Gambia eestikad 18.08.12, 73 km

Toomas:
EMV rattamaratonis Kambjas.(SEN ja SPORT klassis)
Kuna vorm on enam-vähem , siis sai ennast regatud maratoni Eestikatele.
Ilmaga joppas, parasjagu soe ja vihmast ka pääsesime.
Kuna olen varem ka Kambja maratoni sõitnud , siis enam – vähem teadsin mida oodata.
Kuna tegu oli EMV , siis rada oli vähe vingemaks ja raskemaks tuunitud. Rajal pikkust 73 kiltsa  ja kuskil 800 tõusumeetrit. Üks kõrgema kategooria vend oli tsüklokaga ka stardis – Taarakas isiklikult.

  Sõidu eesmärk oli siis silm peal hoida Koplil, Krusemannil ja Raagil. Puu ja Öpiku peale hammas veel ei hakka.  Mõtlesin et tuleb vähe rahulikum algus, aga ei , kohe anti tuld.Mingi  10 matsi sai eest minema, ise jäin singlil  Kopli ja Krusemanni taha koperdamaja nii  me siis kolmekesi edasi tõmbasime.
Varsti ühines meiega ka Raag. Mõnda aega sai nii sõidetud, püüdsime eest kinni  veel vana Sarve, aga esimest gruppi kätte siiski ei saanud.  Varsti jäid maha Sarv ja põhikonkurent Krusemann. Edasi andsime kolmekesi tuld, tegime vaheldumisi tööd, Kopli veits küll viilis.

Püüdsime kinni veel ühe CFC jooksiku . Poolel maal kohtasime raja ääres Taarakat, läks teisel kumm...... ebaõnn.  Kuskil  5 kiltsa enne lõppu kui  rada läks päris künklikuks vajutas Kopli eest ära, Raag hakkas väsima, jäin veel takkaotsa Raagi taha kukkumisse ka. Vaikselt tõmbasin  siiski  Koplile järgi , sõitsime veits koos, ja siis lasi ta mu ette. Mõtlesin et ta hakkab finisiks valmistuma......aga tundus et ta oli suht läbi. Vajutasin lõputõusudel  tugevamalt ja sain eest ära, ja kolmas koht oligi käes. Nüüd võib küll hooajaga rahul olla.
Järgmised sõidud  siis Jõulumäel ja Tabasalus.

Kalev:
Minul esimest korda Kambias. Pigem läksin selleks , et uut rada proovida.  Ja Lõuna mägesid kangutada. Fannida. Mõnele litsentsivennale ka särki püksi panna. No ei ole ju karvajalgade-tsainikute klassi mis sobiks ideaalselt.
Sõidu alguses pandi kohe kägar.Ühel kutil juurika peal viskas juhitamatuks ja pikali, tagant tulija kohe otsa ja  ka pikali. Ma kolmandana sain hädavaevu pidama. Rada oli minu masti. Sai kruusakat aga ka tõusu oli. Heinamaadel ja metsavahel oli raputamist ja ronimist küllaga. Ei olnud kerge rada.  Alguses sõitsin ühele gruppetole järgi, sai seal keritud pea kogu sõidu. Oli seal Rakke omasid ja teisi. Pea lõpuni oli u. 5 kindlat, ka naiste esimene, ülejäänud kukkusid ära. Lõpus siis tehti vahesid kes viitsis ja kellel medal  mingis klassis soolas. No mul ei olnud midagi, chillisin lõpuni.

Lõpu viimased 5 km olid siis kohalikud suusarajad aga tõusud olid karmid, mis ei tahtnud lõppeda. Üldiselt viis rada tõusuga Kambiast Otepää poole, kuskil siis pööras ümber ja Pangodi järve äärest tagasi Kambiasse. Ilus, soe ilm ja lausa fantastico sõita. Kaifisin  ja chillisin igat meetrit. Pärast jälle Tommi maal saun ja aftekas. Ja Tommil siis medal, tehke järgi kutid.... kui suudate...:)

Tulemused:
Toomas aeg 2:44:28, koht 10, vanuseklassis 3, SEN1 EMV arvestuses3.
Kalev 3:07:56 koht 27, vanuseklassis 10

Ints aga käis sellel nädalavahetusel hoopis maanteed sõitmas, Võru filtril ja Mulgi rattarallil, lühikese jutu mees siis pajatab nii: filter oli norm pidasin lõpuni peagrupis 7 km enne lõppu läks taga tehv, hea oli vist finisis mehed tegid külakuhja ja päris lõhki oli mõni ma pääsesin sellest ja siis läksin viljandisse kus panime hommiku 5 ni tina , sõidu lõpuks hakkasin kaineks saama aga peagrupis püsisin ära isegi tõmbamas käisin jube loom oli seepäev sees.

Kalevipoja Kuremaa sam-sung 11.08.12, 66 km

Tom:
No nii, tänu heale Otepää sõidule  sain Kalevipoja sõidul esimesse stardigruppi.
Sellel rajal annab eest startimine eelise. Lootsin teha hea sõidu, sest rada oli sarja raskeim, ja see peaks minusugusele diislile sobima.  Stardis kobistasin jälle oma klippidega, ei saanud kuidagi jalga klippi, ja nii see kättevõidetud  hea possa käest läks.  Krt. algus oli raske, asfaldilõigul küljekaga juba inisesin  ja suusarajad tulid ka kuidagi raskelt. Kruusale jõudes oli peagrupp eest minema saanud. Aga vaikselt imesime ennast väikse  pundiga järgi. Tekks mingi suur punt( kuskil 40 ratturit). Nii tiksusime kuni 13 kiltsani. Järjekordselt panin  kohavalikuga puusse, üldse krt. ei võtta õppust.
Rada keeras võsa vahele singlile ja grupp venis pikaks....... ja mina muidugi seal tagaotsas tiksumas.  Enne singlile keeramist tuleb nahaalselt ette trügida......
Nii see sõit nässu läks.  Singlitel läksid kiiremad eest ja mulle jäid  aeglasemad ette koperdama. Everesti kilomeetrile jõudes olid suurtemate numbritega  taganttulijad mind juba kinnipüüdnud. Ja üllatus-üllatus – Jarmo ka seal. Kutt pani kohe vungiga edasi, vaatasin et ohhoo...vabsee! Eks see kiire algus maksis talle kätte, mättalisel soolõigul sai ta kangi ära. Mingi hetk jõudis tagant järgi vedur Karla, tempo kohe tõusis. Kiirele turbalõigule(20-25kiltsa enne lõppu) jõudes sai Karla koos Veelmaga eest ära. Krt.jälle magasin maha.  Mättalise soolõigul istusin rahulikult 29“ tollise Spessu  venna Lipu taga.  Ja metsa vahelt välja tulles otsustasin veits tempot tõsta, kaua ikka tiksuda võib, meeskonnale vaja norm punktid   ära tuua. Aga halb üllatus  oli kui nägin rajal tiksumas Riivo Schumanni, vana oli kangi saanud. Meeskondlikult hea koht sellega ka läks.
Laiuse tõusud tulid ludinal ja viimased 10 kiltsa andsin tuld, selg ees tulid vastu kangi saanud Sarv ja Neidra. Enne finsitõusu sai veel kätte Eesti meistri XCO SEN-1 klassis Krusemanni,   noored kutid Vaidemi ja Tamme.
Ja enne  finisisirgele keeramist asfalditõusul panin neist mööda ka , aga  krt. liiga raske raud jäi sisse ja Krusemann pani minust omakorda  finisijoonel mööda.
Nii ta läks,  koht suht tavaline 38.  Ilm oli minu jaoks jahe , tundub nii et kuum sobib ikka paremini.
Eks üritan siis kahel viimasel etapil  30 sisse sõita.
Järgmine sõit – 18 august EMV maratonis Kambjas.

Kalev:
Alguses läks kõik hästi, suusamägedes liikusin bro-lt, pigem takistati. Pärast mägesid lendas Guits kuskilt välja kui püssikuul. Kahtlustan, et ta sõitis sel hetkel juba pilditult:).Või vähemalt mustvalge pildiga. Kruusale minekul sain veel mingi ees oleva pundi sabapeale literdada ja sõit rongis võis alata..
Aga karmavõlg on vist nii suur, et seegi kord ei läinud jamadeta. Mingi viskleva põllupeal  eest väiksele vahetades tuli kett maha. Väike peatus ja kaader oli eest ja tagant kadunud. Uesti rattaseljas aga hakkas ketti üle viskama. Rsk mingi megasuur pusa- HUGE heinatuust oli taga hammakatesse karanud ja kõik käigud viskasid üle. Kannatasin kuidagi metsavahe lõksutades ära aga kruusakal enam ei saanud nii sõita. Siis olid Guits ja Unn ka juba seljataga. Tahtsin boksi keerata, Guitsilt eest ära aga ta hakkas just samaaegselt minust selle külje pealt mööduma. No äärepealt oleks kolari olnud, Guits vingerdas ja vandus ja võsa sahises seljataga korralikult:).
Boksi keerasin ära ja mitmed head minutid kakkusin seda heinajama sealt hammakatest välja. Pelotonid ululsid ainult mööda. Rsk ma ei ole rattasõidu aastate jooksul veel sellist pusa ja jama kohanud. Kui siis on hammakas ainult natukene heinane..
Edasi tegelesin jälitamisega aga kruusakatel on see päris vaevaline ja energiat kulutav, ning ees olevat gruppetot on raske kätte saada. Metsavahel jälle sealkandi rahval on juba väga palju seisakut ja jalastumist, mööda pea võimatu saada, ning aeg tiksub. Esimesest soolõigust alates tundsin kergendust, sest lõigud olid värskelt jälle tuttavad. Allanilt sain küsida üle, et miks rajal rahvast takistab. Guits oli vaarika singlil teekõrval, timmis pilti jälle selgemaks. Oli paugu pannud. Erki oli Laiuse mäel rämeda kangi saanud, kulges:).
Laiuse mäkketõusul kerisin rahulikult ja edasi toimetasin edenevas tempos, ning viimasel finishisirge kurvil jõudsin järgi Tõnule, ning loomulikult laksasin ette.
Üllatav oli jälle Everesti km aeg ja koht - 52-e.
Afterparty toimus Guitsi juures. Kõik saunad jms.

Tulemused:
Tom koht 38, aeg 02:37:50
Ints koht 136, aeg 02:54:02
Hannes (Unn) koht 195, aeg 03:01:55
Kalev koht 228, aeg 03:06:41
Allan koht 275, aeg 03:11:43
Guits koht 307, aeg 03:16:05
Erki koht 310, aeg 03:16:49
Jaanus koht 335, aeg 03:20:23
Tavo koht 421, aeg 03:32:25

Et pange tähele tuleviku staari Tavo kohta, mees kes põhimõtteliselt esimest aastat rattaseljas ja hooaega alustas lõpust.

Läti Tukums 05.08.12, 44 km

Toomas:
5 augustil sai üle pika aja käidud Lätis võistlemas, nimelt Tukumsis.
Peab mainima, et eelneval päeval sai Kalevipoja maraton tutvumise mõttes läbi sõidetud. Päris raske tundus, ja aega läks 3 ja pool tundi(120-se pulsiga). Ja  takkaotsa sain veel mingilt herilaselt-mesilaselt nõelata jalga. Paari tunni pärast oli mul selline pakk all, et ohoo!

Läti etapile läksime ootusega, et saame    ettepoole  stardigruppidesse, kuid s.......gi. (Olin eelneval etapil 17 koha välja sõitnud) . Meid pandi 6-sse ja 7 –sse stardigruppi. Võttis ikka vanduma küll..........mõtlesin et loobun, jalg oli ka nii paistes , et tegu oli kinga jalga saamisega. Aga no sai nii kaugele ju tuldud. Kobisime oma satardikoridoridesse (6 grupp 500-700). Oh jah....ees ootas üks suur möödumiste ja jalastumiste virr-varr.
Ette võib öelda et rada oli super, alguses kruusal uhamine ja pärast männimetsa all singlitel  ja tõusudel-laskumistel  tsillimine. Mulle sobib selline kooslus.  Terve sõit siis tegelesin möödumistega, minek oli hea. Lõputõusu all sai järjekordne tegelane kinnipüütud, ja mõtlesin et panen  et panen tal särgi püksi.....aga vajutasin nii kõvasti et tõmbasin raksaki  jala peadaalist välja. Nii ta läks, veits piinlik oli sellise rahvamassi  ees aga no juhtub.  Koht siis vist oli 57. Rajal pikkust 44km ja tõusumeetreid 500 ümber.
 Loodame et järgmine etapp vast saab ikka eestpoolt startida:). 
Järgmine sõit on kodukandis Kuremaal – Kalevipoja maraton. Seal on vaja hästi panna.

Kalev:
Järjekordselt kogunemine Jõgevamaal ja väike laager Tom-i maal ning Kuremaal Kalevipoja raja proovimine toimus kõik Laupäeval. Me Hannesega käisime lühikesel rajal, kuna olime hilised kohalejõudjad ja aega ei olnud. Asi seegi.  Pühapäeval pea 400 km autosõitu Tukumsisse. Lootused headele stardikohtadele olid suured aga lätlased tõmbasid  täiega koti pähe. Neil on seal mingi oma loogika, nii kui ühe sõidu vahele jätad, nii oled tagasi kamtsatkal. Hannesega Startisime 7-ndast (pärast 1 sõitu olime juba 6-s) ja Tom 6-st. Need on juba suured stardigrupid. Mott oli maas sest jälle tuli hakata  mööda uhamise tööd tegema.
Läti värk on täitsa teiselt planeedilt, mõned stiilinäited:
-Stardikohana ei arvestata parimat tulemust vaid kogu punktisummat ja kui 1 sõidu vahele jätad, oled meeletus kaotuses ja jälle tsainikutega koos. See aga takistab paremate sõitu ja tekitab ohtlikke olukordi möödumistel.
-Start asub tihti võistluskeskusest eemal, krt otsi siis linnapeal stardikohta, iga vend juhatab ise suunas.
-Kiipnumber on kogu hooajaks ja kinnitub haaknõeltega seljale ja loomulikult jäävad särki mõnusad augud.
-Suurele massile pole parklad mõeldud ja igamees pargib igale poole linnas kuhu aga saab.
-Stardikoridorid avatakse juba 30 min enne ja loomulikult on rahvast kohe täis.

-Stardikoridorid ei ole nr järgi vaid saad mingi koridori nr-ga paberilipaka mille peab väravas ära andma.

Stardist saime Hannesega hästi minema ja hulga rahvast mööda, tänava paremalt poolt kus käisid ehitustööd ja sealt läks vähe võistlejaid. Edenesime hästi ja tegime tiimitööd, üksteist vedades. Pudeli kaotasin ära mingil väga auklikul kruusateel aga õnneks oli Hannesel teine olemas, mille TP-s sain ära täita. Tõuse oli jälle korralikult ja pikad aga jalg oli ka hea. Rahvas segas ees, mõned üritasid sabapeale tuulde võtta aga siis panime korraliku litri, nii, et vanad olid seljatagant kadunud.. Natuke häirisid ohtlikult lahtise kruusaga ja veerööbastega pikad laskumised kus ratst võttis vibama. Kartsin, et kui ebakindlast massist keegi ees maoka paneb, siis olen kohe otsas. Läks hästi.
Sõitsime kogu raja Hannesega koos, kui kumbki jäi mingi takistuse taha, siis sai oodatud. See oli päris hea niimoodi, arvan, et andis tulemust. Sest kui massist läbi vingerdasime, saime teineteist aidates jälle eest ära sõita. Lõpus läks juba hõredamaks ja sai oma tempot teha. Meiega võrdseid vendasid rajal kohtunute seas ei olnud, seega näide võimetekohase stardikoridoride jagamise mittepädevusest olid õigustatud.
Finish oli jälle lõputõusuga ja rahvast paksult raja ääres hõiskamas ja kaasa elamas. See on päris lahe neil, kõik etapid lõppevad korraliku tänavatõusuga. Kõrvuti läbisime finishikaare, sai korralik teamitöö tehtud..
Tulemused:
Toomas, koht 58, aeg 1:43:03
Kalev, koht 213, aeg 1:56:37
Hannes, koht 214, aeg 1:56:38

Otepää samsungi rally 28.07.12

Tom:
4 päeva peale peale Tour de France ekspeditsiooni  lõppu tuli asuda siis Otepääl taas joonele.
Ei osandud oma vormi kohta midagi arvata, sest 3000 kiltsa sai „diislina“ sõidetud. Vaid  tuuri lõpus mägedes sai mõned päevad pulssi üles lastud.
Ilm oli Otepääl meeldivalt  soe +28  , nagu juba Lõuna Prantsusmaal. See oli mulle  meeltmööda.
Enne stardipauku oli pulss üllatavalt kõrge – 135, ärevus ja adrekas  oli sees. Selliseid numbreid pole varem stardis näinud.

Stardist sain kehvalt minema(ei saanud jalga kuidagi klippi), esimesel tõusul tõmbasin veel  jala klipist lahti, ja seetõttu said kiiremad eest minema. Esimesed 10 kiltsa tõmmati ikka täiega, pulss täiega laes. Mitu korda mõtlesin, et lööks käega, aga ei. Sain Arksi kätte ja panin mööda, et eesolevasse punti  saada.  Ja selle pundiga (alguses oli seal 15-20 venda) sõitsin põhimõtteliselt lõpuni. Ütleme nii et sattusin teise masinaklassi kus ma varem pole väga tihti sõitnud.(Olle, Veski, vennad Selderid, Prous, Maanurm, Kaldvee, Nõlvik , Miskon,Kannimäe, Neemela, Sala, Saar, Veelmaa jne).

Poolel maal hakkasid krambid kimbutama, erilist abi ei olnud ka magneesiumist, aga no vedas ikka lõpuni ära. Korra tekkis ka raske hetk – Harimäe teistkordesl läbimisel kui osa pundist kiirendas  eest minema, kuid kekkose kiiretel singlitel saime nad uuesti kätte. Ühe lollusega sain ka hakkama – sellises pundis ei tasu eriti vedama minna, see võib kätte maksta.
No ja finsi oskasin ka tuksi keerata – jäin 10-ses pundifinisis eelviimaseks. Jagasime kohad 19-28.  Kohavaliku ja taktikaga panin puusse,  ja eks krambid kimbutasid ka. Koht siis 27, läbi aegade parim, kuid ega väga rahule ei jäänud.
Järgmisel päeval siis Fakto auto rattaralli.

Kalev
Otepääl kooserdasime Toomasega ringi juba 2,5 h enne võistlust. Puhanud vennad olid siis otse Jõgevamaa vahelaagrist peale lennanud, et proovida ära Tehvandi WC-de mugavus ja toimimine. Kõik oli tip-top, 5+. Peagi oli ka Tavo platsis ja siis hilisem kaader. Tegime isegi soojendust kuigi ilm oli väga soe:). Eriti ei olnud pauku sees, tundsin väsinult. Stardis oli rahvas maru äksionit täis ja kõik laksasid kohe mööda. Ma ei viitsinud, et kruusakal aega sättida ennast kinni ja lahti küll ja küll. Allan sõitis kõrvale ja küsis miks olen rahval takistuseks ees:)? No siis vaikselt sõitsin ja edenesin. Otepää rada kaifin täiega, see rajaosa, mis kõik algab Käärikult on puhas nauding sõita, kõik need kekkosed, tõusud ja laskumised ja 2x Harimäge ja pärast veel ka. Rada on kiire aga 750 tõusumeetrit annab korraliku koguse ronimist.

Lõpu poole, kui olin üksi tuult tallamas ja kedagi ees ei paistnud, tuli seljatagant vedur Tõnu ja aitas paar kiltsa sõita, sellest sai kohe veel pauku juurde ja päris lõpp oli tempo kõva üleval. Koht siis tuli hea, seda ootasin juba ennegi aga pidev jama tehnikaga on senised samsungite head võimalused nullinud. Aga mis sest, sõita on ikkagi igal kohal ülimõnus:).

Tulemused:

Toomas koht 27, aeg 02:09:24
Indrek koht 151, aeg  02:28:22
Kalev koht 161, aeg 02:29:43
Erki koht 225, aeg 02:36:29
Allan koht 278, aeg 02:40:45
Jaanus koht 376, aeg 02:49:36
Tavo koht 483, aeg 02:58:27

Pummelungi Uno oli  nagu ikka kuskil pulmas laaberdamas ja pummeldamas (võtab seda hobi tõsisemalt sellel hooajal) ja Guitsil oli mingi rattajama...
Viimasel pildil Jorma stiilinäide tõusuvõtu pingutusest, kandideerib aasta fotole....