Kõrvemaa kiiruskatse 40 km 25.09.10.

Laupäeval oli septembri lõpu kohta haruldane ilm. Päike paistis, järjest soojemaks läks ja ratturid olid stardis enamus lühikeses vormis. Finishis näitas termomeeter +21C. Oli igati ilus päev rattasõiduks…

Toomas:
No üks päris hea kiire sutsakas oli. Startida sai kohe ässade tagant, nii et possa oli hea...... Oleks vaid rohkem sooja teinud, oleks saanud stardist veel paremini minema. 5 kiltsa suutsin ässadega koos sõita, aga ei enamat. Roonet ütles et ässad tõmbasid 10 kiltsa täiega, siis tõmmati tempo maha. Rooneti poolt muidugi mega sõit , Jassi ja Kodaraga koos finisheerida. Ise sattusin 5-sse punti , kus tegime kolmekesi tööd koos Küüdi ja Tohvreliga. Kaks venda istusid taga. Sõit ise oli suht ladna, tempo oli mõõdukas, finisis sain pulsi korralikult üles, tegime veel lõpus Küüdiga finisit. Ma siis jällegi 14 –s nagu eelmine aasta. Max. tulemus oleks olnud täna 11 –s, sest eespoo olnud vennad( Pallo , Rebane) on mind reeglina edestanud.
Nüüd siis Haanja100 :).

Roomet:
Kõrvemaa sõit oli nii kiire, et alles finišis tulemusi vaadates panin tähele, et Sood ei olnudki... Vedas tal, seekord oleksin talle täiega ära vajutanud nii hea minek oli sees. Püta jalad olid vist selleks võistluseks minu alla monteeritud :).

Guido:
Kõrvemaa maraton kas ikka on maraton? Küsimus suurele ringile…………
Ok, natuke sõidust ka .Kui aus olla pole veel ühelgi võistlusel II-grupist startinud, see ise juba mõjub kuidagi positiivselt. Enamus konkurente olid aga kõik suutnud ennast I-gruppi paigutada, sealt oli näha Türi Rattatiimi ja Jõelähtme Singli sangareid, kellega on erinevatel võistlustel pikk hooaeg koos läbi ratsutatud .Ja eest ei puudunud ka meie parimad X-Spordi sõdalased kelle pilkudest järeldas nii mõndagi Tom , Roomet ja Kalev
Tänu eelmisel päeval läbi sõidetud rajale valisin stardis kohe sellise positsiooni kus sai kergesti kohta parandada ja suht kiiresti liikuda. Start õnnestus hästi ,liikusin esimesed põksud vasakult poolt kuna teadsin ,et tuleb mitu pööret vasakule ja, et jõuame jälle stardipaika tagasi. Sealt edasi liikusin päris heas pundis ,kuni suutsin suure hammaka pealt keti maha keerata.
Kruttisin mis ma krutisin aga ketti peale ei saanud , samal ajal möödusid mitmed hordid keda polnud lootustki kätte saada. Oli ikka hull kimamine alles 10 km enne lõppu sain mingi pundi kätte, kui tulid esimesed tõusud tegin nendega kohe vahe sisse , sealt pundist tuli kaasa vaid üks vend kellega koos lõpuni loksusime. Tulemuseks 71 koht.
See võistlus jäi ka selle hooaja viimaseks tulemuseks, kuna järgmisel päev suutsin ennast Saku Rattapäeval vigaseks sõita, kõige lühem võistlus 15 meetrit ja rangluu. Ja nüüd siis 3-nädalat pausi igasugusest spordist. Teile aga kiiret jalga ja nael kummi.

Kalev:
Stardis jah, punn põhja kõigil. Guits poogeldas mööda kohe ja osavalt rahva vahelt läbi aga paari km pärast oli teeveeres ja pusis ketti. Suutsin kaasa minna minu ees olevate vendadega, maha ei jäänud, sobival momendil ründasin järjest edasi. Mingi cyklokaga vend kimas ka seal, tegi Kanksi aga jäi vist seljataha. Teepeal sain veel mõnedki väiksed pundid kätte, kuhu liituda. Mudakohtades kordagi ei kukkunud. Sõit läks nii kiiresti. Lõpu 10 kilomeetril mõtlesin sellele, et Tom hakkab juba riideid vahetama vist… Staadioni viimases kurvis kui olin ühele vennale järgi jõudnud, et lõpusirgel ära vajutada, käis mingi laks ja ratas tegi häält nagu traktoriga sõidaks. Mõtlesin, et käikariga midagi. Tegelikult esipiduriga midagi juhtus ja piduriklots lipendas omatahtsi tuulekäes.. Vedas, et nii lõpus..
 

Tulemused:
Koht Nr Nimi Võistkond Aeg Koht v.k. Kaotus võitjale
14 14 Toomas X-SPORT 1:19:35 10 0:06:00
42 91 Roomet X-SPORT 1:24:51 29 0:11:16
59 137 Kalev X-SPORT 1:27:11 41 0:13:37
71 241 Guido X-Sport 1:28:33 50 0:14:59

Ei saa mainimata jätta kuidagi seda, et kui oleks ära registreerinud , oleks 3 koha teamide arvestuses ära napsanud ja seda ilma puudunud rattastaarideta nagu nobejalg Uno (Hannes) ja Ints Terasmees. Aga kui ka staarid oleks olnud kohal…. Oleks olnud maavärinat oodata….

Hannes: Oli valida kas ratast sõita või käed mullaseks teha ja kardulast noppida. Loomulikult valisin viimase..

Indrek: Ah mul pohlad sellest rattasõidust juba, läksin Põtra
Margus oli seekord rajakõrval omasid ergutamas ja järelkasvuga rattasõitu jändamas.

Laupa 2 okt. H 100 , Haanjamail. Näeme siis rsk!
Pildid pätsatud : http://gallery.korvemaa.ee/archives/233

Elioni koondtulemused.

Kokku oli 8 etappi. Meie pundist jõudsid edukalt kõik etapid läbida Hannes ja Kalev. Kõikidel etappidel osalesid veel Toomas ja Indrek aga nagu mäletate pidi Tom Kuremaa sõidul raske kukkumisega kaasneva vigastuse tagajärjel katkestama ja ka Intsul oli Viljandi sõidul tõsiseid hardware probleeme millega jäi paratamatult rajakõrvale. Koondtulemustes arvestati 6 parima etapi punkte.

Hannes: Tulemuste poolelt oli meil kõigil sellel aastal meeletu edasiminek. Tublid olete!

Koondtulemused:
Koht koht vkl nimi punktid
46 28 Erikson Toomas 8618
121 69 Soo Hannes 8089
122 70 Teras Indrek 8089
148 82 Leiger Roomet 7887
223 130 Albri Kalev 7275
300 171 Rool Margus 6814
314 181 Salumäe Guido 6730

Jõulumäe Rattamaraton 11.09.10.

Jõulumäel toimus selle aasta viimane Elioni rattamaratonide sarja etapp. Selleks aastaks on siis elionidega jälle ühelpool…
Jõulumäe etapi tegija nimetuse saab kindlalt Guits, keda püta jalad ei olnud sellelgi korral maha jätnud , lendas raketina rajal ja tegi väga hea enda hooaja parima tulemuse.

Guido:
Viimane etapp Jõulumäel oli nagu vigadeparandus, proovisin sõita nii nagu vanemad ja kogenumad sõitjad soovitasid .Soovitus oli lihtne stardis kohe laks põhja ja kütta nii kaua jõuad. See mõtte aga kummitas mind tükk aega ,kas kestan lõpuni. Algus oli hea ,sain stardist hästi minema ,välja arvatud kukkumine kus osales ka Kalev, minagi takerdusin nende taha ,kuid sain kuidagi kõrvalt mööda ukerdada. Peale seda proovisin sõita nii nagu soovitati laks põhja ja lõpuni. Tõesti minek oli hea möödusin paljudest ,kellele olen tavaliselt kaotanud see innustas hoogu juurde panema. Mingil tõusul loeti kohaks 233 see mõjus kuidagi innustavalt. Samal ajal keegi koputas ja küsis kaua veel nii jaksad? Esimene ikaldumine toimus mudaloigus millele järgnes kohe tõus ( ainuke jooksukas) seal ei tahtnud jalad üldse liikuda. Need mudamülkad ei meeldinud kohe mitte ,rütm läks sassi ja tõmbas tempo alla sealt alates ootasin juba km viitasid ,kas neid üldse oligi ei mäleta . Sõitsin viimaseid künkaid veloclubersi vennaga koos kes suutis veel head tempot hoida ,ühesõnaga rippusin nööriga järel ja hoidsin hammastega kinni aga päris lõpuni ei kestnud, tema läks ikkagi oma teed. Staadionile jõudes tulin suht rahulikult arvasin, et olen üksi, samal ajal aga seljataga hiilis mingi vend kes finisis mulle 1 sek ära väänas , luuramine on vist tagant tulija eelis. Vigade parandus sai tehtud ja ka parim tulemus Elioni sarjas.

Hannes:
Olin olnud kogu nädala tõbine ja reede õhta näitas kraatušnik veel 37`et kraadi. Oli ilmselge, et päris murevabalt sõidule ei läinud. Kodus sain seepärast ka korraliku peapesu aga kes neid naisi ikka kuulab;)) Kohale jõudmine ja ettevalmistus kulgesid väga rahulikult. Jõudsin oma stardikoridori peaaegu esimesena. Õige varsti ujus Maaris külje alla:) ja meetri kaugusel seisis ka Ivanda. Olin naiste poolt sisse piiratud;)) Peale stardipauku ennast väga tagasi ei hoidnud aga väga üle ka ei pingutanud. Katsusin positsiooni hoida ja oma tervislikust-sportlikust seisukorrast aimu saada. Nagu tavaliselt pannakse Jõulumäel koheselt gaas põhja ja väga tagasi hoida pole mõtet. Vastasel juhul on „poezd“ läinud. Surusin siis ka mina kõvasti pedaali, endal pärakas peest väljas ja meetriseid tatilirakaid vasakule-paremale lastes. Esimesel rajapoolel jõudis mulle järgi Ivanda kellele koheselt sappa haakisin. Üks tohman (nr 183 Andrei Iljin) proovis iga hinna eest ise Ivanda sabas istuda. Ega mul selle vastu midagi polnud aga mees suutis pidevalt sõiduvigade pärast vahe sisse lasta. Kui temast möödusid ja uuesti teiste sappa võtsid siis oli mees varsti uuesti platsis ning kukkus jälle vahele suruma. Kui ta oli paar korda nii teinud, lasin paar venekeelset roppu sõna üle huulte. Tundub, et see talle ei mõjunud. Enne Jõulumäe keskust hakkas ta veel ühele seltsimehele närvidele käima ning see võttis käed appi. See mõjus:) (Kalev, sind oleks seal vaja olnud). Staadionit läbides saime tänu Ivandale üsnagi suure tähelepanu osaliseks. Loeti meie kõikide nimed ette :).
Teisel raja poolel saime kätte Maarise, Tarmo Tarlapi ja Rääbis Mati. Mati, Maarise, Ivanda ja mõningate teiste ratturitega oli üsna hea sõita. Naised sõitsid ju medalitele ja see hoidis tempo üleval. Mati pingutas ka kõvasti. Ta oli siis veel oma arvestuses teine (peale Are Mets`a).
Üldiselt võib raja teise poolega rahule jääda. Näpud muutusid veidi kangeks. Juurikaid oli üsna palju ja kõvakahvliga sõit polnud kõige lihtsam. Lõpetuseks oli hea see, et suutsin see hooaeg kõigil Elioni etappidel osaleda ja tulemused liikusid paremuse suunas.

Margus:
Eelmisel õhtul sai sushit wasabiga söödud, mulises sees enne magamajäämist kõvasti ja lootus heale sõidule oli 50/60. Soojendusel pulss üles ei läinud, s.t. 2 varianti kas väsimus või väga hea vorm. Pakkusin variant 1. aga tuli 2. Stardis sain pulsi käima ja 182-185 oli pidevalt. Pundis istumine oli kerge, laksasin korralikult omas grupis ja ootasin millal kuvalda lajatab. Kuvaldat ei tulnud ja teisel ringil tuli rahvast hulgi selg ees vastu. Viimased 15 km tulid juba finiši ootuses kus nnestus veel skalpe nülgida. Finishis andsin endast kõik ja 250 koht on 4L kopsudega masinaklassis v.super.

Indrek:
Pole midagi öelda lihtsalt ei viitsinud pingutada ,võib ju ühe sõidu teha ka sõitu nautides …




Toomas:
Kuna meil oli viimasel etapil tähtis ülesanne st. meeskondlikult üritus kinni panna, saabusime Jõulumäele juba reede õhtal. Tallinn – Jõulumäe marsruut võttis aega 4 tundi, teadagi miks nii kaua. Hommikul sai väike koosolek peetud, igaüks sai oma ülesande :) . Mina pidin siis jälgima Kelku, Karlat ja Ansipi turvameest Ridamäed.
 Püta pidi asja kinni panema. Rada ja ilm oli vesise võitu aga ei hullu. Stardist sain hästi minema, mida juhtub mul väga harva. Esimesed 10 kond kiltsa püsisin 30 kandis, kuid siis pidin järgi andma, sest ees ootas raja teine pool raskema profiiliga. Sõiduga võib enam vähem rahul olla, kuigi lasin omad konkurendid eest (Lond 24-s ja Veski 23-s tegid elusõidu ). Poolel maal staadionil tegin vea, et lasin tugevamad eest ära ning pidin seetõttu ise gruppi vedama. Keegi ei suvatsenud tööd ees teha, seetõttu ka kiirus langes. Mul loll harjumus jääda aeglaste taha passima, samal ajal aga kiiremad grupid panevad eest minema. Finsi heitluses lasin veel 4-5 venda ka mööda. Koht siis 45-s. Oma töö sai tehtud , kaitsesin n.ö. tagalat. Meeskondlikult tuli etapilt esikoht ning ka üldkokkuvõttes.
Peale sõitu läks kohe napsutamiseks, põrutasime Pärnusse kõrtsu ja hiljem juba Sugarisse Elioni lõpetamisele. Ütleme nii et läks joomaks......ärkasin tiimi bussis, kõrval istmel pikutas Juss. Hommiku poole 5 jõudsime tagasi baasi....
Aga.....pühapäeval toimusid Jõulumäel EMV teatekrossis, kus pidin sõitma Fixuse II tiimis. Kõik vennad oli hommikul veel laksu all........see midagi head tõotanud. Soojendusringidel oli kõik veel korras, aga kui sõiduks läks olid jalad esimese 300m lukus..... no täiesti kinni, pole veel sellist asja kogenud. Ega teistelgi (Aasla, Apivala, Põder) parem polnud. Jäime 7-ks......seda siis 9 meeskonna hulgas :). Aga no esindustiim võttis esikoha ära, eesotsas Püta jalgadega. Ütleme nii: päris raske ja karm nädalavahetus. Eks näis kuidas ära taastub, tulemas ju Tartu maraton.

Kalev:
Noh stardist panid kõik punni põhja. Olin valinud vale rajapoole ja tuli kohe mingi liivane ala kus ees vennad takerdusid , jalastusid ja mingi jama seal tekkis, et igal juhul sain juba külje maha kohe alguses. Kaotasin  palju kohti. Ja edasi vajutati jällegi kõvasti. Guits möödus aga järgi ma talle ei saanud. Vend oli seekord ikka nii väle, siuh-sau poogeldades rahva vahelt läbi ja edasi. Aga andmine oli ka kõva. Pulss oli üle 180, see tähendab minu puhul, et varsti on „kuvalda“. Rippusin mõnedel kõigest väest järgi. Esimest rajapoolt ma ei kartnud, sirgel saan ikka edukalt hakkama aga viimane ots läks raskeks. Möödujaid oli palju. „Kuvaldat“ ei saanud, läbi ei olnud aga nagu mingi piir oli ees ja kiiremini lihtsalt ei saanud. Pärast Hiiumaa tuuri kuu aja eest tiksub väike väsimus sees. Panin veel 2x külge maha, mõlemad mingites mudakohtades, kus pea 2,8 atile pumbatud furius ära libises. Õnnelikult ikka. Viimasel ajal polegi olnud sõitu kus bambust ei paneks:). Ei tea mis veel TRM-il ja H100-l saab? :). 10 kilomeetrit lõpuni ootasin seda kohta kus 2 aastat tagasi peakat panin. Aga seekord oli kahjuks rada viidud kõrvalt, vist oli nii ohtlik koht. Viimased kilomeetrid venisid kohutavalt ja ootasin väga lõppu.

Tulemused:
Toomas, koht 45, aeg 2:09:12
Hannes, koht 121, aeg 2:18:36
Guido, koht 203, aeg 2:26:41
Indrek, koht 221, aeg 2:28:27
Margus, koht 250, aeg 2:31:22
Kalev, koht 301, aeg 2:35:39

Tartu Rattamaratoni rada läbi sõitmas

Kalev:
Kuna ei viitsinud Tallinna Rattaralli pikka distantsi sõita ja Hannes oli ka hiljaks jäänud selle sõidu registreerimisega, ning ei soovinud viite sotti koduradadel sõiduks eraldada  jäi järgi ainult 2 varianti: kas osaleda Tallinna Rattaralli Kodutohtri sõidul või siis teha üks mõnus matk Tartu Rattamaratoni radadel. Otsustasime viimase kasuks.
Hommikul põrutasime Otepääle. Sättisime velod töökorda, riided selga ja levvakoti üten ja hakkasime kerima Elva suunas. Matk kulges ladnalt. Ilm oli ilus, päikseline. Õhutemp oli nõks jahe, midagi 13 C kanti aga päike kompenseeris ülejäänud. Vahepõikena külastasime Sangaste linnamäge. Rada on rahulik kuni Meegaste mäeni. Sealt svingaaliga laskudes peaks olema juba ettevaatlik, all on libe ja pehme. Kui eesmärgiks bambust panna siis tuleks seal vajutada kõvasti. Kuskil pärast Meegaste mäge muidugi õnnestus mul libedas poris laskumisel külg maha saada. Õnnelikult jälle.

Ning raskemad-ohtlikumad kohad algavadki umbes 48-50 km pealt kui tulevad mudased võsa ja metsalõigud, neid vist tuleb seal veel 10-15 km ulatuses ette. Eelnevatel päevadel oli vihma laialt sadanud, ning maastik  juba muda-libe. Mingi oja oli seal päris veerohke, nii suurt vett ei ole näinudki seal. Enne Elvat ka mõned mudakohad aga kõik rattaseljas läbitavad. Mandrossi pole mõtet üles kruttida, rada nagu igal aastal. Sõidu vahepeal tegime rahulikult pausi ja nosisime levvakoti tühjaks.
Elvasse jõudes keerasime asfaldi peale ja kerisime vaikselt Otepää suunas tagasi. Kokku Otepää-Elva-Otepää 115 km ja aega kulus 5.45. kanti.
NB! Kummivalikuks kindlasti Rocket Ron, ette ja taha :) Ketid ka ümber kerida...

Tallinna Rattaralli 05.09.10.

Tallinna Rattaralli toimus nagu ikka koduradadel Haabersti, Tabasalu, Keila Joa ja Vääna maanteedel. Pikk distants 86 km kokku.

Indrek: Sai siis eelmine pühapäev rattarallit sõidetud. Minu jaoks oli suht raske, kuna kiirus oli päris üleval kogu aeg ja ma eelmine nädal ei saanud trenni teha , ilmad oilid ka kehvad siis mõtlesin, et lähen teen veel eelmine päev natsa ,aga nagu ikka tuli trenni pikkus 90km ja üsna intensiivne, tühja ka kõvad mehed sõidavad ju mitu päeva järjest, miks ma siis ei võiks? Pühapäeva hommikul tõusin üles ja jalg oli ikka suht pehme juba ennem võistlust , lõppkokkuvõtteks polnud ju hullu midagi elusalt finisis ja peagrupis ka nii,et läks seekord õnneks.

Margus: Krt mul oli pohmakas veel pühapäeval, niiet head sõitu ei olnud ega tulnud s.t. ei kommentaari.

Toomas: Eesmärk peagrupis lõpetada sai täidetud, heaks trenniks kõlbas küll.
Kalev: Plaanisin minna Tallinna Rattaralli kodutohtri sõidule 21 km :) aga hoopis põrutasime Hannesega Tartu Rattamaratoni rada läbi sõitma.
Tulemused:
Toomas koht 91, aeg 2.02.56.
Indrek koht 94, aeg 2.02.56
Margus koht 144 aeg 2.19.06

Kuusalu Maraton 100 km 05.09.10

Kuusalu 100 km maastikurattamaratonist võttis osa Guido:
Kuusalu I maraton ,siis selleks korraks läbitud.
Stardis oli meeleolu hea , Jõelähtme singlikad soovisid edu ja jaksu ,sai ju eelmine

sügis ja sel suvel Flash ja teiste singlikatega need rajad läbi sõitetud. Ühesõnaga teadsin juba mis mind ees ootab. 100 km start oli lahe, kiirus on 25 -30 km/h ja nii ca 3 km ,terve suur punt oli koos kuni suusaradadeni ,seal aga pani esiots gaasi põhja.
Kohe tekkis pikk rivi .Sealt alates tabas mind ebaõnn ,kuna olime suht tihetalt koos, tekkis ummik ja tagant tulijad põrutasid selga, peale seda ei toiminud tagakäikar ja käigud ei vahetunud ,väänasin vähe ja sellest oli abi.Kui olime sõitnud ca 10 km tekkis suur segadus ,mingi maja omanik oli viidad ja lindid oma värava eest ära tõstnud, nii seal tiirutasime edasi tagasi kuni keegi leidis ratta jäljed. Rada oma olemuselt oli sellel lõigul mitmekesine, rippsild üle väikse oja seejärel liivane mererand ja kohe varsti korralik tõus pangapealsele, kus lookles mõnus sinku. Alla vaadates korralik kukkumine ja ilus vaade merele, see vaade andis lausa tiivad,aga see mõnu ei kestnud kaua.
I kumm läks tühjaks , lasin ühe balloni sellest ei olnud eriti abi, nii ma kuidagi kulgesin I toitlustuspunkti kus avastasin ,et ventiil oli natuke lahti ,lisasin õhku juurde ja edasi . Olin selleks ajaks vajunud suht taga otsa , kirusin ennast ja andsin jalgadele valu .Omamisi mõtlesin ,et palju ma sel aastal olen sõite alustanud tagant otsast , kuna sõita on veel palju siis andsin minna.
Nii ma vaikselt noppisin eesliiklejaid , 50-dal km loeti mind juba 60 , see andis motti juurde .
Mingi hetk hakkasid paistma tuttavad näod, sain käte Velomani kes küttis oma single- speediga mis kruusal üle 30 eriti ei liikunud ,liikus küll aga kadents oleks olnud siis ca 120 ,sellest ta aga loobus. Umbes 80-dal km hakkas vaikselt väsimus tekkima olin ju enamjaolt sõitnud üksinda ja läbitud olid raja raskemad lõigud. Viimases toitlustuspunktis panin isuga rosinaid ja kurki ,kuna memm seal seletas et tuleb korrlik tõus ja veel 16 km kruusakat.
No see viimane Järvi järve singl oli raske ,märg sammal,juurikad ja tõusud mis tekitasid tasakaalu häireid no ei saand sõitetud ..Lõpp oli suht kiire kruusakas .
Rada oli vaheldusrikas oli singleid ,mõni sarnaselt Soomele kivine ,kiireid liivateed ,mõnusad tõusupõnksud männimetsas ja 1 km laudteed .Kindlasti järgmine aasta kohal ja soovitan soojalt teilegi. Minu aeg 5.44.51 ja koht 49
P.S üks H…….nimeline oli helistanud sõiduajal järjepidevalt ,õnneks ei olnud moblat kaasas.

Rakvere Rattamaraton 28.08.10

Toomas:
Et hooaja lõpuks veel vormikõverat timmida otsustasin minna Rakvere maratonile.
Ints kutsus küll Haapsalu rattarallit sõitma, kuid otsustasin vähe raskema sõidu kasuks.
Stardikohas Mõedakul oli eelneval ööl kõvast ladistanud, seega ootas üks porine ja imav rada.
See aasta oli tehtud raskem 2 - ringiline rada, eelneval aastal oli kergem üheringiline .
Ratta konfiguratsioon muidugi selle raja jaoks oli mul täiesti vale(kõvakahvel ja fred-id), aga no kes viitsib jebida nendega. Vaadates stardinimekirja oli lootust sõita 20-ne hulka. Stardikoridoris käis ilge möla ja laat, hoopis teine õhkkond mis muidu elionis.
Kohe stardis pandi hurraaga minema, möödujaid oli vasakult ja paremalt. ma lootsin et saab vähe rahulikuma sõidu teha, aga ei.... Kohe tulid jooksukad kust frediga üles ei vedanud, siis ilged libedad metsavahe teed ja muidugi need hullud auklikud ja juurikalised singlid. Tuli hoog maha võtta, aga ega see ka asja paremaks teinud, ikka vingerdasid . Võttis vanduma. Aga terve sõidu jooksul ei pannud see-eest ühtki maokat.
Seal kus oli kõva pinnas ja vedu taga tegin kaotatu jällegi tagasi, aga eks see nõudis omajagu energiat.
Teisel ringil sõitsin enamjaolt üksi , lõpu eel rasketel tõusudel sain Tarlapi ja Are Metsa kätte.
Esimesel ringil oli suht raske, kuid teisel sain ennast juba käima.....aga no siis oli ka juba finis.
See oli selle aasta raskeim rada , seda just raja libedast ja raputavast iseloomust.
Koht tuli 18-s, kuid kui oleks lõpus vähe rohkem pingutanud oleks olnud koht 15-ne hulgas.
Aeg 2.59.53. Plaanis oli küll vähe rahulikum sõit teha, aga ikka tuli suht kõva tööpäev.
Järgmine sõit siis Tallinna rattaralli, seal saab vähe kergemalt juba hakkama, loodetavasti....
Guido:  Rakvere maratonist ei olnud plaani osavõtta ,kuid Porter Racingu Lauril ei olnud võimalik minna, loovutas ta oma stardikoha mulle. Kaalusin osavõttu tükka aega kuna eelmise aasta Rakvere maratonilt menus raske sõit , imevad põllud ja mõnusad Mõdaku tõusud ,aga otsustasin ikkagi minna.
Alguses sai alustatud suht rahulikult kuna Mõdaku ümbrus oli suht märg ja porine.
I ja II ringi sõitsin enamjaolt koos Rakke teami Greetega(naiste I koht) kes kruusal vunkis kõvasti, aga kui jõudsime põllule või singlile jäi taha.,kuna ta sõitis kõvakahvliga siis raputamine vist tegi oma töö.Mõdakule jõudes sain Greetel eest ära, siis hakkas ka kohe nägema konkurente, järgi aga ei jõudnud kellegile ja ega ausalt öelda eriti pingutada ka ei viitsinud ,vist oli Lahti maratoni 1300 tõusu veel jalgades.See aasta rada tundus kuidagi huvitavam kuigi oli 2 ringi , aga trenni jaoks oli kõva sõit.
Guido leiame finishi lõpukirjadest 63 kohalt ajaga 3.38.55.