H100

3 oktoobril toimus siis  kauaoodatud Haanja sõit, mulle juba  4 kord.

Sedakorda võtsin ette SEGASTE sõidu ehk 150 kiltsa läbimise. Võistlusele eelnevaltel päevadel oli Haanja kandis ohtralt vihma kallanud. See eeldas rasket sõitu.....ja raske ta tuli....just ajaliselt.

Äratus oli hommikul kell 6, kõht sai putru täis laotud ja vedasin end Kubijale.   Start oli seekord kell 8 hommikul, tund enne hullude starti.  Temperatuur oli 0 kraadi ümber ning maa oli valge. See tekitas nii mõnelegi riietusprobleeme. Stardis oli 35 segast, ja nii kui meid lahti lasti , pani mingi 10-ne punt eest jehhat, nagu oleks mõni elioni ralli.  See oli nii pikk sõit et ei oskagi midagi pajatada. Esimesed 75 kiltsa sõitsin koos Ivo Põlluga, tempo oli mõnusalt paras. Esimesel ringil rada nii porine ei olnudki, kuigi jah enamus krõbedamaid tõuse tuli jalutada. Teisele ringile minnes läks meie rada uuesti Munamäe kanti, ja see rada tundus nüüd hoopis teine, tatine ja ligane......järgnev oli juba masendav, võttis vanduma. Ivo pani eest minema ja edasi lasin rahulikku mono-sõitu. Kahjuks rattaga ka miskit ei juhtunud, oleks heameelega katkestanud, aga ei miskit,  käigud ja pidurid toimisid laitmatult. Nii et pidin lõpuni sõitma.  Teisel ringil sain sitaks sõndida, enamus tatised kohad lasin jala. Bahillad oli finsis täiesti ribadeks. Peale  Vällakat läks juba libedalt „allamäge“ finisi poole, kuhu ma õhtuhämaruses  enne seitset jõudsin. Aega läks aga pärale ma jõudsin. Rattast ja rattasõidust oli täiega kopp ees.  Peale sauna ja paari õlut olid juba teised mõtted – ei ole sel rattal ja rattasõidul hullu miskit. Järgmine aasta uuesti, aga sellise tatise ilmaga lähen kindlasti 100 kiltsa sõitma.

Koht finsis 15-s ajaga 10 tundi ja 50 mintsa, teisel ringil lasin endast 4 segast mööda. Ivo kellega ma pool maad sõitsin oli finsis 10 tunniga ja kohaks 6.

Kilomeetreid kogunes 145, tõusumeetreid 2,3 kilomeetrit, keskmine pulss 146, kilokaloreid läks 9000, keskmine kiirus koos koos pausidega 14km/h.

Alates 8-st tunnist oli pulss stabiilselt alla 140. Võitjale kaotust 2 tundi, karm.  Lõpetajaid oli vaid 20 , eks rada  tegi oma töö.......

Tom

Eks „hullud“ Hannes, Roomet, Indrek, Margus ja Tambet pajatavad oma hullude sõidust ise.

Emmaste Rattaralli e. kuidas me herr Roolile käru keerasime.

Koos Hannese ja Toomasega tekkis meil kuu, poolteist tagasi mõte, et läheks õige hooaja viimase võistlusena Hiiumaale Emmaste Rattarallile. Asi nimelt selles, et meie treeningkaaslane ja võistluspartner Margus käib vana hiidlasena sellelt ürituselt vaikselt ja ilma erilise kärata (mõistagi arusaadav) medaleid noppimas - no on alles alatus.
Tegime aegsasti päris korralikku ja põhjalikku uurimistööd, et mis võistlus see Emmaste Rattaralli täpselt on, kus ja millal ta toimub, palju osalejaid on jne. Rooli käest me seda muidugi ju otse küsida ei saanud sest vastasel juhul oleks ta meie plaani läbi näinud ja kogu teema poleks tema jaoks enam üllatus olnud. Et meie plaane veelgi varjata jätsime võistlusele registreerumise ka viimasele hetkele. Igatahes - kuna ettevalmistus oli põhjalik, siis õnnestus kogu plaan ideaalset. Startisime ülima saladuskatte all laupäeva hommikuse laevaga Hiiumaale, rattad kattusel ja kogu vajalik kama kaasas. Laev jõudis saarele suht viimasel hetkel, seega pidime osaliselt juba laevas ennast riidesse panema ja autos sooja tegema. Stardipaika jõudes parkisime oma auto ilusasti parkimisplatsi serva, maja taha suht varjulisse kohta ja seadsime ennast äärmise ettevaatlikkusega stardivalmis. Rooli nägi meid oma suureks üllatuseks alles 15 minutit ennem starti - ja see nägu, mis meile vastu vaatas ei lähe tükk aega meelest - nii hapu oli teine. Mis mõttes, mis mõttes, mis mõttes - olid ainsad sõnad, mis Rooli suust peal mõningast vaikimist tulid :):).
Võistlus ise aga oli hiidlaslikult lame. Lame selles mõttes, et tõuse ei olnud (tõusumeetreid oli kokku vaid 35!) ja trass kulges 12 km ringil (kokku 4 ringi) osaliselt asfalt, asaliselt kruusa ja osaliselt metsateedel. Ilm oli kuiv ja päikesepaisteline ning sooja nii 11-12 kraadi. Selline rada tähendas muidugi enamjaolt grupisõitu. Kuna meie ainsaks eesmärgiks oli Roolile ärategemine siis hoidsime Hannesega koos juba stardist alates Rooliga ühte gruppi ja ei lasknud teda kordagi silmist. Ah, jaa, Tom läks kohe alguses oma teed - tema nimelt pretendeeris kohtadele esikolmikus. Meie siis kimasime kordamööda vedades kõik 4 ringi 7-9 liikmelises pundis. Võistluse käigus leppisime Hannesega kokku, et viimasel ringil, nii paar kilti ennem lõppu teeme vahespurdi ja tõmbame väikese, ent kindla edu sisse. Nii ka läks - Hannes ainult ei jõudnud kaasa tulla, seega jäi temal Rooli üle võidu kindlustamine võistluse viimastele meetritele - olgu öeldud, et napilt aga õnnelikult.

Kokkuvõttes siis Tommile üldarvestuses 4 koht. Muuseas kaotust kolmandale kohale vaid 20 cm. Krt! Roometi koht 12, Hannes 14 ja Margus 15 ja hiidlaste arvestuses 2! Palju õnne!

Võistluse kohta leiab infot siit

Järgmine aasta peaks Emmaste Rattarallile juba suurema pundiga minema!

SPORTLAND KÕRVEMAA RATTAMARATON

Laupäeval 26.septembril olid 4 ratturit meie tiimist Kõrvemaa maratoni stardis.

Ootamas oli üks kiire ja lühike sutsakas enne Haanja sõitu. Saime testida oma kiiruslikke võimeid ja kihutamist punases tsoonis J .

Ilm oli kuiv, kuid eelnevatel päevadel oli sadanud. Seega oli oodata porisemat sõitu. Stardis oli üle 600 ratturi. Konkurents oli vähe lahjem kui Elioni sõitudel, sest samal päeval toimus ka „Prükkel Cup“.

Aga no esiots oli kõva – Jass, Massa, Kodar, Kukk, Tamkõrv jne.

Sõidust ei olegi eriti rääkida, punn pandi kohe põhja, eest sai minema mingi 10-15 meheline punt. Ma jäin teise suurde punti(15-20 venda) ja veersin seal terve sõidu. Eest grupist tilkusid mõned mahajääjad (Roonet, Tarlap) meie gruppi. Vähehaaval jäi ka meie grupp väiksemaks. Ribadeks tõmmati punt seal porisel lõigul kus nii mõnigi pani maoli. Ise jäin ka seal grupist maha, aga ühe noorloomaga tõmbasime gruppi tagasi. Grupp tõmbas kruusakatel hoo alla, kõik ootasid raja lõpuosa tõuse kus vajutama hakata.

Ja no eks me siis vajutasime seal. Finisisirgele tulin neljanda-viiendana kuid finisis suutsin teisi siiski edestada. Kohaks tuli 14. Selle sõiduga võib tõesti rahule jääda.

Teistel läks ka hästi. Ints küll kaotas finsiheitluses Eesti parimale naisratturile Meierile, kuid koht 40 on hää küll. Hannes kaotas Intsule nõks üle 1 mintsa ja oli 49 –s.

Herr Albri kogub ka vormi, kohaks 137 ja kaotust  Jassile  22 mintsa.

Nüüd siis Haanja 100/150 , kuidas kellelegi J

Pildid: MTÜ SPORDIÜRITUSTE KORRALDAMISE KLUBI


TOM