamus aja möödus rada sellises tolmupilves, et päikesepaistest ja eessõitjatest suurt aru ei saanud. Paaril korral tekkis tulenevalt halvast nähtavusest ka kukkumisohtlikke olukordi kuid õnneks lahenesid need ilma valusate tagajärgedeta. Distantsi alguses sõitsin koos Indrekuga (olime ka stardis kõrvuti) aga mõningase aja järel kaotasin ta silmist. Hiljem tuli välja, et ta rattal murdus sadul ja ta oli sunnitud katkestama. Seejärel kuskil poolel maal jõudsin Tambetile järgi, tänu heale õnnele sain mõne jooksikuga tema grupist üsna ruttu ettepaoole ja seejärel juba järgmiste sõitjatele sappa. Seega Tambetit ei näinud ma ka rohkem kui alles finišis.
Kalevist niipalju, et tema tegi korraliku sõidu ja lõpetas võistluse tolmuse ent see-eest rõõmsa ja tervena. Toomas ja Hannes seekord ei osalenudki. Nemad lubasid olla heas vormis Elva maratonil :)!
Tulemused leiate siit

Piltidel tolmutondid Roomet ja Kalev. Mõlemad pildid on tehtud Roometi poolt.

Lugu sellest kuidas me ToomasegaTour de Rõugel osalesime

Kui siiani olin Tour de Rõugest vaid üksikuid uskumatuid jutte kuulnud siis nüüd võin neid teile ise piiramatus koguses pajatada :). Seega siis, nagu aru saada võib, õnnestus (?..) mul selleaastasest tuurist koos Toomasega meeskondlikus arvestuses osa võtta. Nagu ma ühes eelnevas postituses kirjutasin, siis minu ärarääkimine tuuril osalemiseks just keeruline polnud.
Kogu seiklus hakkas vähemal või suuremal määral peale juba nädal ennem võistlust. Kuna tegu on kolmepäevase võistlusega kus on kokku neli starti, esmalt proloog (7 km) seejärel peale paaritunnist puhkust 38 km, järgmine päev 73 km ja viimane päev 70 km, siis tuli selleks ennast ka vastavalt ette valmistada. Ilusasti-kenasti sai rattad hooldusesse viidud, makarone ja putru söödud ning kõikvõimalikke krampidevastaseid abivahendeid manustatud. Samuti muretsesime endale igasuguseid enrgiataastajaid (kapsleid jms) ning valgujooki. Seda viimast ma küll kahjuks juua ei suutnud, öäkk.. (Tom oli siin aga vägagi tubli ja järjekindel :))). Igatahes reede hommikul asusime varakult Rõuge poole teele, teepeal tegime paar väikest peatust ja ühe korraliku lõunapausi Võrus Alar Siku pubis. See on päris lahe koht, seega kellel Võrus kõht tühjaks läheb võib sinna julgelt sööma minna. Kõhud täis, suundusime Rõugesse, kus otsisime üles oma elamispaiga ja seadsime ennast sisse. Kuna proloog oli lühike, väga raske ja kohest pingutust nõudev sõit siis tegime ennast ennem starti korralikult soojaks ja saime tänu sellel ka suht hea tulemuse, olime paaride arvestuses 20-dad. No jah, esikoha meestelt saime muidugi u. 3,5 minutiga sisse, aga see selleks. Esimese ja teise etapi vahel saime paar tundi puhata ja siis algas alles tõeline sõit. Teine etapp, e. 38,5 km rada oli üsna tõusuderohke ja tehniline ning kulges peamiselt Elioni Rõuge rattaralli radadel, läbisime seda etappi kokku natukene alla 2 tunni ja saime 19-da koha. Teine päev algas minu jaoks üsna väsinult, tagumik valutas ja tuju oli suhteliselt vilets. Kolmanda etapi starti asudes ma ennast just väga hästi ei tundnud, aga sellegipoolest tuli endast maksimum anda. 72,8 km jooksul läbisime taaskord Rõuge Elioni rattaralli raja karmimad tõusud + veel teadjate jutu järgi Haanja 100 karmimad tõusud. Samuti õnnestus rattaga Vällamäe otsas ära käia. Muuseas seda kogemust ei soovita kellelegi!. Kuna minu olemine oli sellel etapil suhteliselt kehvapoolne siis sai Toomas enamuse ajast mind enda järel vedada ja paaril korral ka minu järgi oodata. Peale 3 tunni ja 55 minutilist pingutust finišijoont ületades ei olnudki tulemus tegelikult väga katastroofiline, olime selle etapil 19-dad. Pärast võistlust ööbimispaika jõudes sai üsna mitu õlut ära joodud ja oh imet, tuju läks kõvasti paremaks. Samuti tegime veel kaks korraliku lõuna/õhtusööki. Ühe neist Võrus kus kaesime ühtlasi ka mingit kohalikku lauluvestivali. Hiljem tuli välja, et see oli esimene võrukeelne laulupidu :)). Ja teise korraliku söögi tegime paari tunni möödudes ööbimiskohas. Tunnistan ausalt, et nii palju makarone pole ma kunagi varem enda sisse mahutanud. Pühapäeval äragates oli igatahes kõigist nendest eelmise õhtu protseduuridest
kõvasti kasu sest tuju oli väga hea ja minek võrreldes eelmise päevaga hoopis teine. Ainuke mure mis mind vaevas oli vaid vägagi valutav tagumik, aga selle vastu aitas üks kangemat sorti peavalutablett. Seega viimase 70 km-se etapi stardis hoidsime ennast targu tahapoole ja alustasime suhteliselt aeglaselt. Kuna etapp oli oluliselt kergem ja seega ka kiirem kui eelmised siis saime pärsi palju grupis sõita ja enda energiavarusid säästa. Kuskil poolel maal Läti metsade ja mägede vahel oli minu minek igatahes nii hea, et vedasime Tommiga ennast grupist lahti ja sõitsime kuni lõpuni kordamööda vedades etapi õnnelikult lõpuni. See grupist lahtitõmbamine tasus ennast kuhjaga ära, sest saime 16 koha ja tõusime kogu tuuri kokkuvõttes paaride arvestuses 17-ks.

Tagantjärele mõeldes oli kõige tähtsam see, et tuuri ilusasti lõpuni sõitsime. 185 km ja 3000 tõusumeetrit Haanjamaa ja Põhja-Läti mägesid ning pea olematuid metsaradasid pole 3 päeva kohta just vähe. Samuti võib igati rahul olla sellega, et kogu tuuri tõusvas joones sõitsime ja tehnilistest probleemidest pääsesime.

Elagu Tour de Rõuge!

Tulemused leiate siit
Pildid tehtud Toomase ja Roometi poolt

Hannes ja Kalev Tallinna Rattaralli avatud rajal

Eilsel lastekaitse päeval otsustasid kaks x-spordi võistkonna liiget testima minna Tallinna maratoni avatud rada. Kella kümne paiku hakkasime Kõrvemaa poole kulgema. Kuna juhend sai läbi loetud diagonaalis siis põrutasime esimese hooga Aegviidu Spordikeskusesse. Kuna seal mingisugust liikumist ei toimunud otsustasime Kõrvemaa Spordikeskuse üle vaadata. Bingo! Kogu rahvas oligi seal. Seda vist polegi mõtet mainida, et ilm oli super. Kui kõik vajalikud ettevalmistused tehtud kuulasime ära ka rajameeste jutu ja sõit võiski alata. Nii palju veel stardi kohta, et start on üle viidud Kõrvemaa Spordikeskusesse. Spordikeskuse parklasse lastakse parkima ainult busse ja teenindavat personaali. Võistlejad pargivad autod kas Tallinna poolt tulles vasakut kätt jäävasse parklasse või siis Aegviitu.

Seda rada võiks iseloomustada sõnadega tolm, liiv, saepuru. Loodan et start toimub gruppidena (nagu eelmine aasta), sest raja algus on Kõrvemaa 16km suusarada teispidi, mis teadagi pole oma laiuse poolest suuremate killast. Üsnagi pea jõutakse aga suurele kruusateele välja (see mis ka suusaraja kõrvalt jookseb). Kuna raja algus on Kõrvemaa keskusest siis alates 9-dast km-st algavad Aegviidu suusaradade tõusud (need mis eelmine aasta lõpus olid) ja neid jagub kuni 16-17 km-ni. Seal on ROHKESTI liiva ja saepuru. Osadel laskumistel ka vihma uuristatud sooned. Mõnedes kohtades olid laskumise lõpus pehme liiv, mis ei pakkunud suure kiiruse pealt nauditavat elamust. Peale seda on raja kiirem osa mis vaheldub kruusa- ja metsateedega. Kusagil enne 40-dat kilomeetrit kui jõutakse tagasi Kõrvema suusaradatele algab pihta jälle liivasem osa. Liiva ja tolmu jagub ka tavalistele kruusateedele. Kruusateel laskumistel peab tähelepanelik olema, sest suur kiirus ja liiv ei sobi hästi kokku. Viimased 10-kond km-i. on 16 km suusarajal (õigetpidi). Ma vist ei pea enam mainima, et seal on ohtralt liivaseid kohti. Osades kohtades aitab kui hoiad teeäärtesse.

Arutasime täna Toomasega, et millist kummi oleks mõistlik kasutada. Jõudsime järeldusele , et laiem madalama mustriga kumm ja rõhk u.2,5-3 bar`i. Muidugi on see vaid soovitus. Eks iga mees teab ise millise kummiga sellistes oludes sõidab.

Mina ise kahjuks ei saa kahjuks sellest etapist osa võtta kuna olen siis juba puhkusel ja Eestist ära. Ain vist pidi minu asemel sõitma.

Head kimamist siis!

Pildid tehtud Kalevi ja Hannese poolt.
Loo autor Hannes