Tako ämm-tee-bee video :)

Hei, Tahko sõidust on valminud ka üks üsna elav videoülesvõte, mille leiate siit

Nissan Eesti MV Maastikuratta maraton (EEC kanditaatmaraton)

Tahko väsimus alles kontides, tuli minna eestikatele paugutama. Jah , tiimi eesmärgid olid seatud suured - Eesti meistritiitel maastikurattasõidus tuli koju tuua. Hommikul korjas Jarmo kõik võitlejad erinevate põõsaste alt koos ratastega auto peale. Sõit läks lahti Kuremaale. Tom oli muidugi juba ammu sealkandis asuvas maakohas treeninglaagris kuna Kuremaa-Jõgeva ringid on tema lapsepõlve mängumaad ja ta teab ja tunneb seal igat kivi, juurikat ,puud ja vihmaussikest. Sellepärast ei pidanud ennast ka selle sõidu suurfavoriidiks J, kuna Tom-il olid juba nii suured eelised. Aga kõva lahing tuli anda sellegi poolest.

Kuremaal patseeris ringi eesti paremik, alates jassidest kuni jussideni välja. Noh Taarakat ei olnud. See viis motti natuke alla, oleks tahtnud võidu kihutada ja vormi võrrelda. Aga saame aru, kui nii kõvad mehed platsis nagu meie siis võib nii mõnelgi seest hõredaks kiskuda ja tuleb tahtmine sõidust kõrvale hiilida J.

Ilm u. 20 C, päikeseline. Start. Alguses ainult pikad kruusakad ja lõputu puntides uhamine. Siis mõned metsavahe nikerdamised kus tõmmati pundid laiali ja oli tegu, et hiljem pundi esimesed jälle kätte saada. Kivijärve soo mõlemad pikad pehmed ja turbased lõigud andsid kannile tugevasti vatti ja valu . Kuremaa suusaradadel tiirutamine mäest üles ja alla pehmendasid jalga , kruusa kärjääri laskumine ja ratta liiva sees vibama võtmine tekitas kõvasti adrekat. Nii ja Laiuse mäed, 15-10 km enne lõppu kus vist 3x üles ja alla pidi uhama võtsid võhmast. Seda rajaosa hindan kõige paremaks, lahedad kiired laskumised ja vaevalised , pikad üles ronimised. Esimest korda sellel suvel kasutasin grannit. Laiusele EMV tiitel kaduma läkski J. Sest lõpus enam ei jõudnud, alguse kruusakatel uhamine oli oma jälje jätnud. Finishis kokku 71 sõidukilomeetrit.

Aga sellegi poolest olid tulemused meil kõigil üle ootuste head (kuna rahvast oli vähe, lõpetas nõks üle 500).

Tomi tulemus muidugi ülihea, kuna kodukandi vihmaussidelt jõudu saanuna konkureeris vabaaja ratturina edukalt väga kõva seltskonnaga.



Tulemused:

Toomas, koht 54, aeg 02:41:08

Mihhail, koht 87 , aeg 02:49:47

Tambet, koht 103, aeg 02:52:10

Indrek, koht 118, aeg 02:57:38

Roomet, koht 122, aeg 02:58:19

Jarmo, koht 125, aeg 02:59:14

Hannes, koht 150, aeg 03:03:07

Kalev, koht 231, aeg 03:16:33



Pildid näpatud : http://www.proshop.ee/galerii



Kalev

Tahko MTB (Tahko ämm tee bee)

Otsustasime esmakordselt rattasõitu kaema minna raja taha, esialgu lähedale põhjanaabritele külla.

Punt koos, põrutasime reede, 26 juuni hommikul kaheksase Viikinguga Helsingisse. Helsingis maabusime u. pool üksteist. Ja nüüd jäi ainult u. 500 km (6.5 h) tee Tahkosse. Reisiseltskond oli meil järgmine: Toomas, Margus, Kalev , Roomet ja taustajõuna Marily. Tom oli vapper autojuht, roolis nii Tahkosse kui ka tagasi meid kõiki.

Reede õhtul kui mökki oli üle vaadatud ja lebo kohad jagatud tegime väikese rattatuuri ja ülevaatuse raja algusele. Ilm oli Kesk-Soomes palav u. +30C kanti, pärast sõitu väike suplus järves ja külmad „taastusjoogid.“

27.06.09. Laupäeval kl. 06.30 äratus. Pudrud ja moosid sisse, rattariided selga, vajaminev nodi taskutesse ja soojendama. 09.00. oli kõvadel tegijatel ehk kollaste numbritega meeste start 60 km distantsile. Meie omadest startisid Tom, Roomet ja Margus. Mina (Kalev) startis samale distantsile kl. 09.30. tsainikute e. valgete numbritega grupist. Ja pärast seda, poole tunni pärast olevat startinud veel üks kõige suuremate tsainikutest tsainikute grupp.

See kõik polnud aga midagi. 240 km distantsi mehed olid alustanud kell 00.00 ja rajal olnud kella üheksaks juba 9 tundi, 180 km vennad aga alustasid väntamisega kl 05.00 hommikul.

Ilm oli endiselt palav ca +30 C, päike siras ja oli tuulevaikus.

Alustasin suhteliselt tagant, kuna ei viitsinud stardikoridoris lõõskava päikese käes seista ja hiljem oli stardiala juba enam-vähem täis. Kõlas stardipauk. Esimesed kümmekond kilomeetrit Nilsiässe olid väga kerged, asfaldi ja kruusarajad. Imestasin , et rahvas võttis algust väga rahulikult ja sain kergesti ja rahulikus tempos mööduda. Eesti sõitudel oleks sama reljeefiga rajal olnud juba kõva võidukihutamine ja üksteisest iga hinna eest üle , alla ja kokku paugutamine. Aga see oli alles algus ja eks soomlased teadsid miks rahulikult võtta. Esimesel Kinahmi tõusul ratast mööda kive käekõrval üles lükates pulss 175 peal mõtlesin juba kaastundega meeste peale kes sõidavad 2,3 ja 4 ringi. Ja kui tuli esimene suurem laskumine mööda kivirada alla ei olnud aega mõelda enam millegi peale, oli tõsine downhill ja iga kivi muutis hetkega laskumise olukorda. Nüüd oli aga soomlaste kord mööduda vasakult ja paremalt oma full suspension velodega, oli tunne, et nad pidurdamisele aega ei raiska. Ikka hooga üle kivide. Laskumisrajad olid kitsad ja sageli olin takistavaks veduriks , pakkusin tihti möödumisvõimalusi või siis küsiti seda viisakalt. Minul oli laskumistel nii mõneski kohas üpris kõhe. Sellest hetkest valisin veel rahulikuma tempo ja meel oli hea, et kindlustus If-is sai eelnevalt tehtud.

Aga kui tuli vahepeal jälle jupp kruusateed või lauskmaad siis olin mööduja uuesti mina.

TP-d-s peatusin igaühes, ikka üks tops vett kuuma ilma pärast pähe ja mitu topsi sisse. Samuti soola ja mõni banaanijupp kõhtu tuli kasuks. Mainima peaks veel Kinahmi II tõusu ja laskumist ning loomulikult lõpu 3 km pikkust tõusu üle kivide - El Grande tippu.

Vaade El Grande tipust kauguses sinetavatele järvedele ja rohelistele saartele tasus sinna ronimise vaeva. Pikalt vaadet nautida ei olnud aega sest tuli teha viimane üpris kiire ja kruusane laskumine. Hoog läks suureks, näppisin liiga palju pidureid, ratas ei allunud enam juhtimisele, libises pooleldi kruusa ja pooleldi rohu peale ja nii tükk aega. Üks ratas käekõrval alla jalutav soomlane jäi ette, kes sooritas minu eest põgenedes kolmikhüppe. Mind see aga ei päästnud sest ratas oli kaldunud juba võssa ja tulemuseks kõva raginaga uperpall. Kondid jäid terveks, tolm maha ja uuesti voki selga ja alla, siis mõned sajad meetrid veel ja lõpp oligi käes. Ülejäänud meie mehed olid ka elus, puhkasid sellel ajal juba jalga ja libistasid rahulikult külma õlli.

Raja pikkus 61 km

Tõusumeetreid 1267 m

Kõige parem taastusjook oli külm õlu.

Tulemused:

Toomas koht 65, aeg 3:33:57

Roomet koht 196, aeg 4:01:33

Margus koht 223, aeg 4:06:08

Kalev koht 445, aeg 4:38:55


Ametlik Tahko MTB koduleht http://www.tahkomtb.fi/


Kalev (ämm tee bee mies)

Rõuge tuur 2009

See aasta sai siis Tambetiga koos tuur ette võetud.

See eeldas kõvat andmist, eelnevatel aastatel sain tuuril kergemini läbi ajada.

Saabusime Rõugesse koos Nõmme big air (Tiit ja Indrek) meeskonnaga.

Olime Tambetiga saanud 7 –da stardinumbri, mis ajas ootused kõrgeks, et ehk on võimalik kuue hulka sõita.

Esmalt siis reedel kella 3-st proloog ~7 kiltsa. Sellega läks meil kehvasti.

Tambet ei saanud mootorit kuidagi käima ja nii me lõpetasime alles 20-da kohaga paaride hulgas.

Nii paar tundi puhkust ja I etapi (37km.) starti.

Kohe tõmmati ilge tempo üles, ja nii kuni lõpuni välja. Mul oli tegu et Tambetil sabas püsida. Raske etapp oli, õnneks lühike.

Sõitsime I etapil 12 aja välja, võitjatele Rohtmets – Puu kaotasime 16-17mintsaga. Kokkuvõttes olime 14-dad. Koht kuue hulgas jäi juba 7 mintsa kaugusele.

Õhtul manustasime ohtralt sööki, õllet ja snusi......tarvitasime igasugu dopingut ja relax kreeme, sest tulemas ju II etapp mis kõige raskem.

Kell 11 start - alustasin kiirelt, isegi Tambet jäi tahapoole. Pool tundi hiljem vesi kees, ja nii lõpuni. Sellest etapist ei taha rääkidagi. See oli elu raskemaid sõite, jalad olid nagu nuudlid all, Tambet pidi mind aina järgi ootama. Takkaotsa eksisime veelt rajalt jne.... Siiski sõitsime 11-da aja välja, kaotust võitjatele oli 35 mintsa.

Kokkuvõttes peale teist etappi oli tõusnud 11-ks. Mis seal ikka õhtu tegime samad protseduurid, mis eelneval õhtul......

Kolmas päev, start kell 13.00 suures grupis.

Alustati suht rahulikult, suutsime mõnda aega hoida isegi Kuke ja Olle tempot, aga peagi läksid nad oma teed. Krt tunne oli üllatavalt hea ja nii me vunkisime Tampsiga oma grupist minema. Enamuse rajast sõitsime me kahekesi , püüdes eest pudenevaid skalpe( viitstardist startijad). Täna suutsin Tampsi tempos püsida ja tegime lõpus veel finsitki. Sõitsime 6-da aja välja, krt alles kolmandal päeval saime mootorid häälde. Kokkuvõttes siis 10-dad. 6 koht jäi ~20 mintsa kaugusele.

Kokku mingi 180 kiltsa, 2500 tõusumeetrit, ning aega kulus selle läbimiseks 9 tundi ja 12 mintsa.

Nõmme big air lõpetas siis kokkuvõttes 17 -da

Kokkuvõttes mõnus üritus, hea ilm , õlu ja seltskond....

Järgmine aasta uuesti!

Tom