teisipäev, 22. september 2009

Rakke Fuitsu (FUJI) rattamaraton

Päiva!
Kurat, ma olen nii vihane praegu! Kirjutasin valmis pikka jutu aga mingitel arusaamatutel põhjustel kadus mu tekst blogist. Ometi on autosave peal. Teen siis siinjuures veidi lühemalt.

Kuidagi kahetsusväärselt on vahele jäänud Rakke maratoni kajastamine. Vaja see pisike puudujääk kõrvaldada.
Ma ei mäleta miks aga ma sõitsin Rakkesse üksi ja enda autoga. Täielik raiskamine! Kohale jõudsin normaalse ajavaruga aga kerge närv oli sees ikkagi. Mul jäi nimelt eelmisel õhtul sõidukinga klipp vahetamata (ei saanud ühte lahti) ja pidin siis hommiku pedaalid uuesti tagasi vahetama. Olin pool tundi enne starti oma asjadega nii kaugel, et võisin soojendama minna. Soojenduse sisse jäid ka kohustuslikud metsaskäigud. 15-10 min enne starti olin siis stardivalmis stardikoridoris.
Kuna Otepäält olid halvad mälestused kummivalikuga siis olin seekord aegsasti "rocketrun" id "alla pannud. See tundus Rakkes üsna õige valik olevat.
Raja alguses ma kohe vunki üles ei võtnud kuna Rakke rada on üsna salakaval (mõnusalt) ja võib su üsna kergelt ära küpsetada. Katsusin rohkem kohta hoida.
Esimene surnud punkt tekkis esimese joogipunkti (lautade) läheduses. Kruusale keerates jäin oma grupist maha ja järgi sain vaid tagantpoolt tuleva ratturi abiga. Õnneks saime nad kätte ja nendega kulgesime kuni hooldekoduni. Selles grupis oli ka üks Läti tibi (tuli teiseks) kes vähemalt viitsis (tahtis) tööd teha. Tanu temale olid ka meespoole esindajad viisakamad ja töötasid samuti.
Nagu ma ennist mainisin oli kõik ilus kuni hooldekoduni. Peale hooldekodu järsul laskumisel jooksis mul esiratas soonest välja ja üle nippli ma käisingi. Loomulikult pani mu grupp selle intsidendi tõttu eest minema ja punnisin mis ma punnisin aga kätte ma neid ei saanud. Peale soist osa tulid ette veel matkajad ja siis oli üks suur möödasõitmine kuni lõpuni. Koostööd polnud kellegiga teha.
Kuna sõitsin üsna mõistlikult ja tunnelisse ei pannud, siis jagus mind ka viimase 6km tõusudele. Veetakistuse läbimine ei läinud vist kõigil päris ilma muredeta. Seal olla paremal üks suur kivi vees olnud. Õnneks vähemalt teavitati sellest karjumisega:)

Lõppkokkuvõttes võib öelda, et jõudsin finišisse õnneliku ja rõõmsana.
Kuna olin Rakkes enda autoga siis kiiret mul kuhugi polnud ning tšillisin veel veidi staadionil ringi. Rumberg käis ühe seltskonna juurest teise juurde endal nägu säras nagu keskpäevane päike. Tegi ta ju Hr. Eriksonile ära! Aga eks see rattasport üks loterii ole ja kõik päevad pole ju vennad ka.

Meie lähemate ja kaugemate kaasvõitlejate Tulemused:


Lukertsenko Mihhail 98 02:32:00


Rumberg Tambet 120 02:35:11


Erikson Toomas 126 02:35:45


Leiger Roomet 172 02:42:59


Teras Indrek 199 02:45:28


Soo Hannes 221 02:47:24


Rool Margus 361 03:03:42


Nikolai Jarmo 857 04:49:23 Jarmo on jumala korraliku sõidu teinud ;))))))


Kalev puudus arstitõendiga.


Nägudeni siis järgnevatel sõitudel! Osadega näeme juba laupäeval kõrvemaal aga kõige magusam maasikas ootab meid Võrus H100 `l


Hannes

Natuke Jõulumäe sõidust.

12.09. toimus siis selle hooaja viimane Elioni maraton.

Seetõttu vist olidki kõik tiimiliikmed stardis.

Ilm oli maratoniks ideaalne, ning rada oli ka mulle sobiv - kiire.

See kõik eeldas head kohta finisis.

Stardis pandi gaas põhja nagu ikka. Kõik sujus kuni tekkisid esimesed pudelikaelad ja kukkumised.

Nii said kiiremad grupid eest minema. Esimeselt ringilt tulles , staadioni ligidal rammiti mind rajalt välja võssa. Kukkumine tõmbas jalad krampi ja see jama võttis aega kui jalad jälle tööle sain. Sellega jamad ei lõppenud. Otsustasin esimest korda võistlustel proovida Borni toodet nimega „FINAL“ . See ollus tõmbas sisikonna krampi ja enam ei läinud muu vedelik ka alla. Nagu veel vähe oleks, tõmbas see löga pasa ka lahti. Nii et viimased 10 kiltsa oli paras piin. Nende jamade peale sõitsin välja oma tänavuse hooaja tavalise koha, ehk 80 hulka. Sõidu vältel läks mul pool liitrit jooki, õnneks lõpus krambid tunda ei andnud.

Lootsin et Jarmo toob head punktid tiimile, kui ta katkestas peale esimest ringi ratta probleemide tõttu.

Teised tegid hea sõidu. Eks kribavad ise oma muljetest.

Tulemused:

Tom – 67

Misa – 108

Roomet – 169

Hannes - 179

Ints - 225

Kalev – 580

Hooaja kokkuvõttes tulime meeskondlikult 23 (eelmine aasta olime 26 –dad). See koht oleks võinud olla ka tunduvalt parem.....aga no läks nii.

Individuaalselt tegid nii mõnedki palju parema hooaja kui eelneval aastal.

Tom – 75

Tambet – 108

Misa – 126

Roomet – 154

Ints – 193

Hannes – 213

Hr. Rool näiteks – 343

Jarmo – 517 (4 etappi läks kirja)

Kalev – 680 (4 etappi läks kirja)

Tom

Pildid - stopkadr ja proshop

teisipäev, 15. september 2009

Tallinna rattaralli



06.09.09. toimus järjekordne Tallinna Rattaralli. ( 78 kiltsa )

Meie pundist olid stardis seekord siis teada tuntud maantehundid Tambet, Indrek, Hannes , Toomas ja herr Rool.

Sedakorda siis startisime siis põhisõidus koos tegijatega ning Rool vabas rattaklassis.

Ilm oli märg nagu ikka rattarallil. Stardis tõmmati kohe paras hoog üles. Hoidsin end pundi lõppu, ka Tambet ja Ints olid grupis nähtaval.

Hannes otsustas tempoga tagasi hoida ja liituda tagant tulevate vaba rattaklassi tegelastega.

Grupi peas käis tugev paugutamine, seetõttu oli grupi kiirus pidevalt 45-50 kiltsa tunnis. Üritajaid oli terve sõidu vältel, kuid keegi eest pikalt minema ei saanud, sest ilm oli tuulevaikne. Grupi sabas statisti rollis oli päris mõnus tiksuda. Oli ka ohtlikke olukordi ja kukkumisi mida tekitasid eelkõige noorsportlased ja põhisõitu sattunud ketsivennad n.ö. Mingi 15 kiltsa enne lõppu enne Tabakat hakkas kallama nagu oavarrest. Ja ega pikalt ei läinud kui mingi 20 matsi olid maoli asfaldil. Ise pääsesin napilt mööda, pidurid vihmaga eriti toiminud. Enne finisit tõmmati ees muidugi veel tempo üles ja nii mõningi tõmbas end veel maoli. Ise võtsin rahulikult ning veeresin grupi lõpus üle finisi, Tamps ja Ints ka sabas. Grupp oli finisis kokkuvõttes päris suur ~ 100 ratturi ja keskmine kiirus tuli tsirka 45 kiltsa tunnis, seda tänu tuulevaiksele ilmale. Sai hea trenni enne jõulumäed.

Tulemused:

http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/results/id/726/

Hannes tegi lõpus finsit koos vaba rattaklassi sõitjatega ja oli esimese ~ 20 seas J

Pildid Delfist

Tom.

kolmapäev, 2. september 2009

Rakvere maraton




Sellal kui teised tiimiliikmed nautisid nädalavahetusel Tartu maratoni rada, müttasin mina Mõedaku porimülgastes.

Nädal enne võistlust käisin Rakvere rajaga tutvumas. See lubas rasket võistlust, kuna 75 km. läbimiseks kulus 4 tundi kopikatega, ja seda kuiva ilmaga ning paraja tempoga.

Kuid võistluspäeval olid hoopis märjad olud. Just enne võistlust panin alla FF balloonid, mis ilma arvestades ei olnud õige tegu. Aga oli ka teisi hulle.

Stardis olid pea kõik Eesti raskema jalaga vennad: Jass, Massa, Kana, Kodar, Austa.....

Plaan oli teha korralik raske treeningvõistlus, hoida pulss allpool punast.

Startisin rahulikult ning hoidsin Tambetiga silmsidet, rattureid möödus paremalt ja vasakult.

Eks seal alguses mõedaku suusaradade tõusudel ja laskumistel paras vingerdamine käis, nagu tati sees. Mingi hetk sai ka ise võsas ära käidud. Kuna Tambetil tekkisid probleemid ratta käiguvahetusega ,siis lasin oma tempoga üksi edasi. Sõidu edendes kogusin vaikselt eestpoolt langevaid skalpe. Jõudes tagasi Mõedaku suusaradadele(40km.-il) sain kätte veloclubbers-i vanameistri Reiljani ja CFC venna Rei , ning lasin koos nendega viimased 35 kiltsa rahulikult lõpuni. Aega kulus siis nõks alla 3 ja poole tunni. Kui kuiva ilmaga oli rajal üks jooksukas, siis võistluspäeval tuli neid kõvasti üle kümne......nii et paras müttamine oli.

Ka Tambet jõudis probleemide kiuste finisisse (karboonium king murdus pooleks, käikari probleemid) ja seda korraliku kohaga. Tegijal juhtubJ)

Raja kohta võib öelda kiidusõnu kõike oli: raputavaid singleid, kruusa, pori, imevaid heinamaid, ka asfalti, tõuse oli küll vähevõitu(~500 tõusumeetrit) aga mulle sobis.

Järgmine aasta jälle!

Tulemused:

http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/results/rid/1265/id/636/

Piltide autor Rauno


Toomas

Tartu Rattmaratoni rada proovims.


Eelmine nädal kargas herr Roolil pähe mõte, et võiks nädalavahetusel läbi sõita TRM raja. Peab tunnistama, et see ettepanek tundus päris ahvatlev ja peale mõningast sebimist oli meil kuuene punt koos. X-Sport Teami poole pealt võtsid väikesest ekspeditsiooninst osa Hannes ja Roomet. Ülejäänud seltskonna moodustasid Roolipoisi sõbrad. Üks neist on pääris tasemel sõitja, teeb isegi Tommile ära! :). Vot on mees :)! Aga see selleks. Igatahes nägi programm ette seda, et 8 hommikul kohtume Ülemiste keskuses, et siis Otepääl juba 11-st rajal olla. Suures joones nii ka läks, see tähendas muidugi seda, et reedeõhtune pidutsemine tuli selleks korraks unustada ja hommikune ärkamine nii 6.30 peale ajastada..
Rattamaratoni rada ise oli sedakorda päris mõnus ja kiire, kuna ilm oli pikalt kuiv olnud. Sõitsime selle läbi 3 tunni ja 45 minutiga (osad veidi vähem, osad veidi kauem). Päris mitmes kohas oli võrreldes eelmise aastaga muudatusi tehtud. Tõenäoliselt olid need tingitud nn "lahketest maaomanikest". Päris kummaline oli äkitselt teelt kõrvale vast sisseraiutud rajalõigule pöörata ja siis 100 m pärast peale roikalist teed jälle samale kruusateele välja keerata, aga mis parata sellised need lõuna-eestlased kord juba on. Kui Otepäält alustades paistis päike ja sooja oli nii 22 kraadi kanti, siis Elvasse jõudes oootas meid ees juba päris korralik vihmasadu ja oluliselt langenud temperatuur. Veidi murelikuks tegi see, et ega eriti kellelgi midagi soojemat kaasas polnud ja sama varustusega tuli Otepööle tagasi vändata. Õnneks küll mitte mööda maratoni rada vaid kõige otsemat teed pidi mööda asfalti. muuseas Otepääle jõudes jäi vihm järgi ja ilm oli taaskord soe.
Kokku tuli siis 115 km, millest 89 km mööda TRM rada ja 26 tagasiteed. Aega kulus selleks 4. 45 minutit. Rada tundus igati meeldiv, tähelepanelik tuleks olla kindlasti laskumistel, kuna need on kohati päris konarlikud, samuti on mõned lõigud üsna liivased.

Roomet