Cesis 17.06.12, 47 km

Toomas:
Nii, sai siis jällegi   käidud Lätimaal  SEB sarjas võistlemas.Viimane võistlus enne meie tuuri algust.
Kuna vormikõver on liikunud ülespoole, siis lootsin head sõitu teha. Stardikoridorides oli hulka rahvast. Ise sain startida 4 koridorist(200-300). Lootsin ikka 50 hulka ära sõita.(Läti kolleegid olid vist selle kunagi  välja käinud).
Kuna sain suht tagareast startida, siis tuli terve sõidu vältel tegeleda möödumiste ja eespool olevate võistlejate püüdmisega. Sellega väsitasin ennast päris korralikult. Kuna ilm oli palav, siis oleks tulnud  vedeliku tarbimisele rõhku panna, aga kus sa sellega, pole aega ju, sõita vaja. No ja pikal finisitõusul  sain püsti kangutades  krambid. Seda pole mul ammu juhtunud. Aga ei hullu – kerge kerimisega sai sellest üle. Meeldiv  üllatus oli finisis, kui hiljem  sain teada lõpukoha, milleks oli 17. Oleks seda teadnud oleks ikka lõpuni  täiega ära pingutanud.  Sõidu aeg  ei olnud  ju aimu mis  koha kandis ma sõidan, kohti karjuti Läti keeles. Pärast veel kirusin , et krampide tõttu kaotasin 4-5 kohta lisaks.
Ja lisaks  veel M-35 klassis 3 –s koht . Peab rahul olema!
Aga rajad on Lätis mõnusad ja vaheldusrikkad, ning tõusud meeldivalt pikad. ( Tõusumeetreid tuli sellise lühikese sõidu kohta tubli 700m.  )
Nüüd aga tuleb treenigutest ja võistlustest hoog maha võtta   ja oodata  L’expédition du Tour de France  algust.......!

Kalev:
Aklimatilaager koos sauna  ja jalgpalli EM õhtuga korraldati juba laupäeval Tommi maal Jõgeva lähistel. Sealt siis parem ja kiirem hommikul lätakate poole startida. Hommik oli jahe ja vihmane aga Lätis Cesises tõmbas päikese +22C välja. Hannesega koos startisime 5-st stardigrupist. Nobejalg Uno pühkis kohe minema ja  kaugenes, ma ei viitsind seal rahva vahel tsõksida. Mingi ja pärast nägin teda pikalt ees mingis pundis ja toimetasin siis nii, et sai see punt kinni võetud. Pressisime siis koos mingi aja ja edenesime vist hästi aga siis oli vana seljatagant kadunud. Pärast tuli välja, et käis s...l :)!
Seekordne Cesise MTB oli meeldejääv. Kiire rada  aga pikad tõusud. Tõusumeetreid sama palju kui nädal tagasi Rõuges aga rada üle kümne klomeetri lühem. Paar tõusu olid eriti imevad, üks läks mäesuusa mäe kõrvalt üles ja lõpp oli seal päris mudalibe nii, et kummid kaapisid ja tuli jalastuda. Tõusudel tundsin hästi ja rebisin seal alati ettepoole. See eest oli ka raskeid ja kiireid  laskumisi mööda metsateed, mis olid rööpalised, kohati lahtist liiva ja kive täis. Seal olin ettevaatlik ja nii mõnigi tõusul kotitud lätlane sai jälle nendes kohtades sabapeale või mööda aga pikalt sellist olukorda ei lasknud edeneda ja uuel tõusul kadusid mehed seljatagant. Enne viimast finishisse viivat tõusu jõudsin mingile pundile järgi ja sattusin sinna ette vedama. Mõtlesin, et kuuevarbalised kavalad kotivad mu nüüd ära ja puhkavad enne tõusu sabas. Näitasin, et keegi tuleks ka tööd tegema. Ei midagi. Siis lihtsalt panin käiku juurde ja üllatuseks jäi tõusu alguses kõiks see mees maha. Üle eelmisel aastal oli finishi osa pikem, tegi staadioni ringi ka ära. Arvestasin samaga ja tõusul viimast ei pannud, mõni püütav selg oli veel ees, arvasin, et staadioni ringil tõmban järgi aga finish rsk oli kohe tõusu lõpul käänakul. Muidugi rahvast murdu tõusul ergutamas nagu kuulsatelgi mägedeetappidel:)

Tulmused:

Toomas: koht 17, aeg 1:42:34
Kalev: koht 133, aeg 1:55:53
Hannes: koht 205 aeg 1:59:26

Rõugen 09.06.12. 59 km

Toomas:
Tänu suht heale sõidule Aegviidus, sain Rõuges stardikoha esimesse gruppi.
Vorm on ka viimasel ajal paremaks läinud ,nii et ootasin head minekut.
Stardist sain hästi minema, esimestel kruusakilomeetritel istusin seal 30 koha kandis.
Aga siis, kuskil 7-8 kiltsal libedal ja kiirel  laskumisel pani endine laskesuusataja Kaldvee minu ees kena maoka, ja mina talle sisse(nibin-nabin vedas tal – peaaegu oleks üle kaela sõitnud – uhh !).
Aga  peale seda kukkumist  ei saanud enam  kuidagi endise hooga  liikuma. Vasakult ja paremalt lendasid kutid mööda. Üritasin ka vajutada, kuid mootor kippus keema minema – tõmbasin pöördeid vähe tagasi. Üsna pea tekkis meil norm punt – Küüt, Raja , Vova, Nõlvik ja Ridamäe. Nõnda sai päris pikalt lastud, tempo oli mulle meeldivalt paras.
Everesti kilomeetril hakkas  mõnedel meestel päris kiire, nii et seal panime hea hooga.  10 kiltsa enne lõppu saime Raja ja Palloga  kiiretel kruusalõikudel  teistel eest ära.   Viimasel raskel tõusul jäin aga  Pallo taha hetkeks koperdama ja Raja poiss sai eest ära.  Oi...  , see oli  ikka raske  tõus(enne soojendust tehes ei saanud arugi :)).
Viimased 3 kiltsa kruusa tõmbasin  hea hooga et saaks  veel Raja kätte, kuid viimasel finisitõsul jäid ette Olle ja Kodar.
Neist sain küll  mööda, kuid  Mikson jäi  nibin-nabin sekundiga ette ja Raja juba rohkem.
Kokkuvõttes enam-vähem sõit – poleks seda kukkumise jama olnud, oleks vast sinna 30 sisse ära sõitnud.
Ints vist tõmbas õllega veits üle:).......aga koht oli  suht hea 71, kuid vahed päris suured.
 Järgmine sõit – 17.06.  
 SEB  MTB MARATON -  CESIS

Kalev:
Reede õhtul juba koos Intsu ja Allani ja vee paari rattajõmmiga maabusime Rõuges ikka seal Ala-Rõuge külalistemajas. Ints tegi kõvema humaladopingu protseduuri, iga õll pidi teda viima 10 kohta paremaks.:). Ilmateated lubasid hommikuks vihma aga kui 9 paiku välja komberdasime oli seda tulnud ainult vaevu aimatavad 2 piiska auto klaasil. Päike siras ja aina palavamaks  suvepäevaks kiskus.
Katsetuse all siis 29'', kõvakahvel ja uus sadulapost. Start ja alguse kruusalõigud olid paras pein, sest rahvast palju koos , mööduda riskimata ei saa ja siis pead seda rahulikku tempot seal vagusi tiksuma ja kannatama, kuigi tahaks hirmsasti minema kihutada. Mullateedel läks asi juba paremaks ja hõredamaks, sai omas tempos hakata minema. Kuskil maru raputavatel laskumistel kus pudeleid oli nagu loogu juba maas kadus ka minu joogipudel. Õnneks oli veel teine pooltühi pudel sadula taga varuks ja päris veeta ei olnud. Korra pidin 2 TPs peatuma ja pudelit täitma. Enne 2 TP-d oli ka mingi laskumine kus all mingi imekoht kus viskas nii  juhitamatuks, et olin juba pea võsas aga imekombel jäin püsti ja koheselt ka võsast välja. Hiljem kuulsin, et seal kohas oli rattarahvaga igasugust nalja juhtunud. Liikusin järjest hästi edasi kuid mingis raskes kruttimise kohas tuli kett maha ja väikese hammaka ja raami vahele nii kinni, et pidin rajakõrval tükk aega jõuga seda välja kakkuma. Hiljem uurides kella logi näitas 2 minti seisuaega. Olid paganama valusad minutid seal seista kui rahvas järjest möödumas, kellest mõne aja eest just ise möödunud. Kett korras, pidin hakkama uuesti samu nägusid püüdma, mis ka osaliselt õnnestus. Pea kuni eelviimase uue pika metsatõusuni sõitsime koos Tõnuga, kellel kruusakal on väga valus jalg.
Rada oli hea, ilm oli hea, muda oli vähe ja iga meeter puhas nauding mägesid ja laskumisi kangutada:).
Järgmine üritus siis ka Cesis MTB

Tulemused:
Toomas koht 40, aeg 02:21:27
Indrek koht 71, aeg 02:29:32
Erki koht 147, aeg 02:42:38
Kalev koht 203, aeg 02:49:15
Allan koht 284, aeg 02:57:40
Tavo koht 610, aeg 03:32:48

Allanil siis rattal totaalne chainsuck ja tigusammul finishisse tulek.
Hannes viilis kuna veetis meeldivalt aega hoopis laululaagris!!!
Guits teadmata kadunud, vbla joob vbla mitte
Jaanus oli kuulda, et puudus arstitõendiga
Ühesõnaga team sai sitad punktid, kuna 1 näo punkte ei tulnud.. Prioriteedid on täitsa paigast nihkunud...
Sõidu tegijaks võib nimetada Erki,  väga hea tulemusega. Sealt veel püss hakkab paukuma... Ülejäänud peavad rabatjaagade kohad sisse võtma:)
Loomulikul oli Rõuges ferraaripunast Meridat välgutamas  ka vali suushunt, tuleviku mees Tuhhi Toits, kes tegi debüüdi Estonian Cup sarjas.

Ruilas Rallitamas 03.06.12, 42 km

Kalev:
Kuna oli kuulda, et Tallinna lähedal Ruilas korraldatakse Marimetsa kapi rattamadin, siis pidi loomulikult ka kohe asja proovima. Sest üks tõsine MTB hunt tahab seda kõike saada.
Hannesega käisime Ruila rada luuramas juba Neljapäeval kui oli avatud raja sõit. Rada ise kerge, alguses palju kruusakat kuid lõpupoole on ka mullateed, libekohti, karjääri, põldu ja metsa. Meeldejäävamaks osaks kindlasti Laitse rallipargi läbimine.
Pühapäeval, sel ajal kui Tom kõvast võidutähistamisest välja puhkas, vedasin ennast starti, jalad eelmise päeva Paluküla rallist veel natuke väsinud. Hannes ilmus ka välja, kogu perega. Kohal oli ka kange spordimees Tuhhi Toits, uue sirava kollarohelise vormi ja ferraaripunase Meridaga (pildil naistega rajal chillimas).

Alguses anti minna, Hannes sai parema stardi ja oli varsti koos mingi 10se pundiga kaugel. Pressisin järgi, kuigi kaasvõitlejatest moodustunud takistused olid pidevalt ees ja lastigi lõpuks vahe sisse. Paari vihasema ratturiga tõmbasime järgi ja tegime vahet tasa, lõpuks pea 25 meetrile kahekesi aga siis tuli kurv ja vastutuule lõik, ning enam meil jaksu suuremat punti püüda ei olnud, lasime jala sirgu. Punt kaugenes. Sealt peale sai rada läbitud paaari-kolme-nelja ratturiga, lõpuosa kahekesi, eriti aktiivne vedama oli kollase vormi ja Paralepa kirjadega rattur.

Esimeses mudakohas tegin ka küljeka, ei midagi hullu, 29''se kitsad FF-id on ikka väga libedad. Lõpu metsa lõigul tundsin hästi ja andsin valu, lõpp tuli liiga vara, oleks tahtnud veel vajutada...:)

Hea sõidu tegi X-Spordi särgis vanemehann Nemmi parem käsi Aleksei, kes on ulme kõva rattakäpik ja sai 2 koha.

Tulemused:

 Aleksei: koht 2, aeg 01:29:37
 Hannes: koht 26, aeg 01:36:37
 Kalev: koht 28, aeg 01:37:10
 Taivo: koht 140, aeg 2:12:45

Toomase võit, Paluküla 50, 02.06.12

Toomas:
No nii , tuli siis ära esimene võit .Ilmaolud oli väga halvad – vesine , külm ja tuuline. Sooja teha ei jõudnud , kohe tuli starti minna ja seal lõdiseda. 15-20 mintsa enne 50km. sõitu lasti rajale 100 kiltsa vennad. Konkurentidest oli õnneks kõige tugevam tegelane (elioni esi 10 –ne mees Peeter Tarvis jr) puudu.
Kuid sellegi poolest olid kohal tugevad Nõlvik ja Randma , no ja üllatada võisid teisedki. Alguses pani kohe üks noor juunior tempo peale ja Randma talle järgi. Tõmbasime Nõlvikuga järgi. Noor juunior aga laskumistel pidurdas täiega ja jäi maha. Saime kolmekesi Randma ja Nõlvikuga eest ära, nagu arvata oli. Nii lasime mõnusa tempoga kuni Keava mägedeni, seal sattusin ette vedama ja sain hea tempoga võtta neid lahedaid tõuse ja laskumisi. Eks seal pikamaa sõitjad segasid ka , aga ei hullu. Nõlvik jäi maha, panime Randmaga kahekesi edasi. Kuskil 15 kiltsa enne lõppu – „PASAAUGU DZUNGLIS“ sain Randma ees edu sisse. Vajutasin hea tempoga edasi. Eestpoolt tilkusid pikamaa mehed selg ees vastu – tundsin neile kaasa, sest neil oli veel üks pasane ja raputav ring ees.
Finisi eel sai juba rahulikumalt võtta – edu oli piisav. Vahed kärisesid üllatavalt suureks – Randmat edestasin ligi 3 mintsaga ja Nõlvikut 8 mintsaga.

Rada oli raske , seda näitas võistluse keskmine kiirus – 19 km/h. Hea et ratas vastu pidas.

Millest puudust tundsin oli amort, sest rada oli ikka kohati nii perutav et võttis pildi ees virvendama.
Järgmine sõit siis Rõuge maraton(Paluküla sõit oli hea ettevalmistus selleks ).

Kalev:

Toomasega läksime siis laupa Palukülla rallima. Tom on vana Paluküla hunt, igal aastal käinud 100km rada tõmbamas. Minu Paluküla mälestus jääb aastate taha, kui käisin matkasõitu 30 km lasterajal tegemas. Toona siis tubli poodiumi 2 koht:). Seekord siis proovisime ühte ringi, 50 km.
Ilm oli Laupäeval vihmane, tuuline ja +12C. Päris jahe. Vana 26''-se, FF ja amordiga olin peal. Alguses sai külmalt kohe Paluküla mägesid võetud ja tundsin kangelt. Tom pani ees minema koos teiste omasuguste kõvakäpikutega. Pikalt oli mul silmside mingi 4-se pundiga aga neile järgi ei jõudnud. Sõidu ajal olid mõned minust möödumised ja ka ise tegin möödumisi oma distantsi vendadest, kuid peaaegu enamus rajast sai sõidetud üksi. Väsinud ja rahulikumat sõitu teinud 100km mehi jäi rohkem ette. Sellel aastal lahedamat/hullemat mudasõitu ei ole olnud. Keava mägedes oli tõsine üles-alla raske singel ja pasaralli, mitu korda käisin libedusest külili. Ühel korral isegi jalastudes libisesin mäest külg maas poris alla.
Muidugi mingi mõne aja pärast järgmine singel, sildil kiri "Pasaaugu tsungel", kirjast sai aimu mis ees ootamas. Ratast oli mõnedel lõikudel küll kiirem käekõrval lükata kui sadulas ukerdada. Ja seda paska oli ja oli ka edasi teistel lõikudel. Sadul tuli poole maapealt lahti, liikus edasi-tagasi ja hakkas kolisema, lootsin, et peab lõpuni vastu ja õnnelikult läks. Finishis siis koos rattaga ülekaela mudane.
Väga lahe ja pingevaba sõit, koht kohe Tommi kandadel esikümnes:).. Mis siis et pool tundi vahet...:)
Pühapäeva õhtul ratast puhastades urgitsesin käikarite ja hammakate vahelt heina ja muda ja seda aega kulus sinna puhastamisele kõvasti...

Tulemused:
Tom: koht 1, aeg 2:37:38
Kalev: koht 9, aeg 3:09:07

Pablo memuaarid rattarallilt

Pablo maantee-rakett sai selles sõidus vigastada. Süsinik-raam võsalõikamiseks ei sobi :)
Stardist oli keskmine hea minek, Riia mäel vedasin possale ja siis läks tõmbamiseks.  300-400 kohtade punti haakisin.
Kuni Elvani suht rahulikult, 40-45ga, Elvas tehti esimesed maokad.
Elva-Otepää vahel tõmbas meie punt korralikult 45-55ga. Saime 100se pundi enne Otepääd kätte, siis läks passimiseks.
Kohati oli päris kõhe 250-mehelise pundiga veereda 60km tunnis.
Ilmjärvelt üles Otepääle tulles hakkas profiil kerkima ja nõrgemad vanad vajusid eest pundist läbi, sellest pidurdused ja ebameeldivad jõnksud.
Tee oli kitsas ja päris ette ei saanud/julgenud ennast sättida.
75ndal kildil toimus grupis väike kukkumine ja pidurdasin ennast tee serva kruusale…tagant tuli keegi hirmsa laksuga selga ja avastasin ennast selili sügavast kraavist.
Kiirelt kargud alla ja teele tagasi…blin punt oli juba kaugel ja asfaldil verised ohvrid oigamas.  See punt lõpetas 3:20.
Saateautode tuules imesin ennast kuni Otepääni, kuni sain ennast 10sesse punti, kellega sõitsin lõpuni. Vahepeal läks raskeks, moosiriiul tagataskus oli abiks.
15km enne Tartut hakkas tagant punt paistma, tõmbasime 5kesi ees nagu loomad aga nagu TdF-il 800m enne finishit saadi meid kätte ja pandi maokas otsa. Äge.
Veeresin üle lõpujoone 3:34 pundis. Nüüd vahetan tagakäikari, lasen karboniremondimeestel raamiaugu ära lappida ja järgmine aasta…damn ei ole 100% TRR-il stardis.
Filtri sõitudel on tiba turvalisem seltskond, jooksu-suusahunte ei lasta trassile vimplema :).
Pablo Escobar

Tarto Rattaralli 27.05.12

Tom:
Kõik algas hästi. Soojendus sai Intsuga korralikult tehtud.Sai varakult esimesse stardigruppi mindud, et võimalikult hea stardikoht hõivata. Stardist sain esimestega hästi minema. Lõunakeskuse ringteel olin ennast kenasti peagruppi sättinud. Ja siis sai see kõik otsa....
Jõudes paar kiltsa linnast välja, toimus siis juba esimene maokas. Mingid Alpha Balticu vennad tekitasid kukkumise (auto vist oli tee ääres) , ja seda täpselt minu ees. Ees kukkus vendasid kui loogu, ise sain peaaegu pidama, kuid tagant tõmmati täiega sisse. Aga nii õnnetult et mul tagajooks kaheksas ja kodarad väljas. Ise pääsesin mõne kriimuga. Kuid paar venda ikka viidi kiirabiga ära.
Sõit saigi siis läbi.
Jõnkadi-jõnkadi tiksusin stardipaika tagasi. Lasin tagajooksu enam-vähem ära rihtida ja sain siis minna n.ö. „lastesõidule“ 74km. distantsile.
Saime Hannesega end sokutada esimesse stardigruppi(500 venda) .
Riia mnt. tõus tuli ikka täiega panna et eesolevad juunior sportlased kätte saada.
Eest sai siiski minema mingi 20 venda. Saime enda grupis kuidagi hoo üles, ja enne Elvat olid jooksikud käes.
Edasi tuli silmad lahti hoida ( ohtliklult vänderdavad juuniorid) ja lõpuni ära tiksuda.
Õnneks saime Hannesega tervelt finisisse, seegi hea.
Järgmine start – Paluküla 50

Hannes:
Minuga läks seekord nii, et laupäeva õhtu Võrust Tartusse minnes jäid sõidukingad ja kiiver Võrru. Hommiku ei tahtnud väga keerulisi skeeme korraldada ja regasin ennast lühemale rajale ümber, sest selle stardiks olid mu asjad pärale jõudnud. Umbes 20min peale pika maa starti helistas Tom. Oli teine kukkunud ja ei tihanud enam edasi sõita. Lasi ratta üle vaadata ja tuli samuti lühemale rajale. Väikese valega saime ennast esimesse stardigruppi smuugeldada. Tõepoolest poleks tahtnud viimasest grupist tulla ja seda hakklihamasinat uuesti läbida:). Ah jaa, mul läks enne stardikoridori minekut veel kumm katki. Õnneks oli aega varuga ja jõudsin selle ära vahetada.
Stardist sai Tom paremini minema ja Lõunakeskuse juurde jõudes oli nende grupiga juba u 500m vahe sees. Mul ei jäänud muud üle, kui panin neile järgi ajama. Õnneks nad väga tempot ei teinud ja sain nad varsti kätte. Mingi pisem punt oli aga juba pikema vahe sisse saanud. Poolel teel Elvasse küsisin Tom`ilt, et ehk paneks järgi. Mõeldud-tehtud ja hakkasime gruppi vedama. Mõned aktivistid olid veel ja enne Elvat oli jooksikud kinni püütud. Peale seda enam tõsiseid äraminekuid polnud. Noored sipsisid küll aga see oli rohkem tühikargamine. Ma mõtlesin, et lühike sõit on rahulikum aga kus sa sellega. Need M17 vennad on ikka täiesti süüdimatud. Isegi nende oma treenerid käisid neid korrale kutsumas. Kukkumisi oli ohtrasti ja eriti siis kui pika raja gruppidest mööduma hakkasime. Eriti hull oli lõpus viimased 2-3 km. Endal õnnestus kuidagi gruppidel kõrvalt mööda laveerida ja elusana finišisse jõuda. Lõpetasime Tom`iga koos ja lühikese maa arvestuses kusagil kahekümnendana. Uskumatult hea meel oli, et tervelt lõpetasime.

Allan:

Kui hommikul Indreku juurde kell 6:00 jõudsin, polnud enesetunne väga hea, nimelt sai laupäeval sõbra juures natukene tööd tehtud ja „mõned õlled“ janu kustutamiseks tehtud.
Kui Indrek autosse tuli, kurtis ka tema kehva enesetunnete üle, ka temal oli laupäev vähe pikaks läinud. Õnneks Tartusse jõudes oli „kõrbe“ tunne suures osas möödunud ja sai hakata keskenduma võistlusele.
Stardinumbriks sain 906 ja startisin 700-1000 koridorist. Kohe stardist sai triatleet Ain Alar Juhansoni tuulde võetud, kes tõmbas Lõunakeskuseni minu jaoks ikka müstilise kiirusega. Ise mõtlesin, et pean selle valu välja kannatama, eks hiljem jõuab pundis taastuda. Kahjuks tõmbas minu kiirele stardile vee peale nöökiv esimene käiguvahetaja, kes otsustas kohe peale Lõunakeskust keti maha visata ja nii kolm korda järjest paari kilomeetri jooksul. Iga korraga jäin pundist maha. Lõpuks taipasin käigu korra maha vahetada, uuesti ülesse ja käigud toimisid siis nagu peab. Müstiline.
Nüüd siis ma olin pundis kus kõik numbrid oli 1000+ ja isegi 2000 millegagi. Õnneks leidsin puntidest mõned tegijad mehed, kellega koos tööd tehes Elva poole nühkisime, peale Elvat mingi aeg saime juba asjalikuma pundi kätte, kus sai lõpuks natukene juba ka puhata.
Edasi läks sõit üpris rahulikult, punt kosus ja lõpuks oli ca 200 inimest grupis kui üle finiši veeresime.
Koht 690 ja aeg 3:40:26. Mis peamine, olin tervena finišis.
Kukkumised antud üritusel ikka päris jõhkrad, nägin pealt kukkumist ennem Otepääd, mis oli ikka suhtelist kole vaatepilt oli.
Sõiduga üldiselt rahul ja järgmine aasta kindlasti stardis.

Kalev:
Ma siis blokin rattarallit nagu alati ja tegin selle asemel rahulikult ühe otsa Paldiskisse ja tagasi. Arvasin, et olen teel  üksinda maantekunn aga kus sa sellega. Kõik ei olnudki Tartus laulupeol ja soe ilm oli rattureid meelitanud välja küllaga.

Tulemused:
Ints koht 154, aeg 3:02:08
Allan koht 690, aeg 3:40:26
Margus koht 602, aeg 3:34:50
Tavo koht 920, aeg 3:53:50
Ja lastesõidu meestel Tom-i ja Hannese tulemusi enam kirjas ei ole, ehk said disklafi vaheletrügimise
ja poogeldamise eest:)
Külajutud käivad, et Pablo ratas olevat lahingus auguliseks muutunud?

Teamwear 2012

Selline näeb välja teamwear 2012 kujundus. Kuna riided on ainulaadsed siis tasub igal juhul need endale soetada. Et mitte aega raisata siis läheb kohe ka tellimiseks ja esmaspäevaks 04.06.12 on oma soovist ja suuruse numbrist hea teada anda. Loodame peagi uue vormiga rattureid näha teedel ja võidukihutamistel.