Emmaste MTB 48 km. 08.10.11. Tom medalil !!!:)

Tom:
Seekord siis oli läbi aegade „raskeim“ rada, seda just märgade olude tõttu. Rada oli vähe muudetud ka, üks põllupealne künklik lõik oli sisse pandud.
Põhikonkurendid Küüt ja Kuhi olid see aasta puudu, kuid see-eest olid kohal Eesti koondise juuniorid Jörgen Matt ja Kevin Soon ja ka muidugi Toomas Elling – Elioni esisaja mees.
Esimene ring oli rahulik, Teras poiss pani kohe eest jooksu ja mul oli hea rahulik tiksumine grupis. Teisel ringil hakati vaikselt liigutama, Ints oli juba kinni püütud. Karjääris „raskemal“ lõigul tõmbasin jalad kõhu alt välja ja lisasin tempot ning sain lihtsalt üksi eest minema. Vaatasin et vahe on juba päris suur, ning otsustasin omas tempos edasi lasta.
Lootsin ikka et keegi tuleb kaasa ka , aga ei kedagi. Nii sai sõidetud pea poolteist ringi, siis lasin jala sirgu ja ootasin grupi järgi. Rünnaku oleks pidanud tegema kolmandal või siis viimasel ringil, siis oleks vast eest ära kestnud. Grupis sai veits hinge tõmmatud ja siis neljandal ringil panin jälle seal karjääri lõigul kerge litri. Seekord said Jörgen Matt ja Ailar Ladva ka kaasa. Lasime hea tempoga edasi kuni Ladva jäi ka maha. Jörgenist enam lahti saada polnud võimalik ,kuna raja raskemad kohad olid möödas. Lasime rahulikult koos lõpuni, kutt uuris veel mis mees ma olen :). Lõpuks pani Jörgen finsisirgel litri ära ja võttis oma. Ma olin sellega juba leppinud, kuna noorele maanteeässale on sirgel lõigul mul ikka suht võimatu vastu saada.
Aga no kokkuvõttes teine ja põhiklassis esimene. Eelmise aasta kolmanda koha vahetasin siis teise vastu - hea seegi!
Hooajale sai ilus punkt pandud.
Nüüd siis ratas nurka ja tuleb alustada saalihoki hooajaga.

Hannes:
Nagu juba viimastel aastatel tavaks on saanud siis toimub hooaja viimane sõit Hiiumaal Emmastes. Hommiku olime kõik kenasti 10:30 praamil. 1,5 t hirmu ja oledgi Hiiumaal. Emmastesse jõudes otsustas ilmataat, et kiusab meid veidi. Lasi teine taevaluugid valla ja vihma tuli nagu oavarrest. Vahetasime oma riideid neljakesi autos. Päris keeruline ülesanne oli see.
Enne starti jaotati meestele GPS andurid laiali, et saaks interaktiivselt sõitu jälgida. Mingil hetkel peale 13:30`et käis stardipauk. Meil oli selleks aastaks kurjad plaanid strateegia suhtes. Suuremal määral need ka töötasid. Minu enese eesmärk oli juhtpundis püsida ja võimalusel ehk ka poodiumile tõusta:). Meie mehed tegid paar äraminekut ka. Ints pani esimesel ringil ajama ja suutis mingi pool ringi ees sõita. Tom`i ärasõit oli veidi pikem ja kestis 1,5 ringi. Ta tegi seda teisel ringil aga oleks pidanud kolmandal üritama. Siis oleks muidugi olnud küsimus, et kas tal oleks lastud minna.
Minul õnnestus noorte tõmbamised ära kannatada ja meie kuuene punt püsis poole viimase ringini koos. Olime Tom`iga arutanud, et kus tasuks vahe sisse tõmmata. Seal karjääri tõusul nimelt. Jäin kuidagi lollilt meeste taha kinni ja ei suutnud nendega kaasa minna. Meie kuunene punt lagunes kaheks. Napilt oleks Saaremaa Rattaklubi vend meist ka maha jäänud aga suutis raibe järgi tõmmata. Nii me siis sõitsime lõpuni kenasti koos. Lõpusirgel ei pidanud minu strateegia vett ja sain spurdis meestelt pähe. Pööööö:)
Pärast sai Hr Rooli juures saunas käidud ja viivuks ka Martit nähtud. Selline tore sügispäev siis:)

Margus:
Kuna saiavormi jätkub, piirdusin seekord ise osavöturöömu ja tütre treeneriametiga. Grete startis 5-6 aastastega rajus vihmas ja oli poolel maal kenasti N-klassi juhtpossal. Vihmas pea lenksu all nähtavus oli nörk ja Grete eessõitnud poiss pani rajalt välja, tydruk tema järel. Rajale tagasitulek oli vaevaline. Eelviimane koht ja uus kogemus taskus.
Tomm oli köva, aga spurditrenni soovitan:).

Kalev:
Hommikul Hannes korjas kaadri musta noole peale, 4 ratast katusele ja Hiiumaale siis tuld. Ilmateade näitas päikest ja pilvekest vaheldumisi aga  Emmastes kallas vihma nii, et riideid pidi autos neljakesi kõveras selga ajama.Stardis enam ei sajanud. Igasugu masti maniakke ja rattakäpikuid oli kohale tulnud, stardis oli esindatud nii nainer kui maanteekas. Stardis siis kohe anti minna kõvasti. Hoidsin end vaguralt kuna igasuguseid tõmbajaid  ja kõvatajaid oli nii palju, et hirmu ajas nahka.
Esimesel ringil mingi kruusakarjääri sugusel suurte lompidega kohas vennad kohe ikaldusid ja tegid igasugu trikke ja nalja. Vahepeal  kui Ints üksi eest ära oli jäin esimesest pundist maha, vahe sisselaksjate pärast aga teisel ringil sain jälle tagasi. Siis tegi äramineku Tom ja hea oli vaadata kuidas Hannes ja Ints pundil ees olles blokkisid. Noh aga 4 ringi siis marulist tempot, vahepeal jäin jälle maha ühe vennaga, kuna ta lasi kurves vahe sisse  aga kolmanda ringi poolelt aitas ta tagasi järgmisesse punti sõita. No Ints vedas seda punti ja tiksusime seal sabas lõpuni. Vahepeal kukkus mõni vend veel välja aga 5 kesi  koos lõpetasime. Finishis läks meestel tõmbamiseks ja närvid läbi, kuigi sai räägitud, et vedajat ei kotita aga kõigile märgiti  lõpuprotokolli üks koht ja aeg:). Tagasisõidul tähistasime Tommi medalit:).
Nüüd siis teeme natuke puhkust ja siis vatame kas peaks suusad juba välja ajama:)....
Homme siis hooaja lõpetamisel näeme...rsk..

Tulemused:
Toomas, koht 2, vanuseklassis 1, aeg 1:37:29
Hannes, koht 4-6 , vanuseklassis 4, aeg 1:39:19
Indrek, koht 7-11, vanuseklassis 5, aeg 1:41:33
Kalev, koht 7-11, vanuseklassis 5, aeg 1:41:33

Kui Guits oleks ka tulnud sõitma siis oleks esikümme päris X-Spordi oranziline olnud.
Pildid Hiiu Nädalast.

Pärast sauna toimub raju lõpuspurt ja aftekas Venuses 15.10.11

Rattahooaja 2011 lõpetamine 15.10.11.

Oleme järjekordselt fakti ette jõudnud, et alles äsja alanud rattahooaeg on jälle välgu kiirusel läbi saanud ja viimane võidusõit Emmaste MTB on möödunud laupäeval edukalt läbitud. Hooaja kokkuvõtmine ja lõpetamine koos korraliku peoga on plaanitud laupäeva 15.10.11. õhtul juba enamikule tuttavas Tallink Spa saunas. Ilusama ilma korral teeme  päeval väikese velokerimise maanteel, õhtul aga on oodatud kõik X-Spordi mansaga seotud velomehed-tegelinskid ja sõbrad-tuttavad hooaega kõva pauguga ära saatma. Kuna see hooaeg oli kõigile jälle edukam kui eelmine siis on põhjust arvata, et järgmine tuleb veel parem. Nael kummi!:)

Grande finale või el kango, hooaja raskeim katsumus : H100 (01.10.11.).

Tom:
Reede pealelõunal enne sõitu põrutasime pundiga (Hannes, Kalev, Püta, Tom) Võrru. Kosel avati juba õllepudelid, krõpsupakid ja snusi-karbid.
Õhtul tuli teha veel karastavad saunaprotseduurid rohke õlle ja snusiga, et ikka sõiduks oleks vaim ja keha valmis. Hommikul rutiinsed protseduurid ja siis starti. Kuid stardikoridor oli paksult rahvast täis, nii ma sättisin ennast sinna vähe tahapoole. Kõht veits punnitas eelmise õhtu krõpsudest, seetõttu ei hakanud endale erilisi eesmärke seadma.

Aga no tiim sai ju välja pandud, nii et päris käega lööma ei saanud minna. Alguses pidin kohe hakkama possat parandama, et sinna ette-poole saada. Tempo oli päris kõva. Esimesele singlile keerates tekkis seal ilge tropp. Sattusin seal naiste ja muude tegelaste keskele. Egas midagi gaasi juurde ja kohti parandama, aga kuna hommikusöök ja krõpsud veel kõhus möllasid, siis pidin tuure vähe tagasi tõmbama. Püüdes vaikselt eespool sõitjaid sattusin mingi hetk punti Londi , Grisa, Saarnits-ga ja hulga lätlastega. Vaatasin et hea tugev punt küll ja istutasin ennast ka sinna punti. Peab ütlema tempo jäi küll nats lahjaks aga siiski, üksi oli ka jama sõita, ning eesolevatega oli vahe päris suur. Munaka kandis olime kuskil 35-40 vahel. Punt jäi meil vähehaaval väiksemaks, kuni lõpuks olime Grisa, mina ja üks lätlane Kaupe. Eespool hakkasid vennad väsima, püüdsime kinni nii Miksoni, Vosekalnsi, Pallo, Laanela jt. Tõstsime Grisaga vähehaaval tempot . Lõpu eel vaatasin mingi hetk kella , see näitas et oleme 5 tunni graafikus. See oli ikka väga üllatav. Oleks rada veits pikem olnud, siis oleksime Kana ja Erki Kuke kätte saanud(vahe jäi poole mintsa kanti).

Aga no sõit sai ikka kähku läbi küll, aeg veits üle 5 tunni ja kohaks 20. Sõit ol läbi aegade kergeim, ei olnud rattaprobleeme ning ka enda füüsis oli tibi-tobi. Tagantjärgi targutades oleks võinud ikka rohkem vajutada. Aga kuna selle aastased trennid ja sõidud on jäänud sinna 2-3 tunni kanti , siis väga ei julgenud vajutada.
Lootsin juba et meeskondlikult saame parema koha kui eelneval aastal, aga mingi Lätlaste kamp napsas meie nina eest teise koha. Krt. üks selle tiimi lätlane istus pool sõitu mul sabas.

Pääle sõitu siis ohtralt õlli ja snusi koos suitsusauna protseduuridega.
Aftekale ma jälle ei jõudnud, õll ja saun tegid oma töö....
Järgmine sõit siis traditsiooniline hooaja lõpetamine Emmaste rattarallil, kus on vaja poodiumikoht ära tuua.

Hannes:
H 100 lühidalt: el gango, el perso tehniko aga mõnus nädalavahetus:)



Kalev:
Paar minti enne starti stardiala juurde jõudes avanes üllatav pilt. Rahvast paksult koridor täis. Ei saanud isegi tsainikute etteotsa minna:). No läksin siis taha ja varsti sättis Allan ka minu kõrvale. Rahvast siis rekordiliselt u.500 startijat – rattamaniakki. Vaatasin kaaskannatajate kummivalikut, kõigil mingid suuremustrilised traktori kummid all, hakkas kõhe, et kuhu ma sattunud FF-ga. Loomulikult AC/DC helidega sai lõpuks minema. Asfaldil üritasin natukenegi massist mööduda, kartsin, et jään traktorikummidega vändagängsterite taha kinni, kui nad hakkavad mägesid jalutama. No nii juhtus kohe pärast esimest asfaldilt mahapöörangut metsas, kus väike tõusupõntsakas. Pärast esimest TP-d sai vist hakata oma sõitu , omas tempos tegema. Esimene rajaots oli märksa libedam kui lõpuosa. Kui 40 km jooksul olin 4x külje maha saanud, mõtlesin, et WTF, 60 km on veel ees. Ehk 6x veel külge maha? Nii lõbusaks muidugi asjad ei kujunenud. Kõik külje maha panekud olid asendist juba kui jalg oli maas jne., otseselt mitte sõidu pealt. Terav kalle ja libe. Viienda paugu aga panin juba u. 300-200m finišist, viimases mudakohas ja selle küll jah sõidu pealt.

Sõita oli mõnus. Ei pressinud. TP-es sõin ja jõin ja kerisin edasi. Palju oli kohti mida eelnevatel aastatel olen jalutanud, nüüd aga sõitsin. Nii laskumisi kui tõuse. Massmurderist aga ei hakanudki üritama, seal ma jalastun paugupealt alati:). Ootasin millal el gango 70 nendal tuleb. Ei tulnud. Hannese selg tuli hoopis vastu:). Kurtis el persos tehnikat. Võtsime siis kampa ja kerisime edasi. Vällaka laskumine oli minu jaoks raskeim koht kus pidurite painamisest väsisid käed ära. No tahtmine oli täiega käed lahti lasta. Aga julgust polnud:).Vällaka tõusud tulid aga ladnalt, esimene järsem ots jalutamist ja siis oli juba granniga hea kerida tippu. Viimases TPs olin valmis juba kinnitama, et coca on parem kui õll. No mingi 10 topsi panin pintslisse krt kus maitses hea. Arbuusi ka kõvasti peale. Seekord pidin siis Hannest manitsema edasisõidule, oli teine mugimisega niivõrd ametis. Vanasti käisid asjad vastupidi:).

Lõpu kruusakatel tiksudes panid 2 rattasäga mööda sellise lennuga, et algul kahtlustasin neid 100 miili meesteks. Haakisin sappa ja sain mõne hea km vedamist, kuni mehed väsisid ja siis ise tanki pidin minema. Hannes aga kadus selja tagant ära, tal läks el teknico veel rohkem el persosse, nimelt sadulapost murdus ja mees pidi lõpuni püstijala sõitma. Kummivalik oli ikkagi õige, FF, mis muud. Haanja kandi kuivust näitas ilmekalt viimasel 5 km olev silla alt ojasängist üle kivide minek. Seekord ei saanudki jalad märjaks, kuna vett lihtsalt ei olnud. Viimaste km downkillid ja tõusud tulid ka ladnalt ja väikese pundiga , 3-4 rattamaniakiga jõudsime finišisse.

Eelmisel päeval olime registreerinud jälle 2 X-Spordi teami : X-Sport (Püta, Tom ja Ints) ja X-Sport tsainikud (Hannes, Kalev ja Allan). Muidugi üllatuseks stardihommikul oli see, et nii kõva ja kiire rattakärbes nagu Guits oli ka starti salaja hiilinud, temast oleks tsainikute tiimil kõvasti abi olnud:).
Aga meeskondliku 3 koha võiduõlled saime esimese teamiga kätte, poisid said poodiumile ja afterparty läks lahti Taago juures, kes võimaldas meile ööbimist ja kõvat suitsusauna. Ning juba esimestel öötundidel toimus ekskursioon Võru linna….:)

Tulemused:
Püta , koht 3, aeg 4:35:28
Tom, koht 20, aeg 5:04:20
Ints, koht 54, aeg 5:28:25
Guits, koht 93, aeg 5:51:23
Kalev, koht 164, aeg 6:26:40,
Hannes, koht 185, aeg 6:31:20
Allan, koht 237, aeg 6:49:26

Kõrvemaa sutsakas 24.09.11

Toomas:

No üle pika aja üks õnnestunud sõit.
Enne sõitu sai ennast korralikult soojaks sõidetud, seetõttu suutsin ässade stardikiirenduse ära kannatada. Peale esimesi 3-4 kiltsa oli tekkinud norm punt(Jass, Püta, Maasing, Kodar, Kana, Neidra, Pruus, Suur, Karu, Puu, Rebane, Küüt ja üllatusmees Soo Allar).
Kuskil poole maani olime ilusti grupis sees, kuid siis panid Pruus ja Kana matsu ning vahe tekkis esimestega sisse. Tekkis viiene punt – Küüt, Pruus, Rebane, Soo ja mina. Kana ja Puu jäid maha.

Rada oli ikka sitaks ligane ja märg. Kutid uisutasid täiega. Ma lasin enne starti rehvid suht tühjaks, ning pidamise üle kurta ei saanud. Mingi hetk jättis Küüdi poiss Pruusi ja Rebasega vahe sisse ning jäime kolmeksi.
Adrenaliinilaksu sain ka kätte kui minu ees sõitev Soo viskas ennast tee peale pikali (kiirus oli ikka seal 30 kandis). Sain kohe aru et nüüd tuleb mats, sest kutt oli risti minu ees pikali, aga läks kuidagi nii et sõitsin kutist üle. Litakas oli tugev aga jäin püsti ning tagasi vaadates nägin et vend ajas end püsti. Mõte oli küll et vennal jalaluud läksid, aga no läks õnneks.
Edasi uhasime Küüdiga kahekesi, kruusal jõudis Soo ka järgi kuid metsa vahel jäi jälle maha. Mõnda aega oli ees näha veel esimesi kuid aegamisi läksid nad eest. Kruusal meil kiirus langes ja tagant hakkasid meid ähvardama Kana , Puu ja Veski, kuid metsa vahel suusaradadel suutsime head tempot hoida. Lõpu kilomeetrite tõusudel pani meist mööda Kana (ei tea kus ta niikaua passis?) Enne finsit oli meil Küüdiga kerge passimine (eelmine aasta tegime samuti koos finsit) . Küüt sai esimesena finsilaskumisele ning kallutas lõpukurvides julgelt ning võttis 10 koha ära. Sõiduga võib rahule jääda, kuigi veits jääb kripeldama, sest varu jäi veel sisse küll. Oleks suutnud koos Kodara, Suure , Pruusi ja Karuga lõpetada, siis oleks täiega rahul olnud. Vahe jäi ainult minut ja nats peale.
Järgmisena siis HAANJA 100!

Kalev:
Kõrvemaa kiiruskatse on pull sõit ja format sobib mulle hästi. Kiire andmine lühikesel 40 km rajal ilma eriliste nikerdamistega. Ei jõua veel väsima hakata kui sõit saab läbi. Koht sama , mis eelmisel aastal. Seekord kaotust liidritele 15 mintsa, Tomile 11 mintsa, Intsule 4 mintsa. Pole paha. Lisaks sellele saab ässadega koos 1 grupist startida:).
Tom tegi korralikku soojendust ja no ma siis ka tema sabas jõlkusin ja soojenesin tublisti. Stardis pandi litter ja ega rohkem ei olnud aega mõelda, ainult edasi. Rada oli libedam kui arvasin, oli tulnud vihma, metsavahe mullateedel võttis tagutsa vibama ja olin ettevaatlik. FF oli lastud nats tühjemaks. Hoovihma tuli ka sõidu ajal. Nägin libedal mitmeid kukkumisi, ise pääsesin . Lompidest panin otse läbi, et mitte libedas ratast kõrvale põigates juhitamatumaks teha. Ühel mudatee libekohas ei saanud kurvi võtmisega hästi hakkama, ei julgenud kukkumishirmus niipalju lenksu keerata ja sõitsin teelt välja. Sellega jäin ikkagi pundist maha ja sain alles järgnevatega edasi. Mingis kohas töllas kuri Muri teepeal ja lendas u 50 m minu ees olevale ratturile lõuates peale. Kokkuvõttes rattur kukkus ja koer pani plagama.

Lõputõusud tulid lihtsalt, viimases staadioni mudakurvis olin ettevaatlik ja jäin sellega kaasvõitlejatest nõks maha. Kuid tegin selle kohe lõpusirgespurdiga tasa ja natuke pealegi. Hea sõit jälle oli. Paar päeva olen nüüd kahjuks olnud nohu–kurguvalune, kuid juba paremuse poole aga enne H100-t ratast näppida ei saagi. On olnud 5-6 järjestikust raskemat võistlusnädalavahetust ja imuunsüsteemis tekivad juba mõrad . Noh, Haanjas võtan vabalt, teen matkasõitu ja naudin TP-des hapukurki ja muud head kraami mis hooajal on jäänud tegemata:).

Tulemused:
Toomas, koht 12, aeg 1:20:16
Indrek, koht 32, aeg 1:26:17
Kalev, koht 59, aeg 1:31:35
Allan , koht 90, aeg 1:35:51
Alari, koht 118, aeg 1:38:23

Tartu maratooonil 18.09.11

Kalev:
Toomasega põrutasime Tlnst minekut juba laupäeval,  Jõgevamaa aklimatilaagrisse. Tegime saunad ja kõik muud taastusprotseduurid koos eriti taastavate humalajõujookidega, et mitte midagi juhuse hoolde jäta. Pühapa hommikul sealt käbedalt omakorda Otepääle.
Hommik oli maru külm ja udune, Otepääl +6C. Soojendusringile minnes lõikas külm õhuvoolus pikkade riiete alt ikkagi läbi ja võttis naha judisema. Kuna lühikeses vormis ja käistega oli rajale minek siis enne starti pani Tom soojenduskreemi jalgadele. Et oleks vähegi kobedam tunne. No ma tahtsin ka. Krt aga jalad ju karvased ja ei saa kreemi määrida. Sellest aga lesson, et karvajalgadele ei olegi soojenduskreemi vaja, karvkate ongi soojendajaks:). Ja nii oligi, starti minnes ja rajal olles ei tundnud ma grammigi külma teravat puudutust.
Alustasin ikka rahulikult. Et küll pärast jõuab tallata, kui kõik väsinud on. Kui oleksin aimanud, et rada nii kiire on oleksin alguses vanu konte kiiremini liigutanud. Sest kiirel rajal ei väsi keegi ära ka. Selles sõidus luges see millisesse punti sattusid. Nagu maantee sõit. Või nagu rongis, maastik vilksatab kiiresti akna tagant mööda. Alguse poole kus oli rada muda-libedam ja kaldu tegid paljud vennad osavaid kukkumistrikke. Ma ei tea kuidas, FF-iga ei osanud mina küll järgi teha. Üks kukkus peaaegu vastu mind, väntasin edasi ja ta sai vist minu jalalt ka kuhugi hoobi. Harimäe laskumisel rappus kett maha ja lasin vaba hooga mäest alla, risttee peal jäin pidama ja kerisin keti jälle peale. Kaotasin hea pundi ja mõned üksikvõitlejad. See jäi ka ainukeseks tehniliseks probleemiks.
Ilm läks järjest paremaks, soojemaks. Lõpus tundsin, et jõudu veel üle aga aga midagi polnud enam teha, finish tuli vastu.
Supid söödud, kerisime asfalti mööda Otepääle tagasi, mingi 23 km. Kuna parankamees oli Tom siis sain mina kiirelt taastama hakata:). Pärast jälle Jõgevamaa laager, saunad jms.
Kõrvemaal siis laupa jälle näeme..

Tom:
Selle sõidu tahaks kähku unustada.
Plaan oli teha hea sõit , kuna vorm oli päris hää. Seda tõestas Mulgi elion.
Hommikul stardis oli maru külm, ei aidanud ka soojenduskreem mida ma kaks korda jalgadele määrisin. Ja muidugi lõi enne sõitu põhja alt ära, ning stardikoridoris lõdisedes hakkas põis ka pitsitama.
Asfaldile(rollerirajale) jõudes  olid jalad lukus ning sõit oligi põhimõtteliselt tehtud. Ülejäänud sõit keskendusin sellele et midagi püksi ei tuleks :),  kõhus toimusid mingid protsessid jällegi.
Ja kui nägin et Nõlvik põrutas sellise hooga mööda, siis lõin  juba käega. Harimäe kandis oli väga raske, jalad olid täiesti makaronid all ja pulss ka üle 165 ei saanud.   Üritasin kuskile enam-vähem punti saada. Mingi hetk  sai isegi  Küüdiga koos sõidetud.  Enamus sõidust sai sõidetud pundis koos Rei, Välbe, Selderi, Miksoni, Tohvreli, Randma, Mõttuse, Kollo, Vova, Kaldvee, Kampuse ja eliidi alt startinud Lätlastega. Mingi 30 kiltsa oli pundis ka Zviedris Normunds isiklikult, kes hiljem pundist vehkat tegi.  25-30 kiltsa enne lõppu  jäin ühe kukkumise taha toppama ja meie grupp tõmmati ribadeks, tempo langes ning enne lõppu 5-6 kiltsa tulid tagant jälitajad järgi. Finsis vahetasin kähku riided ära ja  siis peldikusse....
Tagantjärgi vaadates polegi koht 100 hulgas  nii kehv sellise enesetundega maratoni läbides. Esimesed 2 tundi olid väga rasked, viimane tund oli juba enam-vähem kuna ma spordijooki ei tarbinud eriti(sõidu kestel kulus alla 0,5 liitri) ja jalad said ka soojaks.
Pääle sõitu sai Kalevi ja Intsuga Otepääle tagasi keritud.
 Kalevi käest sain peotäie mingit pulbrit mis tõmbas kõhus tuurid maha, ning hiljem maal tõmbasin veel  sisse pool klaasitäit vanaema tehtud „kõhurohtu“.
Peale sauna oli olemine juba  tibi-tobi.
Veel üks jama värk oli see, et rattalt varastati Garmini kompuuter ära.
Järgmine sõit siis Kõrvemaa sutsakas.

Ints:
Sai siis käidud Tartu rattamaratonil, sõitsime juba eelmine õhtu kohale ,et ennast välja puhata korralikult, muidugi oli plaanis ka õhtune süsivesikute laadimine (6 õlut) ja näksid , hommikul ärgates oli kõht veitsa punnis vist eelmise õhtu nodist aga väga hull ka polnud, vähemalt seekord sai enne starti korralikult sooja tehtud ja kohe oligi parem sõita , alguses keerati küll gaas põhja aga suutsin üsna hästi järgi hoida enda grupil ja peale esimesi tõususi suutsin isegi järgmisesse gruppi sõita , kiirused olid muidugi suured mägiratta kohta, vahepeal kui spido alla 40 ei kukkunud mõtlesin ,et kas see onikka maastiku sõit, kuskil peale kolmveerand distantsi hakkas meie grupp lagunema kohe hea oli vaadata kes kuipaju trenni teeb, umbes20-sest grupist jäi lõpuks järgi 3 ja niimoodi me siis püüdsime ees olijaid ,kahju ,et rada otsa sai oleksjõudnud veel püüda paremaid kohti aga eks tuleb rahul olla sellega mis on ja tegelikult oli hea tulemus  ,sain esimest korda alla 3h sõidetud ,ise olen rahul,eks varsti rajalnäeme........

Margus:
Laupäeva õhtal söödeti otepää võõrustajate poolt ääreni täis,niiet hommikul väga süüa ei olnud vaja.
Hommikul oli jalg peris hia, mõtlesin et Elioni jamad möödas jatäna saab vajutada normaalselt, isegi TRM spetsiaal-Conti Twisterid olid allapandud.
Stardist hästi sain minema, kruusal oli loom jalas. Poslavitsalaksumisel sain maks kiiruseks 72 km/h….baigiga raju kiirus.
Peale Matu TPd sai selgeks et ega ikka ei ole mõõn möödas…tõusudelhakkasin maha jääma. Imesin esimesest Harimäe tõusust üles, suurem osa sellestpüsti. Teine Harika tõus tuli juba nii raskelt et vanduma võttis.
Harikast tulin veel hea laksuga alla, jõudsin puntidele järele. Edasiläks tiksumiseks ja 45. km-l keerasin boksi.
Loen hooaja lõppenuks ja hakkan punaveiniga end turgutama…sellelalal olen raudselt 2 nädalaga vormis :).

Tulemused:
Toomas, koht 93, aeg 2:51:15, VK koht 13
Indrek, koht 147, aeg 2:56:49, VK koht 27
Kalev koht 458, aeg 3:15:22, VK koht 118.
Allan L, koht 623, aeg 3:22:57, VK koht 204.
Margus siis keeras boksi
Hannes ja Guits viilisid.

Sõidu tegijaks nimetame terasmees Intsu, kes tallas vokki vägevalt kogu tee..

Meie koondulemused Elioni sarjast

Sellel aastal sõitis kõik 8 etappi läbi Toomas. Kalev osales kõigil etappidel aga Jõulumäel tuli alla vanduda kummipurunemisele ja nii sai finisisse jõutud 7 etapil. Hannes osales ja läbis 7 etappi (Elva jäi vahele). Tublid olid ka Ints ja Allan 6-e ja Guits 5 etapi läbisõiduga. Ints osales 7 etapil aga kange terasmees sai Kalevipojal kuumarabanduse ja Mulgi etapil pidi alla vanduma tuberkuloitedile. Teatavasti läks nagu alati 6 paremat etappi arvestusse ja neil kellel nii palju ette näidata ei ole läks ka punktisumma kehvemaks, mis aga võrdlemise teeb raskeks.

Selle aasta  elioni etappide meie meeste koondtulemused siin:

Toomas, koht 33, koht vanuseklassis 15, punkte 8684, läbitud 8 etappi
Hannes, koht 106, koht vanuseklassis 64, punkte 8144, läbitud 7 etappi
Ints, koht 115, koht vanuseklassis 69, punkte 8109, läbitud 6 etappi
Kalev, koht 222, koht vanuseklassis 128, punkte 7340, läbitud 7 etappi
Allan L, koht 227, koht vanuseklassis 131, punkte 7292, läbitud 6 etappi
Jarmo  koht 258 kuid läbitud vaid 5 etappi. Etapid mis Jarmo läbis olid aga väga hästi sõidetud .
Guido, koht 340 kuid samuti läbitud vaid 5 etappi.
Margus, koht 666 aga läbitud vaid 4 etappi.

Mulgi elionil müramas 10.09.11

Hannes:
Lauba ommuku siis Guidu ja Reinu pojaga Viljandi poole ajama. Olime aegsasti kohal ja ettevalmistused sujusid. Kruvisime raja esimesed paar km`it läbi, et teaks kuda esimestele võimalikult kiiresti kandadele jõuda. Oli ju plaan viimasel sõidul kõigile ära teha. Kahjuks oli aga vormikõver stardiks jälle alla vajunud ja võidumõtted tuli sinnapaika jätta. Kuna Guits oli jälle äksi täis oli minu esmane eesmärk teda silmist mitte kaugele lasta. See enamjaolt ka õnnestus. Tiksusme sisuliselt ühes grupis. Vahepeal tulid väiksed vahed sisse aga ei midagi ohtlikut. Minu jaoks oli esinene ärev moment enne Sinialliku sinkusid. Üks mees lasi eessõitjatega vahe sisse ja oli vaja temast mööda minna. Põikasin korraks kõrvalrööpasse aga sealt viskas mu nagu vibuga tagasi. Ise jäin küll napilt püsti aga sellele mehele panin ikka täiega sisse. Suured vabandused selle mehe ees. Ausõna!!! Teiseks suutsin oma joogipudeli korgi ära kaotada. Täielik müstika!
Loodi Ürgorus said vist enamus mehed omal küljed poriseks ja nii ka mina. Nagu hiljem selgus oli minu kukkumine võrreldes Tom`iga muidugi täielik naljanumber. Pean harjutama veel :). Tänu sellele kukkumisele tõmbas Guidu minuga väikse vahe sisse. Jõudsin talle päris sappa alles Polli suusaradadel. Hakkas teine aga siis eessõitjatega vahesid sisse laskma ja pidin temast mööda minema. Eks see käis vaikselt au pihta ka muidugi ;)) Enne vahefinisit pani mööda Rääbis. Kuna tema minek oli väga hea siis püüdsin sappa haakida. Kuni veetakistuseni sõitsime koos aga siis suutsin puterdamisega väikse vahe sisse lasta. Ainuke, kes minust muidugi maha ei jäänud, oli Guidu. Vahe tekkis sisse alles krossirajale jõudes. Viimases joogipunktis tulid tagant esimesed lühikse raja mehed. Nendega koos ka Greete. Kus siis pandi alles tempo peale. Eessõitvad grupid tulid lausa silmnähtavalt lähemale. Päris mõnus on sellise rongiga vahest kimada. Greete`l,kes oli sel hetkel teine naine, läks aga kahjuks kumm katki. Seda teate ise mis juhtuda võib, kui kumm katki läheb:) Järve taga suutis noorte punt vahe sisse tõmmata. No ei jaksa mina nende tänapäeva noortega sammu pidada. Kusagil viimastel teravatel nukkidel jalastusin ja loomulikult oli kohe pundiga vahe sees. Kuna järgi ei jõudnud, siis püüdisn vähemalt lõpuni kohta säilitada. Üldjoontes võib sõiduga rahule jääda. Võrreldes Otepääga oli asi ikka suht lill.
Pärast sai minu pool pesus käidud ja hiljem Tallinna poole kimatud. Kõvemad kärpsed aga jäid Viljandisse hooaega lõpetama. Kuulukse, et see olla üsna ülemeelik pidu olnud:).

Margus:
Nagu sel hooajal kombeks sõit kestis mul 1 tund, peale seda olimootoripööretel piiraja peal.
Kuni sinnani oli Püta rattaga Kalev käeulatuses. Juutuubi laskuminetuli kergelt, korralik mtb-kumm on abiks ikka (vihje F-Fredi meestele).
Enne Holstret hakkasid grupid mööda uhama, ei saanud aru mismootoris lahti – plokikaas või veepump? Igaks juhuks regullisin suusakatel sadulat, tundus et seal olimingi iva. Holstre TP-s tsillisin ja maitsesin hiad kurki ca 5 mintsa, siis jälle sõiduks. Pöörded käisid korralikult ja kiirus oli kah timmis, 500-600kohtadel meestega oli lahe, sõitsin ühest grupist teise nagu Taarakas. Kruusal vedasin 40ga gruppi nagu noor härg.
Üldkokkuvõttes positiivne sõidu teine pool ja ikkagiesiviiesajamees :).

Toomas:
Kuna vormikõver oli juba Otepääl ülespoole liikumas, siis Mulgis ootasin head tulemust.
Stardieelne soojendus Arksiga selleks lootust ei andnud, sest jalad tundusid kuidagi tuimad.
Stardikoridoris hõivasin esirea, et saaks  alguses kohe heale possale. Kõik läks plaanitult,  5-ks kilomeetriks  oli tekkinud norm punt(Nõlvik,Olle, Veski, Tuisk,Nisu, Mikson,Kukk Erki jne.)
Enne 14-15 kilomeetril olevat tõusu(jooksukas)  püüdsime kinni veel Karla ja Neemela, ning haaksin sappa  Massale, kellel olid mingid tehnilised jamad. Seekord sõitsin õieti, istusin pidevalt pundi peas, ning singlitel vedasin ise ees. No ja siis see juhtus -  peale seda järsku jooksukat   läks rattal  tagumine ots vedelaks, piima lirtus välja ning hää sõit saigi otsa. Õnneks oli vahupudel kaasas, ning sain sellega rehvi enam-vähem sõidukõlbulikuks. Selle ajaga aga oli möödunud juba  kuskil 30 -40 venda. Egas midagi ratta selga ja edasi. Lasin omas tempos edasi ja püüdsin eesolevaid. Ühel porisel laskumisel sai ka üks korralik maokas pandud, kuna üks vend otsustas end minu ees pikali visata. Hiljem see vend pani veel hullema maoka laudsillal ning katkestas sõidu. Mul läks õnneks, ratas jäi terveks ja ise ka.  Peale Holstre mägesid sain punti Vovaga kellega  püüdsime eesolevaid. Kahjuks sai ta krossiraja juures eest ära, kuna ma ikaldusin seal liivaradadel. Sealt lõpuni oli kannatamine. 15 kiltsa üksi ja vastu tuult. Tagant ka kahjuks või õnneks keegi  järgi jõudnud. Lõpu eel järve ääres hakkasid eestpoolt seljad paistma , kuid kedagi kätte ei saanud, enne sai sõit otsa. Poleks seda krd. kummijama olnud , oleks kindel koht olnud  seal 30-35 kandis.
Seekord siis hooaja kehveim tulemus, kuid üks paremaid sõite.
Hooaja kokkuvõttes siis 33.
Õhtul siis sai ka Elioni hooaja lõpetamisel käidud Pärimusmuusika Aidas......ja hiljem juba kuskil ööklubis, mille nime ma küll ei mäleta.

Kalev:
Viimane elion Mulgis oli ka päris kaif. Ilm poolvihmane ja rada poolmudane. Stardis olin veits närvis ja võtsin vaikselt, kuna hullud ümber tõmbavad kõvasti ja selle vanalinnast välja viiva järsema munakivi laskumisele maokat panna oleks küll viimane asi mida soovida:). Aga noh, kui elu nõuab tuleb ka see asi korda ajada. Seekord siis ei tulnud:). Algus  läks ladnalt. Loodi kandis need porirajad olid libedad aga kuna mul spetsell FF eest tühjemaks lastud, polnud häda midagi. Kumivalik oli hea. See järsk mudane laskumine kuskil metsas enne Holstre-Pollit, kus vähemalt pooled sõitjad maad kaisutasid, seal tuli ka mul gravitatsioonijõuga võidelda. Ratta sain maha aga jäin jalgele. Hilisemad vaatlused kurikuulsast videost andsid alust arvata, et enamus kes pambust panid valisid vale trajektoori, karvasemat kummi ei tahaks küll õigustada. Holstre Polli mägedes võtsin teadlikult rahulikumalt ja kerisin vaikselt. Olin seal luurel käinud ka kolmapäeva õhtul, et selgitada välja, kas on samasugused lahedad mudaolud nagu eelmisel aastal. Ei olnud:). Aga jäin jälle rängalt vihma kätte ja läbimärjaks.
Pärast Holstre Polli TP-d jäin üksi chillima,  ees ja taga lähedal kaassõitjaid ei olnud, kes oleksid motiveerinud suuremat kiirust ja nii tiksusin peaaegu kuni selle f.king raputava metsasinglini pärast veetakistust. Metsasinglil hakkasid seljad jälle tulema. Kuni lõpuni välja. Krt küll oli jälle timm sõita, lõpp oli purakat täis seal järvetaga mägedes.. No ma ei tea mis ma oleksin teinud kui oleks rada pikem olnud veel 20km. Vist oleks Uunost ja Guidust mööda pühkind kui tuul....:).
Pühapäeval ratast pestes tuli ilmsiks, et pool hooaega, rasketel sõitudel hästi teeninud, täiega valu ja vatti saanud mu hea valge kaaslane on saanud korraliku trauma ja TRM-il tuleb asendama teda kogenud kaardivägi - vana hõbedane nool, mille vanemehann Nemm juba valmis sättis. Vot on teamil alles operatiivne teenindus...!!!
Järgmiseks siis TRM ja juba sellel pühapäeval..

Tulemused:
Tom, koht 54, aeg 2:22:31.
Hannes, koht 142, aeg  2:35:43.
Guits, koht 154, aeg 2:39:04.
Kalev, koht 276, aeg 2:49:56.
Margus, koht 479, aeg 3:07:29.

Ints oli jälle tuberkuoitedis.
Kas Jorma sõitis?
Pildid loomulikult kõik netist rotti pandud.

Sõidetud siis ka Rakvere rattamaratoni 04.09.11.

Kalev:
Pilk võistluskalendrisse ja asi oli selge. Rattahooaeg kestab veel kuu. Selge see, et tuli tegutseda kiiresti ja viimast võtta. Nii ka plaanid tehtud ja koos Toomasega läksime Rakvere maratoni sõitma. Mõedaku kandis polnudki kunagi sõitnud, viimane kord kui Rakvere radadel velotatud oli mõned aastad tagasi kui maraton kuulus veel viimast korda Elioni sarja, stardiga kesklinnast ja kujunes väga-väga mudaseks ja aktsioonirohkeks, mida siiamaani hea meenutada.
Eesmärk oli rada nautida täiega, mis õnnestus suurepäraselt. Mõnus päikseline ilm, hea meeleolu ja suurepäraselt toimiv ratas aitasid teha mõnusa sõidu. Rahvas oli rahulik ja väikesed 3-4 sed pundid poisid-tüdrukud püsisid kaua koos. Rada oli päris huvitav, 2 ringiline, (väidetavalt 70 km? ,mul näitas oluliselt vähem:), algus Mõedaku suusaradadel üles-alla, siis mõned porisemad lõigud, kruusa-metsateed, järveäärne mega raputav ja parajalt pikk singel (rsk tuli läbida 2x), siis jälle kruusa ja metsateed ja tagasi Mõedaku mägedesse. Seal mõne järsema mäkketõusu peal jalastudes ja ratast ähkides lükates tundus mulle küll, et olen juba H100-l Vällaka ahelikku ületamas:). Krt viimasel ringil seal viimase järsu mäe otsas sain herilaselt paugu säärde ka. Nagu dopingu eest. Kasvuhormooni. Lõpp läks kohe ludinal. Seda ränka libedate juurikatega laskumist rattaseljas ei võtnud. Ristisin selle Rangluu laskumiseks.
Küll oli jälle mõnus sõita, krt ma seda rattasõitu kaifin täiega maeivõi..
Tom on muidugi Mõedakul juba vana kala, mitu x käinud. Võttis rahulikult trenni eest. Ma ka:)
Koht jälle mega hea, esi kuuekümne sees:). Ma juba Tommiga pea sama masti velomees...

Tom:
Üle pika aja üks rahulik sõit. Hüppasin stardis Elioni top 100 meestele sappa (Maikamees, Rivo Pajur ja Leigri Mehis) , ja nii ma lõpuni tiksusin. Lõpukoha ajastasin täpselt, sama koht mis eelmine aasta, kuid aeg ligi 10 mintsa kiirem. Kusjuures amordiga oli sel rajal täitsa mõnus sõita.

Tulemused:
Toomas, koht 18, aeg 2:51:57
Kalev, koht 53, koht 3:21:04

Otepää rattasõit 27.08.11

Hannes:
Kuna seekord Reinu poega polnud siis sõitsime laupäeva hommikul Otepää poole Tom`i ja Tampsi`ga. Nagu kiuste oli öine uni üsna kehvake (stardipalavik vist) ja olek veidi sandivõitu. Enne starti sisse tõmmatud batoon ja coca ajasid sisikonna ikka korralikult käima. Algul oli küll kuri plaan Lahti jalaga kõigile ära vajutada aga juba esimese km`ga oli selge, et minust pole täna paugutajat. Ainukeseks väljapääsuks oli gruppide sabas istumine. Kusjuures ma polnud ainuke kellel minekut polnud. Nii mõnigi minust parem sõidumees tuli selg eest vastu. Alguse kruusa-asvaldi vaheldumisega tekkisid pundis ka mõned kukkumised. Ise küll pääsesin aga vahed tulid ikka sisse. Enne Käärikut kostus grupist isegi kaeblemist, et millal see kuramuse kruus läbi saab. Edasine

 Kekkose-Harimäe kant oli mule puhas „pein“. Hädavaevu suutsin gruppidel sabas püsida. Mingi ime läbi suutsin u. 20`st inimesest enne lõppu mööda minna aga ju siis vaevas neid hullem tõbi kui mind. Kusagil 2/3 rajal tuli Ahti selg vastu. See oli vähemalt pisukegi päikesekiir minu hallivõitu osutunud päevas. Kaebas teine lõpus, et on ilmselgelt üle tõmmanud.
Viimasel viiel km`il sain ennast veel korralikult osade vendade peale vihaseks ajada. Ei jaksa mäest üles sõita ja lasevad vahed sisse. Sina pead siis mees olema ja endal päraka persest välja punnitama, et asfaltil pundile järgi saaks. Vähemalt niipalju oli sellest kasu, et suutsin Janek Leeriga vahe sisse tõmmata. Ta ka mul Ahti kõrval üks konkurentidest. Peale sõitu tõid eluvaimu tagasi Fixuse poistelt saadud õlle (tänud), peldikus sisikonna väljalaskmine ja ujumine jahedas Pangodi järves.

Toomas :
Minu jaosk oli siis tegu selle hooaja kergeima  Elioni etapiga, kuid tulemus jäi  ikkagi realiseerimata.
Hea oli see, et rada oli tehtud pikemaks ja  vähe raskemaks kui eelmise aasta rada.
Ilm oli ka mulle sobiv, s.t. et palavavõitu.
Start tundus seekord kuidagi rahulik, ei olnud sellist hirmsat tõmbamist nagu tavaliselt. Suur grupp püsis tükk aega koos, kuni singlitel hakkasid  paratamatult vahed tekkima.
Sattusin sõitma sinna 50 kanti nagu tavaliselt ikka.  Mingi hetk sõitsin koos Jarmoga, kuid ta oli vist päris punases, ning hakkas eesolevatega vahesid siise jätma.
Peale esimest Harimäe tõusu tekkis meil paras punt(Kollo, Kivil, Grisa, Tuisk, Tohvrel, Ridamäe, Vova jne.)
Mingi hetk saime eespool oleva pundi kätte ja tekkis suur grupp, kohtedele 30-55.  Ja seal grupis tegin vea, et asfaldi lõigul etteotsa  ennast ei tõmmanud, nagu Arks tegi. Rada keeras ära singlile ja krt. ma  sattusin sel hetkel olema seal tagaotsas. Eks grupp tõmmati niidiks ära ja tekkisid vahed sisse. Möödasõidu võimalused  olid  ka suht kehvad.
Meil tekkis lõpuks mingi 6-7 meheline punt, kus tiksusin lõpuni. Püüdsime eest ka mõned vennad veel kinni(Aulik,Krusemann, Laanela...).
Üllatus oli lõpu eel oleval viimasel tõusul, kui meie pundiga ühines Grete Treier.  500m enne finsit pani esimesena minema Eilo, Treier talle järgi. No ma mõtlesin et naisterahvale oleks küll nüüd nadi kaotada ja panin ka järgi. Gretest sain küll mööda kuid Eilo jäi ette. Grete  on ikka kõva tegija, pole midagi kobiseda.
Lõpukoht nagu ikka Elionis tavaks, ehk siis 50 seas.
Mis järgmiseks..........kas maantee Eestikad või Rakvere maraton, eks näis.

Kalev:
Kuna ajutiselt lõunaeestlane, käisin rada luuramas. Esmapäeval sõitsin raja esimese otsa u 40 km kuni Restuni ja siis enne teistkordset tõusu Harimäele eksisin juba hämaras teelt, jäin tugeva vihma kätte ja juba pimedas, täis läbi vettinuna mööda maanteed tagasi uhades jõudsin ka Otepääle tagasi. Kolmapäeval läksin uuesti luurele. Seekord stardiga Käärikult ja lõpuga Käärikule tagasi 25km ring. See eest aga kõige põnevam, raskem ja pooleldi uus rajaosa. Mulle see osa meeldib kohe väga. Kekkose rada Harimäele, sealt laskumine mööda kruusakat mitu km hea svingaaliga (nagu TRM-il) ja siis Restu kandis uuesti vaikselt aga lõpuks päris ägedalt mööda metsarada tõusmine Harimäele tagasi (vingeim kaldenurk 13%). Pärast jälle mööda Kekkost Käärikuni. See ring teebki rajast Otepää raja.
Laupäeval läks siis madinaks. Mul selle aasta kõige halvem stardikoht. 110 kohta halvem kui kevadel:). No aga pohlad. Sõita oli ülihea. Maksimumi ei pingutanud, chillisin ja lasin haljaavat. Nautisin rada täiega.
Esimene kruusaka ots oli kerge. Tekkisid pundid ja sellega ka ohtlikud olukorrad. Üks väga ärev moment oli minu kõrval aga kõik jäid õnneks püsti. Kruusakalt maastikule minnes sain pundist ette ja hea possa, keegi ei seganud. Teiskordel Harimäele tõusul kui kalded hakkasid teravamaks minema, lasin vennad eest kellega olin tükk aega sõitnud ei tahtnud pressida seal, et mitte kinni tõmmata. Harimäe TP-s jäin korra pidama, jõin vett ja kallasin ka pähe. Palav ilm oli ja ajud võttis metsavahel pikalt tõustes kärssama. No ja ülejäänud rada tuli ka kergelt. Krt küll oli mõnus sõita ja ilus ilm. Hing laulis sees:)...
Järgmiseks Rakvere maraton..
 
Tulemused:
Tom koht 44, aeg 2.14.03
Jarmo koht 69, aeg  2.17.47
Ints koht 114, aeg 2.22.59
Hannes koht 144, aeg 2.26.20
Kalev koht 270, aeg  2.38.18
Tambet koht 336, aeg 2.43.07

Intsul oli vist unelmate nädalavahetus. Laupäeval Otepää elion maastikul ja pühapäeval Tabasalu filter maanteel, finishis 105 kohaga. Ei tea kas trenni nende vahele sai ka lõhutud?:)

Lahing Lahtis 21.08.11

Hannes:
Ühinesin Lahtisse mineva seltskonnaga üsna viimasel hetkel. Alles kolmapäev sai vist otsus tehtud. Et Soomemaa elusse-olusse ikka sisse saaks elatud, siis panime reede hommiku esimese Viikingiga minema. Natuke molutamist Helsingis ja seejärel Lahti poole teele.

Reede õhtupoolikul tegime ratastega kohalikes mägedes u. 2,5 tunnise trenni. Ütleme nii, et sain üsna selge pildi mis mind ees ootab. I`le pani täpi meie oma kodune singel. Meie majade lähedal olid mehed leidnud nii vinge singli, et võttis lausa sõnatuks. Mööda metsa mäkke üles ja siis kaljude pealt alla. Õhtu sai veel kohalikus järves ujumas käidud ja hilisõhtune grill tehtud.
Laupäeval võtsime üsna lõdvalt. Lõuna paiku läksime kohustuslikule rattaringile. Käisime ära võistluskeskuses, kus pidi „downhill`i“ võistlus olema. Kahjuks toimus see aga eelneval nädalavahetusel :) Tagasiteel koju sain tagumisele käikarile laksu. Kõrv muidugi kõver ja käigud ei töötanud. Kuidagi vedasin ennast koju välja. Tänu Erikule sain ratta uuesti sõidukorda. Õhtul jälle grill, pasta ja õlu :)
Hommiku hakkasime umbes kümnest võistluskeskuse poole liikuma. Meil oli kaasas hulgaliselt lapsi ja nende sõidud hakkasid üheteistkümnest. Kahjuks olid korraldajad laste radadega veidi mööda pannud ja enamus sõidsid 10`ne km`i asemel 17 km`it.
Kell kaksteist oli meie kord. Teades Tom`i ja Roometi tegemisi sellel rajal, otsustasin esimese ringi rahulikult võtta. Rääkisin seda ka Guidule aga see on viimasel ajal nii äksi täis, et ei kuulanud mind. Täiega ikka vaja minema panna :). Kes Lahtit sõitmas on käinud, teavad mis see rada endast kujutab. Ohtralt juurikaid, kive ja tõusumeetreid. Õnneks oli vähemalt ilm kuiv. Väidetavalt olla Lahti rada isegi raskem kui Tahko oma.
Sõidsin siis esimese ringi koos soomepoistega. Esimese ringi 10`dal km`il istus raja ääres Andres alias Konks. Oli keti risti hammasrataste vahele tõmmanud. Järgmisena oli hüppemäe lähedal Tarmo kummi parandamas. Õnneks parandas ta kummi kiiresti ja oli mul varsti sabas. Enne seda sain korra juurikate otsas üle nipli ka käia. Juhtumisi tuli rajal siledam osa ja sain mõnda aega Tarmo tuules sõita. Esimese ringi lõputõusudel tuli mulle Guidu selg hirmsa kiirusega vastu. Võtsime viimased tõusud koos ja tegime oma taustajõudude juures joogi-söögi peatuse. Teise ringi algus kulges meil üsna rahulikult. Kuna teisi sõitjaid ka näha polnud arvasime ennast viimased olevat. Mingil hetkel saime mõnusa rütmi kätte ja kõik hakkas üsna libedalt minema. Vastu hakkas tulema vaid selgasid. Kõik need kõvad alustajad:)) Paar tükki üritas sabas seista aga väga pikalt see neil ei õnnestunud. Ainuke koht kus nad sabas seisid, olid singlitel.
Teise ringi poolepeal oli Tarmo jälle kummimurega raja ääres. Pakkusime küll vahtusid ja värke aga ta oli otsustanud sõidu pooleli jätta. Sama oli ka Erikuga. Tema muredeks olid käikari tross ja haamer.
Viimasel viiel km`il oli ohtralt tõuse ja laskumisi. Ühel neist (laskumisel) suutis Guidu vahe sisse teha. No ei julge ma mööda lahtist kruusa ja kive 40-50`ga alla kihutada. Ühel laskumisel olin vist kiviga kassetile sellise laksu saanud, et ülevalt teine ja kolmas hammakas lakkasid töötamast. Päris keeruline oli sedasi tõuse võtta aga kuidagi sai need ikka võetud. Viimasel tõusul sai ka Guiduga jõujooned paika pandud :)
Mõnus sõit ja nädalavahe oli.
Meie meeste tulemused:
6. Erki Kukk 3.24.24
17. Sulev Lipp 3.38.06
41. Lauri Lepalaan 3.57.42
50. Hannes Soo 4.04.36
51. Guido Salumäe 4.04.43
59. Andrus Konga 4.09.51
85. Jaak Ennuste 4.40.55
10. Janek Järva 1.49.06 (lühike rada)

Napali TLN-a Rattaralli 21.08.11.

Tom:
Et jalg soojas hoida sai üks rattaralli jällegi sõidetud. Ilmaga vedas , tuulevaikne ning parasjagu soe +20 kraadi.
Rada oli see aasta hoopis teine. Start ja finis lauluväljaku juures, ning rada tiirutas Kuusalu ja Jõelähtme kandis. Sõidul pikkust 125 kiltsa. Stardis oli ka eelneval päeval Võrus sõitnud Teras – poiss.
Esimese kategooria ässasi stardis polnud, kuid noori tegijaid oli omajagu.

Sõidu alguses tõmmati paras hoog üles, et üleligsest ballastist lahti saada. Peterburi maanteele jõudes oli tekkinud mingi 80-ne punt. Ja siis hakati paugutama kuni mingi hetk sai 10-15 venda eest ära.
 Atakkimine käis pidevalt edasi, kuid sellise tuulevaikse ilmaga oli suht raske eest saada. Ise istusin rahulikult pundis ja nautisin mõnusat sõitu. Intsul olid rattaga probleemid, tirr oli tuksis(vabajooks puudus), ning pidi seetõttu koguaeg väntama. Lõpu eel said veel 6-7 venda eest, ning lõpetasid 100 m eespool suurt gruppi.
Sõidu jooksul oli ka 2-3 kukkumist, finsi eel läks ka muidugi asi närviliseks, kuid seekord läks õnnelikult.
Intsul oli finsi eel veel ebaõnne, nimelt kumm läks.
Ise lõpetasin turvaliselt grupi keskel.

51 29 Erikson Toomas FIXUS SPORT 3:03:30 13
81 112 Teras Indrek Eesti Posti Spordiklubi 3:08:59 22
No ja võidu sai Tombak

Jõulumäel 14.08.11

Guits:

Meenutades eelmise aasta Jõulumäe võistlust, kus tuli hooaja parim tulemus andis eesolevale võistlusele kõvasti motivatsiooni. Plaanid olid enne starti ikka suured.... Kuid ees on veel õnneks kaks etappi.

Seekord sõitsime Jõulumäele Extremi Kaidoga . Jõudsime kohale suht normaalsel ajal, riided selga ja kohe rajale, sõitsime läbi raja alguse ja lõppu osa. Kahjuks läks soojendus liiga pikaks ja kui stardialasse jõudsime olid paremad kohad juba hõivatud.

Start oli seekord üsna äkiline hoidsin ennast vasakule poole ja hakkasin kohe jõuliselt suruma, esimesel tõusul vajusin aga liiga äärde ja liiva sees ikaldusin, aga õnneks sain suht hästi minema. Ja siis läks alles vunkimine lahti.

Sõitsin raja algus osas Sulev Lippuga kes oli väidedavald 29'' Spessuga, no see ratas liigub ikka väga stabiilselt, ise sai ikka korralikult nendes aukudes lainetatud, kui vaatasin Sulevit siis tema ratas liikus kuidagi sujuvamalt. Mingi hetk kadus siiski Sulev mu eest minema , sõitsin päris pikkalt üksinda kui tagant püüdis kinnni kolmik kellega sai sõitetud kuni 1-ringi lõpuni. Staadionilt läbi sõites nägin, et Uunu oli ka jälitajate grupis.Tunne oli hea ja staadioni juures olevad singlid panin täiega aga ühes kurvis keerasin ennast kummuli, peale seda möödusid kohe Margus Hallik tugev rattaoriernteeruja ja VeloClubersi tiimi liige Peeter Kand. Sel momendil liikusin 120 kandis. See, et Uuno kuklasse hingas tegi olemise närviliseks. Ja ühes mülkas olingi taas külili, kurat see oli liig mis liig, nii lihtsa kohapela kukkuda.

Palju ei läindki kui Uuno tuli oma rongiga Ahti Leppik,Veiko Põder jt. proovisin sama tempo võtta ja mõtlesin endamisi, seda gruppi eest ei lase aga eks see mõtteks jäigi. Ühel hetkel tundsin ,et asi on jama, jalad olid kuidagi kanged ja hakkasid tekkima krambid, sealt alates oli minu sõit sõitetud. Lõpuni oli siis vist 15 km ,õnneks kõige hullemast päästis mind guraana ampull mis laskis mind ikkagi matka tempos lõpuni kulgeda, kahju oli vaatata kuidas erksad poisid mööda kimavad. Sain jälle korraliku õppetunni ja on mida meenutada.
Kuna 100 % kõik ei õnnestunud siis 139 koht pole paha.
 

Tom Raamimurdja:
No sain enne Jõulumäe etappi uue bike kätte, amordiga ja puha...... ja jõudsin ka ühe proovisõidu teha.
Ei osanud enne sõitu arvata kuidas bike võistlusolukorras toimib (laiem lenks, amort, kõrgem passatka, teised ülekanded ja käiguvahetajad).
Stardis ristasin kohe sarved ühe Extreme-i vennaga, vedas et püsti jäime. Sellega kaotasin hea possa . Raja alguse kurvislisel ja liivasel osal üritasin ette-poole saada. Edasi oli üks kõva uhamine (viga oli et prille ette ei pannud, liiv silmades muutis pildi päris uduseks). Ning siis kordus sama tsenaarium mis eelmine aasta Jõulumäe sõidul – jäin kahekesi Vigurvändaga (Tarmo Mõttus). Sõitsime koos kuni esimese ringi lõpuni, siis kiirendasin suusastaadioni tõusudel eest ära, kuna tempo muutus liialt aeglaseks.
Edasi sõitsin 5 kiltsa üksi (läks kuidagi raskeks) kuni tagant püüdsid mind kinni üllatusmees Tõnno Palm, Kristian Neemela ja ohoo... Rivo Pajur. Haakisin neile sappa ja suutsin seal püsida kuni vaheajavõtu kohani, siis jäin maha ja lasin omas tempos edasi. Ja mingi hetk oli Vigurvänt ja Riivo Roose mul sabas, haakisin neile sappa ja nii me finisi poole põrutasime. Saime mõningad vennad ka kätte sealhulgas väsinud Pajuri, Are Metsa, Krusemanni ja Sarve. 5 kiltsa enne lõppu lendas Ivo Suur mööda, kuna tunne oli heaks läinud põrutasin järgi, viimastel tõusudel sain kätte ka Neemela ja Viljuse...., kuid siis viimasel laskumisel panin mõnusa maoka (amordiga vajab harjumist veel). Seekord jäin ise enam-vähem terveks, kuid ratta raam läks pooleks. Ebaõnn , esimene sõit ja raam pooleks. 5 aasta jooksul pole sellist laksu olnudki.
Sättisin ratta sõidukõlbulikuks ning veeresin üle finisijoone. Hea et finsis ligidal oli, selle jamaga kaotasin vaid 3 kohta. Koht siis 42.
Järgmine sõit 21.08. Tallinna Rattaralli

Kalev:
Stardis olin ikka äksi täis nagu alati, valmis kõigile ära vajutama. Kütsin mingi vana vedelema jäänud batooni ka sisse, et jõudu jätkuks lõpuni. Stardialas valisin seekord parempoolse ääre, kuna igal aastal olen vasakul pool alguses liiva sisse kinni jäänud. Tunne oli hea, puhanud, jalg oli super (elujalad :)). Stardis kohe täiega punn põhja. Kahjuks kujunes elujalgadega sõit lühikeseks, kõigest 0,8 km. Tagumine kumm katki. Ei aidanud ka vaht. Pikk lõhe mööda kummi äärt, mingi terava asjaga. Jõulumäel neid teravate otstega männioksi vedelemas lademetes. Lonkisin tagasi, pumpasin ja möllasin ning omaarust sain kummi pidama. Sain valmis 5 min enne matkasõidu starti, regasin kähku ümber ja numbrid, kiibid uuesti peale. Koos matkasõiduga siis kohe jälle uluma. Kuna olin päris viimane vend siis oli tempo rahulik, kuna lihtsalt sellel rajal ei olegi võimalik alguses mööda sõita. Eessõitjad on aeglasemad ja ei taha tekitada ohtlikke trügimisi.

7km sõidetud, kumm vana kohapealt jälle katki, panin uue vahu, ei midagi. Niisiis, ratas käekõrval sai tagasi joostud. Jõudsin staadionile tagasi selleks ajaks kui esiotsa vennad hakkasid tulema. Ja kohe ka meie mehed Tom, Jorma, Uunu, Ints ja Guits jt., tükk tühja maad (hakkasime juba ära minema:))ja siis Tamps.  Kõige rohkem olid finishis läbi Jorma ja Guits. Jorma ikka kogus ennast tükk aega. Vot on mehed, suudavad endast maksimumi välja pigistada.

Tulemused:

Tom Raamimurdja, koht 42, aeg 02:14:25

Jorma, koht 62, aeg 02:18:11

Uuno Nobejalg, koht 118, aeg 02:24:30

Guits, koht 139, aeg 02:28:12

Ints Terasmees, koht 203, aeg 02:34:28

Malta Tamps, koht 363, aeg 02:49:23

Ints Terasmees kannatas rajal Sugari (või Sunseti) sündroomi all.

Pablo Escobar kadus rajal üldse ära, kas keegi on näinud?

Sõidu tegijaks võib nimetada järjekordeselt Guitsi, kes rajal pühkis isegi Hannesest mööda kui tuulispask ja viimasel oli tükk tegu, et alistada nii väledaks muutunud mees. Seekord läks nii aga kui kauaks??? Otepääl saame näha...

Pildid saime ikka nagu alati Tom-i käest, kes leidis need internetist täitsa avalikult tõmmata olevat.

Tom Pühajärvel Tristari tiratlonil

Tom:
Kevadel sai sõbra soovitusel regatud TriStar 111 –le .Mis seal ikka , võiks ju ära proovida korra.
1km ujumist, 100 kiltsa ratast ja lõppu 10 kiltsa jooksu ka. N.ö. rattameeste triatlon.
Ettevalmistust ei teinud, käisin nädal enne üritust kaks korda jooksmas (2x5km.), ujuma ei jõudnud kordagi.
Muretsesin rattale eraldistardi torud peale, laenasin Melli käest moodsa eraldistardi kiivri ja hankisin ka triatloni kombe. Sellega mu ettevalmistused piirdusid.
Kuna tegu oli mu esimese triatloniga, siis olid need stardieelsed protseduurid uued ja hulka küsimusi tekitavad.

Aga no jõudsin õigeks ajaks starti. Järve kaldale oli kõik see mees üles rivistatud ( - 400 võistlejat). Krt. nüüd hakkas põis pitsitama, aga no mõtlesin et küll läheb üle. Ja kui start anti läks vesi keema. Üritasin kah ujuda, aga no mis sa ujud, paugud tulid igast küljest. Võtsin rahulikumalt ja jäin tahapoole. Kombega ujuda oli imelik, kiskus nagu vee alla üha, poolel maal siiski sai juba oma ujumist hakata tegema. Veest sain välja seal tagumises kolmandikus. Aeg oli 22:32, ise arvasin küll et ujusin mingi pool tundi, aga nüüd siis joostes vahetusalasse .

Seal kohmitsesin teistest poole kauem, ligi 5 mintsa. Edasi ratta selga, jalad tundusid algul väga nuudlid olema. Kohe sõidu alustuseks olid raja alguses tõusude kaskaadid, kus tõmbasin ennast kergelt kinni. Edasi, sõidu lõpuni tegelesin peamiselt möödasõitudega ja jälgisin et ma kellegi tuules ei sõidaks. Põis hakkas üha rohkem pinda käima. Jooki enam peale ei saanud kallata, nii et viimased 30-40 kiltsa tuli rahulikumalt võtta. Jooki läks mingi 0,8 liitrit 100 kiltsa peale, seda on isegi minu kohta vähevõitu sellise palavusega.
Lõpuks siis peale 2 tundi 45 mintsa(Planeerisin aega sinna 2:35- 2:40 vahele) jõudsin jällegi vahetusalasse. Kohmitsesin seal teistest jällegi kauem, ning kui rajale sain siis jooksmisest oli asi kaugel. Esimese asjana põrutasin võssa põit kergendama. Aga sellise pingutuse juures võtab see asi omajagu aega. Võsast väljudes nägin Ain-Ivar Tuppi, kes põlvitas jooksurajal(krambipoisid olid kallal).

Üritasin nüüd jooksma hakata, aga nüüd hakkas sees pistma ja kõhus hakkasid toimuma mingid protsessid.......see ei tõotanud midagi head. Liikusin kuidagi edasi. Edasi juhtus paratamatu......pidin kaks korda ennast võpsikus kergendamas käima. Ega see suurt midagi paremaks ei teinud aga üllataval kombel jõudsin Haanja mehe Ain-Ivariga koos finsisse. Jooksu aeg tuli nende jamadega kokku 58:28, mis polegi nii paha.
Lõpuaeg siis 4:14 ja lõppkoht 141. Vahetusalades läks aega 8 mintsa, ulme:).
141 237 Estonia M 35-39 29 0:22:32 0:04:54 2:45:30 0:02:54 0:58:28 4:14:17
Esimesed muljed üritusest olid suht negatiivsed, tänu nendele kõhujamadele. Aga nüüd , olles need jamad unustanud võiks uuesti osaleda küll.
Eelnevalt peaks ikka regulaarselt ujumas ja jooksmas käima, siis on see 4 tunni piir suht kergelt alistatav.

Tamsalu maratoniradadel 07.08.11

Kalev:
Sellel ajal kui Tom juba pungestas Pühajärvel tristaari triatlonit teha ja vbla oli veel ujumise etapil koera või vene kirve stiiliga ametis (eks ta ise pajatab mis seal tegi), sõitis lõbus rattaseltskond musta noolega Tamsalu rattamaratonile uut rada proovima. Hannes, Guits , mina ja Andri kes sellel korral oli tubliks taustajõuks ja jootjaks. Pudrud ja jutud olid ka kõik kaasas.
Tamsalu vahel patseeris juba oma Orbea rattaga Tamps, kes oli ka tulnud päeva põnevamaks tegema.
Sättisime siis Tampsiga tagarivvi kohad valmis ja stardi kõlades hakkasime rahulikult kulgema. Hannes ja Guits olid kuskil juba esirivides trügimas. Põhisõidule läks kuskil sadakond rattamaniakki. Rada oli 2 ringiline, kokku 70 km. Alguses Tamsalu suusarajad-mäed, siis kruusa-metsateid, Porkuni kant (ilus mõisa ümbrus)  ja siis jälle mingeid kruusa metsateid ja jälle rasketele suusaradadele. Esimesel ringil alguses kaotasin ühe joogipudeli. Porkunis ühel keerulisemal laskumisel (järve või tiigi mudasele kallasrajale) panin külje maha ja põlve jälle katki. Esimese ringi lõpu poole sai natuke sõita ka ässade tuules, kes olid rajalt eksinud ja nüüd järgi jõudsid. Algul oli ehmatus suur, arvasin, et vanad on juba 2-el ringil :). Aga kui suusaradade mägedesse jõudsime jäin kohe ka maha, nagu kännu taha :). Kuna Tamps oli ära kadunud siis pidin osa rada teiste kaasvõitlejatega sõitma, umbes poole rajast aga sõitsin üksi. Hea rahulik sõit oli, masse ja trügimisi ei olnud, mulle meelepärane. Viimase ringi teises TP-s tundsin krampenit ja sellega võitlesin lõpuni, viimased kilomeetrid suusamägedes olid väga vaevalised. Koht oli siis hea, esi viiekümne sees:).

Guido:
Sel nädalalõpul oli võistluste valik mitmekülgne Järvamaa MV maastikutattas ,Komo sarja pikal distantsil Palukülas ja siis Tamsalu I Rattamaraton ,valik langes siiski Tamsalule ,sest olin eelnevalt rajaga tutvunud.
Stardis olime Uunuga 3-4 ndas rivis vähemalt oli võimalus hästi alustada.Enne starti mehed oma vahel naljatasid et EMS sarja stardid on suht rahulikud ,aga kui jahikaga lätakas ära käis oli kõigil jube kiire.Sai alguses kohe korralikult kiirendatud ja possa oli ok ,olin Uunul ja Ahtil suht sabas aga suusaradade lõpus jäin natuke maha , proovisin iga hinnaga neid kätte saada ja see õnnestus.
Kuid pundis sõit ei kestnud kaua mingi moment kargas kett maha ja läinud nad olidki , kirusin enast aga teha plnud midagi. Mõne ajapärast aga jõudsin Uuunule järgi oli teine midagi maast leidnud. Peale seda sai Uunuga sõidetud I-ringi lõpuni , meil oli päris hea punt kõik natuke vedasid ja hoidsid tempot üleval. I-ringi lõpus kiirendasin ja sain pundil natuke eest ära , sest plaan oli toidupunktis vett võtta aga see vee võtmine läks seekord p........sse,abiline hakkas pudelit täitma nende plast topsidega aga see tegevus tundus terve igavikuna.
Pundile ma enam järgi ei jõudnud kuigi vahepeal sai sõita ka kiirete meestega nagu Kodar, Massa ja Neemelo .Nad kõik sõitsid seekord valesti. Nende meeste kiirus on ikka ulme. Tagant järgi targutades tean et mida rohkem tempo vahetusi teen seda vaevalisemaks lõpus läheb , kuid ikka on mingi vasika vaimustus ja proovid sõita rohkem emotsioonidel kui mõistusega nii ka seekord ,oleks pidanud hoidma oma tempot.
Peale Porkuni järve tulin veel üksinda kuid , kruusal kiirus ikkagi langes ja tagant püüdsid mind kinni Greete Rakkest ja Türi Rattatiimi mees kellega sai kuni lõpuni sõitetud , proovisin suusaradadel eest ära minna kuid see ei õnnestunud ja finisi heitluses enam jalga ei olnud. See aasta olen juba 3-4 võistlust kaotatud Greetele ei tea kas olen kehvemaks jäänud voi on Rakke tüdruk kõva arengu teinud. Sõiduga rahul ei ole kuna andsin teisel ringil 7-8 kohta ära .

Tulemused:
Hannes, koht 21, aeg 2.56.16.
Guido, koht 29, aeg 2.59.23.
Kalev, koht 49, aeg 3.11.17.
Tambet, koht 54, aeg  3.20.07.

Pilte vabsee polnud võtta kuskilt...

Tom veloga liiklust segamas Ülemiste juures

Toomas:
Tallinnas toimus siis rattafestivali raames uus rattaralli.
Et jalg teravana hoida sai ka ennast joonele seatud.
Start anti kesklinnast Rävala pst.-l
Pikal maal oli stardis kuskil 400 ratturit ja lühikesel 200 ratturi ümber.
Ilm oli tuuline. Ametlik start oli Ülemiste hotelli ees, sealt alates pandi gaas põja ja Peetri küla juures oli grupp niidiks tõmmatud, ning ribad olid taga. Endalgi oli raske alguses et grupi sabas püsida. Lõpuks tekkis mingi 60-70 pealine grupp, mis vähehaaval kärises. Ees otsas rünnati pidevalt ja väikeste grupikestega saadi eest ära. Sõit ise oli suht mõnus, ette eriti ei trüginud(viga) . No ja mingi 30-40 kiltsa enne lõppu keeras rada vastu küljetuult. Sattusin olema grupis seal tagumises kolmandikus.....ja no ees grupis tekkisid augud sisse ja nii nad
eest jällegi läksid. Meil siis formeerus mingi 15 pealine grupp, kus erlist koostööd ei tekkinud, et püüda eespool nägemisulatuses olevat gruppi. Nii siis saigi lõpujoon selles grupis ületatud. Kohaks - 53, polegi maantesõidus nii ees lõpetanud. Kuid arenguruumi on veel küllaga.

Järgmine üritus – TriStar Otepääl.

Harku kolmapäevak 27.07.11.

Toomas:
27.07. sai käidud Hannese ja Guidoga nö. koduradadel Harku kolmapäevakul.
Lubati kiiret ja lihtsat rada. Prooviringil avastasin et rada on ikka päris juurikaline, nüüd oleks amort küll abiks olnud.
Sõita oli vaja siis 3 ringi. No ja panin siis stardist hooga minema.....ja kuskil esimesel kilomeetril kiires kruusa kurvis lasin külje täiega maha. Paar vandesõna, kähku püsti, tsekkasin ratta üle ja edasi. Külg hakkas aga tulitama, rütm oli kadunud, käsi ja jalg veritsesid. Mõtlesin et sõidan ringi lõpuni ja tulen maha.......siis sõitsin ühe ringi veel trennimõttes läbi ja kobisin maha.
See oli mul esimene ja viimane kord see aasta kolmapäevakul sõita.
Tulemusi vaadates oleks end sõitnud 3 hulka. Nüüd siis vaja haavu ravida ja õllest mõneks ajaks loobuda.

107 453 Toomas Erikson1976 Fixus Sport 2 19:31:00 29:45.0 0 14:48.9 14:56.1
40 451 Hannes Soo 1974 X-Sport 3 19:17:45 50:16.6 53 16:32.9 16:36.9 17:06.9
45 252 Guido Salumäe 1972 X-Sport 3 19:17:52 50:56.0 48 16:27.4 17:14.0 17:14.6

Elva laksamine 23.07.11

Tom:
No jah, sõidust ei oska midagi head rääkida.
Stardikoht siis jällegi omas vanas tavapärases teises grupis. Start oli Elvale omapäraselt  mööda asfalti. Alguses  oli kõvasti suurte numbritega möödujaid, tee oli  ju lai ja  sile.  Aga no kui rada ära  singlile keeras siis nad jäid ju toppama.....ette. Oli tükk tegemist et   tegijaid eest mitte lasta.  Lõpuks kruusale jõudes oli tekkinud meil päris hea grupp – Ridamäe, Karla, Kopli, Kelk, Laanemaa, Veelma, Aulik, Lond, Raag, Pajur, Sander. Karla ja Ridamäe andsid ees kõvasti tuld.  Mingi hetk ikaldusin kuskil poriaugus ja jäin singlil rivi lõppu,  ja ühel teraval tõusul astusid Ridamäe , Karla  ja Kopli eest ära.  Kruusale jõudes oli nende edu juba suur, ja oligi minu rong jällegi läinud.
Nii me lasime 10-ses grupis lõpuni. Lõpu eel hakkas tagant rattureid peale viskama, kuid tempot lisades saime siiski eest ära.  Umbes 10 kiltsa enne lõppu oli sillaületus , kuhu jäin ühe lätaka taha toppama, ning jäin oma pundist maha. Hea mitu kiltsa ajasin neid taga, kuidsain nad ikka lõpuks kätte. Viimastel liivastel tõusudel ikaldusin jällegi, ning  jäin omast grupist 10-20 sek maha ja lõpetasin
koos Hr.Kelguga. Hooaega vaadates on tulemus  kehvapoolne  - 52.
Nüüd tuleb vist vähe rahulikumalt võtta ja jalga puhata ja vormi sügiseks timmima hakata.
Järgmine üritus :
 31 JUULI Fakto Auto Tallinna rattaralli.
7 august TriStar triatlon Otepääl.

Ints Terasmees:
Sõitsime ühel ilusal laupäeval Elva elioni , ilm oli ilus , isegi liiga, temperatuur tõusis päeva keskpaiku ligi 30c . Mõtlesin ,et minu jaoks, kes kuuma ei kannata on kohe alguses sõit sõidetud , polnud hullu midagi kuulasin ennem sõber Tambeti näpunäiteid ja toimetasin vastavalt. Alguses sain hästi minema, kuskil natsa ennem poolt loeti isegi koht 60-ne seast ,aga siis tuli üks ilus kurv , kus ma külje maha panemisevältimiseks pidin otse põllule kihutama. Jäin grupist maha, hakkasin kohe usinasti järgi väntama ega muidugi grupp ka ei maganud, tõmbasin ennast mõne kilomeetriga suht pehmeks ja tagant tulev grupp sai mind kätte. Niisiis kihutasime peaaegu lõpuni , kui ma suutsin jälle väikse apsaka teha ja lasin need mehed ka eest minema aga üldiselt jäin rahule. Ilus päev ja hea sõit esialgne koht 122.

Kalev:
Läksin rada panema. Elva rada on mulle sobinud ikka. Pole seda nikerdamist, ega midagi. Plaan 200 sisse raudselt. Selles polnud küssatki. Välja kukkus nii, et rada pani mind. Kõige ebaõnnestunum sõit sellel hooajal.
Pärast krossirada, 8 km paiku kus oli pikk raputav laskumine, lendas joogipudel oma teed.  Mott kohe langes, et veepuudusest krampeni oht tulekul. Laskumise all avastasin, et kett oli maas. Nii, jäin teekõrvale pusima. Aga rajale jälle kohe ei saanud, sest laskumisest rahvas lendab peale täie svingaaliga. Oleks ette trüginud, saanuks kohe paugu kirja. Hakkasin järgi pressima ja tõmblema aga sellega just kulutasin ennast. Sain sõimata, kõigi nende sõidetud aastate jooksul esimest korda. Üks vend ütles, et rsk mida sa poogeldad siin juba 4x mul ees. No mul oli mast maas ja mõtlesin, et mingi tühikargaja ja lihtsalt vinguja vend ja valimatu sõimuga panin vastu. Kuna rattaseljas polnud poksi veel harrastanud  leppisime lõpuks ära. Sorry vana, vbla siis poogeldasin ikka ka:). Ühesõnaga tõmblesin mõtetult, kasu sellest ei olnud, puntidel järgi ei püsinud, TP-des täitsin oma alles jäänud väikest jogipudelit ja lasin teised eest. Pärast Puhjat mingis lahtise kruusaga kurves panin külje maha. Põlv, küünarnukk ja külg lõhki. Pole hullu, natukene ainult, kuigi pärast öösel haavad kriipisid küll. Raja kõrval olevad veepritsijad vennad on palavaga auhinda väärt. Lõpu liivamägedes andis krampen tunda, et pressida ei tohi ja finishis jalga maha pannes lukustusin mõneks minutiks liikumatuks:). Rsk, ma ju käisin rada isegi ennem läbi sõitmas ja teadsin kõike värki.....

Malta Tamps oli ka rajal aga, eks ta räägib oma stoori ise...

Tulemused:
Tom, koht 52, aeg 2.12.22
Ints, koht 121, aeg 2.21.38
Tamps, koht 290, aeg 2.34.06
Kalev, koht 328, aeg 2.36.02

Ülejäänud kaader viilis julmalt..
Pildid on Tom jälle netist igalt poolt kokku rehitsenud ja rotti pannud.