Otepää 50 km kiiruskatse 19.06.10

Sellelgi korral oli võistluspäev sätitud laupäeva peale. See sobis meile imehästi. Ints korjas hommikul vändagängsterid auto peale ja sõit kulges lõbusasti Otepää suunas, Tehvandile. Hannes tuli järjekordselt peopealt jälle eraldi. Seekord kuskilt ristsetelt , või maitea ka kust päris täpselt. Maimukese nimi olevat olnud Põhjakaabe.


Otepääl ei olnud ma võistelnud juba 2 aastat, kuna alati oli midagi tähtsamat selleks ajaks ette tulnud. Viimane mälestus kolme aasta tagusest Otepää sõidust oli aga hirmutav : vihmane, väga mudane ja kiirelt Kekkose raja laskumisel libedas mudas teelt väljasõit võssa. Lisaks sellele sõitsin kinni seotud ja valutava jalaga kuna pool nädalat ennem kruusakal sai väga kõvasti kärna pandud. Aga tahtmine sõita oli tookord suurem kui valu ja vaevad. Ahjaa, lisaks vist pikutasin distantsi lõpu poole krampenis jalaga võsa all ka ja Hannes sai rahulikult mööda vurada :). Olid ajad..
Igasugused ennustused lubasid vihma, alguses lõunaks ja siis pärast lõunat. See sundis ettevaatlikkusele. Libedaga on Kekkose kiired laskumised väga riskantsed ja eriti veel kui sile kumm jooksul all.
Toimetatud sai riiete vahetus, kerged soojendused ja siis igaüks õigeks ajaks oma stardikoridori. Tavaliselt pean üksi omas stardikoridoris passima, kuna kõik meie mehed stardivad eespool (nii kõvad vennad kõik), seekord aga oli heameel näha ka kolleeg Allanit omas stardialas.

Pärast starti algas kõva paugutamine ja uhamine. Asfaldil ja kruusakal. Ei mäletagi mitu km seda lõiku oli. Läksin suure hurraaga kaasa, no ja ikka mööda ja mööda . Asfaldi lõpuosas põrutasin suurest pundist minekut aga ees olid veel ainult paar venda kes tegid nii kiiret tempot, et minu klapid seda vastu ei pidanud. Suur viga, mida ikka kipun lollusest kordama. Jah oligi haamer käes, kruusaka osa tiksusin edasi pundis vaikselt jõudu kogudes. Kruusakal tekkisid suured pundid ja loomulikult oli kukkumisi ja närvekõditavaid ohtlikke olukordi . Ülejäänud sõit läks väga kiirelt. Harimäe tõusu sellel aastal sees ei olnud. Kekkose raja laskumised olid endiselt kiired ja adrenaliinirohked. Oli palju teisigi vanu tuttavaid kohti. Lõpp tuli kiiresti. Nii kiiret sõitu ei ole ma seal teinudki ja distants oli ka lühem. Isegi jooki jäi ühte topsi alles natuke.
Ja muidugi Hannes seljatas lõpumeetritel ühe Fixsuse venna. Suu oli tal kõrvuni peas heast meelest. Nimesid jälle ei nimeta … Ülikõva sõit Hanneselt.
Tom jahtis elu tulemust. Viiekümne sekka, ei vähemat. Lõpu osas kus finishini jäänud vaid 500 meetri jagu, kiires kurvis pani uperpalli. Kümmekond ratturit said mööda, vbla veel rohkem. Aga ikkagi tuli väga hea tulemus. See oli väike tormihoiatus Maltas pedaalivale Kia särgis ratturile, alias Tampsile. Kas Elvas saab teoks lubatud kaelte pikaks venitamine, tuka ettekammimine ja särgi püksi pistmine … ? Või Malta veri juba väriseb?
Pärast finišit hakkas vihma kallama ja korralikult … Pääsesime napilt selleks korraks.

Tulemused:
Toomas, koht 52, aeg 1:39:10

Indrek, koht 128, aeg 1:46:05

Hannes, koht 139, aeg 1:46:41

Roomet, koht 140, aeg 1:46:44
Kalev, koht 271, aeg 1:55:07
Allan, koht 471, aeg 2:04:12
Guido, koht 480, aeg 2:04:53
Margus, koht 551, aeg 2:08:13

Kalev
pildid jällegi Proshopist tõmmatud

Rõuge rattamaraton 2010

Laupäeval 5 juunil toimus järjekordne Rõuge rattamaraton. Rõuge rada on alati peetud raskeks, kuna maastik on mägine, tõusumeetreid tuleb palju ja märja ilma korral on seal põhjatu muda millest keeruline edasiliikumist korraldada.

Reede õhtul kütsime suurema ratturite pundiga juba Rõugesse valmis.

Öömaja oli ette bronnitud Ala Rõuge külalistemajas.

Loomulikult tehti videvikus veel söögid ja spordijoogid.

Hommikul oli ilm ilus ja päikesepaisteline, küll nõks jahe aga tõotas tulla päeva peale +20 C tuuris soojakraade. Aega oli uimerdamiseks ja soojategemiseks küll, mida sai ka selleks otstarbeks kasutatud. Hannes viimasel minutil kihutas oma musta noolega, ratas katusel parkimisplatsile, nii kui ukse lahti tegi, tühjad pudelid kukkusid välja, lisaks täis balvaanid loksumas põrandal… Oli kuskilt alles ärganud .. Väitis, et klassi kokkutulek aga eks me seda teami koosolekul arutame jälle..

Start läks rahulikult. Mingisuguseid üllatusi esimeses pooles ei tulnud.  Tom küll mainis, et ees tõmmati ikka nii, et tal oli raske teistele järgi jõuda.

Kardetud Rõuge muda ei olnud kuskil, rada oli täiesti kuiv. Kuskil

rööpmelisel laskumisel kadus üks joogipudel, krt juba teine kord sellel

aastal. See viis motti natuke alla, teadsin, et lõpus on krampen tulekul.

                                                      Kukkumisi nägin, just            rööbasradadel. Ka ise sattusin jälle mingil laskumisel salakavalate rööbaste ohvriks, õhulend oli juba silme ees aga jäin imekombel püsti. Kurikuulsa ja raske ning pika Vorstimäe kerisin üles, võistlusolukorras esimest korda. Elionidel ei ole seda mäge juba mitmel aastal sees olnud, nüüd oli meeliülendav kohtumine nagu vana armsamaga:).

Mõrvari Isa laskumine oli julm, minu jaoks oli seal kindel jalastumine. Nägin ainult ühte ratturit kes üritas sealt ratta seljas laskuda. Tulemuseks oli korralik mitmekordne hundiratas ja uperpall. Mees jäi terveks ja kihutas minust hiljem mööda. Haanja suusaradade osa oli kiire ja hea, hooga mäest alla ja jälle hooga mäest üles.
Trehvame Rõugen TP-s lasin täita allesjäänud joogipudeli. Ja seal siis tundsin, krampen oli kohal. Ei aidanud ka magneslaif. Edasi lõpuni olin väga ettevaatlik . Rõuge kallasraja lõpu viimastel raskematel tõusudel isegi jalastusin igaks juhuks, et mitte jalga päris jalga ära lukustada.

                                 
Viimase, järsu Ööbikuoru tõusu sain ikka rattaseljas võetud aga kui

 jala  finišis maha panin pidin seal mõnda aega krambis jalaga tikksirgelt

 seisma. 59 km Rõuges sai selleks aastaks läbi..

Tulemused:

Toomas, koht 86, aeg 2.22.58

Indrek, koht 151, aeg 2.29.39
Roomet, koht 174, aeg 2.32.13
Hannes, koht 200, aeg 2.35.13
Kalev, koht 319, aeg 2.47.01
Margus, koht 353, aeg 2.50.57
Guido, koht 496, aeg 3.03.32

Pildimaterjal Proshopist
Kalev

Tartu Rattaralli

Selle aasta 30`dal Maikuu päeval toimus Tartumaa teedel järjekordne Tartu Rattaralli. Sedakorda siis juba 29`dat korda. Ajaloohuviliste siia ka väike lugemisvara http://www.tartumaraton.ee/index.php?sisu=tekst&mid=1607&lang=est
Kuna enamus meie seltskonnast neil kaugetel aegadel veel pükse märgasid siis jääb meie panus sellesse võistlusse 2-6 kordse osavõtuga. Eks iga mees teab ise palju kordi ta sõitnud on. Kutsun aga siinjuures üles Rool Margust heietama oma esimestest sõitudest. Milline oli selle aja varustus, mis sõiduvõtteid kasutasid ja kas jõudsid ühekorraga kogu trassi läbida jne ;)))

Enamustele meie seltskonnast algas ettevalmistus juba eelneval päeval. Kes olid saabunud baaslaagrisse Tartusse, või siis kes selle lähistele teistesse sateliitlinnatesse. Kuna selle võistluse start on üsna varasel kellaajal siis olin mina samuti õhtul paigas. Sain õhtu veel ka maailmarändur Kalevilt äreva telefonikõne. Oli teine parasjagu oma rännakutelt koju jõudnud ja meeltesegatustes ei osanud eluga midagi peale hakata. Küsis vaid, et kas hommiku mõni meie mees Tartu poole sõidab ja et tema tahaks ka sõitma tulla (alkohooliku sonimine). Manasin enesele silme ette pildi mehest kes pole nädal otsa pudeli kõrist lahti lasknud, ennast korralikult täis roojanud ja maganud vaid jahi tekil kuna tema seisundi tõttu teised teda kajutisse ei lubanud. Tema sõit Rattarallil oleks ilmselt selline välja näinud.Õnneks suutsin ta maha rahustada ja oma plaanidest loobuma panna. Uhhh!

Hommiku oli kõigil meestel kuri plaan vähemalt pool tundi enne stardikoridoris olla ja vähemalt oma stardigrupis esimeste meeste seas rajale tuisata. See vist õnnestuks vaid siis, kui omal telgi stardikoridori püsti paneks. Mina igatahes olin seal alles 10 min enne starti ja loomulikult viimaste seas omas grupis. Enne starti nägin veel kahte uniste nägudega lühiraja kaasvõistlejat, kes olid viis minutit tagasi üles saanud ja kiiruga omadele kaasa elama tulnud. Nii mulle vähemalt tundus;)
Enne starti sooja tehes pidasin kinni rattaguru Toomase nõuannetest ja tegin soojale sisse paar teravat lõiku. Seda seepärast, et võistlus algab ju tõusuga. Tundub, et sellest oli ka kasu kuna Riia mägi läks mul üsna libetalt. Eelmisel aastal oli see minule oluliselt raskem. Sain seal oma positsiooni päris palju parandada. Võru mnt. jõudes hakkas tuul küljelt puhuma ja see lammutas pundid laiali. Üritasin mingil hetkel osade meestega järgmisse gruppi sõita aga loobusime sellest õige pea.


Õnneks ei pidanud seda ka eriti kahetsema, sest Võru mnt.`lt Otepää pääle keerates saime selle pundi enivei kätte. Selles pundis pedaalis ka meie suurlootus Pablo alias Margus Rool. Kuna aga punt oli selleks ajaks juba üsna suureks kasvanud, siis vahelduva eduga kadus Pablo mul silmapiirilt. Seda ei oska öelda, et kas siis taha- või ettepoole. Hoidsin ise grupis üsna madalat joont st. vedama ei kippunud, sõitsin rohkem grupi äärtes ja väga ligi ka kellegile ei tikkunud. See on ju vana ja teada tõde, et sellel võistlusel on saavutus juba see kui suudad elusa-tervena finišijoone ületada. Kahjuks kipub nii suures pundis neid apsakaid ikka juhtuma ja esimene suurem kukkumine toimus kusagil Võru mnt. ja Otepää vahel. Pablo, värskenda mu mälu millises külas see täpsemalt juhtus. Õnneks olin aga sellest matsust üsna reageeritaval kaugusel ja pääsesin kohta ning aega kaotamata. Otepääle sisse sõites tegi Pablo tõusul üsna kiireid liigutusi ja mul tekkis hetkeks mõte, et kas tõesti pean talle täna alla vanduma. Nagu hiljem selgus meeldis (sobis) talle selle mäe kaldenurk.
Hiljem Otepää poole tagsi keerates sai kõik tõusud suure pundiga üsna lihtsalt võetud. Mõned mehed olid suutnud grupist õhkõrna vahe sisse teha ja Elva poole keerates tuli mäest laskudes tõsist tööd teha, et neid kätte saada. Nagu teada "süües kasvab isu". Hakksin vaikselt jälgima juba eespool kulgevat gruppi. Leides endale koostöö tegijad panime sisse teise käigu. See oli ka ainuke lõik rajal, kui ees tõsist tööd tegin. Õnneks päästis see mind ka järgmisest suuremast kukkumisest. Natuke maad enne suusatunnelit Otepää-Elva vahelisel teel kuulsin seljataga karjumist ja kisamist. Korraks pead keerates nägin vaid lendavaid mehi ja rattaid. Kartes südamerabandust saada keerasin pilgu kiiresti õiges suunas. Kaasvõistlejate suust tulid vaid fraasid "tsiises graist". Enesel oli aga heameel, et olin õigel ajal õiges kohas.

Õige pea oli järgmine grupp kinni püütud ja Elva poole keerasime juba rõõmsalt koos. Kusagilt (arvatavasti põõsast) ilmus välja Pablo ja tühjast-tähjast rääkides see aeg meil Elva poole sõites kuluski. Elvasse jõudes olin oma veevarud peaaegu tilgatuks joonud ja pidin esimese teeäärse tagavara rabama. Oleks peaaegu oma grupist maha jäänud aga paari kiirema liigutusega suutsin ennast punti tagasi tõmmata. Elvast Tartusse sõidu kohta pole midagi lisada. Proovisin vaid vaikselt oma positsiooni parandada aga tra, see pole ju võimalik, kui terve tee on rattureid triiki täis. Mingi valemiga suutsin ennast enne Lõunakeskust vasakusse äärde suruda ja tänu sellele kiirendust tegevale pundile sappa haakida. Seal vist Pablo must maha jäigi. Tempo tõmmati muidugi raju peale ja see meeletu punt lõhuti päris paljudeks tükkideks. Ise proovisin eluga mitte riskides veidike ettepoole liikuda aga üle laipade ma seda ei teinud. Tunne oli üsna ülev kui finišikaar paistma hakkas. Kõik oli ju õnnelikult ja hästi lõppenud. Sõitsin veel finišisirgest üle koos Lukertsenko Mihhailiga. Õige varsti laekusid ka Pablo, Kuuskvere Maarja (kes sai 8`da koha naiste arvestuses) ja paljud teised keda mul au tunda polnud.
Mingi 10-15 min hiljem jõudis finišisse ka lühikse raja kahurvägi eesotsas meie meestega. Õige napilt oleks Priit peaaegu võidu võtnud. Kahjuks suutsid paar M40-50`ne meest talle ära vajutada;))
Nii see tore võistluspäev meile lõppeski. Ainuke vahefiniš koduteel oli vaid Mäo burks.


PS! Minule teadaolevatel andmetel sai Pablo koduteel täita meie riigikassat;)) Raskel ajal on riigile abiks seegi.

Meie meeste tulemused:

256 Erikson Toomas 3:21:43
357 Teras Indrek 3:29:36
465 Soo Hannes 3:33:24
494 Rool Margus 3:34:11


ja lühike rada

6 Kärner Priit 1:54:41
21 Leiger Roomet 1:54:52

Tänud , et ära kuulasite ja laupäeval Rõuges näeme.


Hannes