Rõugen tuuritamas 17-19.06.11

Toomas:
Niisiis, see oli siis juba 5-s Rõuge tuur, mis läbitud sai.
Seekord sai asi soolona ette võetud, kuigi plaan oli asi ette võtta Ahti Suppi-ga ja tuur meeskondlikult kinni panna.  Kuid Ahti sai kajhuks Kalevipoja Elionil vigastada. Kuna see aasta oli konkurents lahjavõitu, siis oli plaan sõita 6 hulka.
Esimene päev
Proloog -  7km. ja 150 tõusumeetrit
 need lühikesed sutsakad ei istu mulle kohe üldse. Õnneks see aasta oli rada vähem tehnilisem ja sai enam-vähem jalastumata läbi sõidetud. Koht alustuseks  normaalne (9) ja kaotust võitjale alla minuti (55sek.)
I etapp  40km. ja 450 tõusumeetrit
Kohe tõmmati tempo üles ja saime 8 vennaga eest ära. Poolel maal lasi  Holtsmann aga väikse vahe esimestega sisse ja jäime 4-si koos Grisa ja Londiga. Tiksusime mulle sobivas tempos lõpuni. Lõpu eel järvesinglitel kahjuks tempo langes veelgi, ning  vahe esimestega suurenes veelgi.
I Etapp oli mõnus – ei olnud liialt ronimist ja pikkust oli parasjagu. Taganjärgi mõeldes -  oleks võinud siiski  vunki juurde anda ja esimestega ühineda.
Koht etapil  7-s ja kaotust võitjale 4 mintsa.
Teine päev.
 II etapp   - 60km. ja 1000 tõusumeetrit
Kuna öösel tuli kõvasti vihma, siis otsustasime hommikul „kumme“ vahetama hakata. Kuna ma ei saanud Roketitele õhku kuidagi sisse , siis pidin FF tagasi panema, aga krt. need ei jäänud enam pidama.
Õnneks jõudsime  viimasel minutil starti. Alguse 5 kiltsa olid väga rahulikud , kuid siis tõmbasid  esimesed 8 eest minema, ise jäin singlil karpi, kuid tõmbasin kruusal neile üksi järgi.  Kuid siis hakkas see kummijama pihta.
Mingi 10 kiltsal pidin seisma jääma ja ülejäänud seltskonna  minema laskma. Lasin tagumisse  rehvi vahu sisse ja pumpasin veel õhku juurde. Selle ajaga olid minust möödunud  hulka mehi(20-30). Mott langes, lasin rahulikult edasi, ühinesin Talumaa, Põllu, Einroosi pundiga. Mingi hetk hakkas tagumine ots jällegi vänderdama. Õnneks tulid tagant poolt rajalt eksinud Ints ja Aigar. Sain Intsult uue vahu, pumpasin veel õhku ka juurde ning tiksusin mõnda aega Intsu selja taga. Ints oli ikka omadega läbi, ei saanud kuidagi liikuma(vähe õlut). Õnneks viimased 20 kiltsa kumm pidas ja sain lõpuni ära sõita.
Koht etapil  15-s ja kaotust võitjale 13-14  mintsa.  Tänu „kummijamadele“ tuli mul lisakaotust mingi 10 mintsa, ning koht 6 hulgas läks käest.
Sellises tempos sõites ei tundunudki II etapp raske – eelmistel aastatel on ika teine päev maru raske olnud.

Kolmas päev
III etapp -  70 km. ja 800 tõusumeetrit
Etapp toimus Gunderseni  meetodil. Olin kokkuvõttes langenud  10-ks
Eesmärk- kuna esimesed 7  venda ei olnud enam püütavad (vahe üle 9 mintsa), siis 8 koht  oli reaalne.  Järvale kaotasin 1 mints ja Leigrile 2 mintsa. Tagantpoolt ohustajaid ei näinud olevat.
Tõotas tulla 70 kiltsa soolosõitu. Esimesed 17 kiltsa olid tõusvas joones kruusateed. Enne Drsuku mäge sain Järva kätte ja peale Druskut sain ka Leigri kätte. Kilomeetrid 20 kuni 50 olid väga mõnusad, seal oli kõike.
Kuna enam kedagi püüda polnud lasin omas tempos lõpuni.  Viimasel 20  kilomeetrisel „kiirteel“ oli ikka üksi päris raske tempot üleval hoida.
Koht etapil   8-s ja kaotust võitjale 7 mintsa.
Üldkokkuvõttes siis 8-s
Nii et tuur läks kokkuvõttes nihu, salamisi lootsin ka poodiumi madalamale astmele saada, kuid seekord läks siis nii.

Hannes:
Reede ommuku 10`ne paiku panime Tom`i ja Intsuga Rõuge poole ajama. Tartus tegime kiire söögipeatuse. Kalevit ja putru polnud ju kaasas:)
Enne proloogi me hotelli minema ei hakanud. Vahetasime riided Ööbikoru parklas ja peale mõningast soojategemist võis rajale minna. Mina isklikult startisin 15:10 Proloog on nagu proloog ikka. Päris viimast ei taha välja panna, et õhtu kange jalaga rajale minna. Vahepeal käisime hotellis ja poes ära. Õlletoojat ju polnud ja siis pidime söödava-joodavaga ennast ise varustama :)
Õhtusel etapil arvasin ennast nii kõvaks meheks olevat, et haakisin ennast Ints & Co pundile sappa. Kusagi esimese kolmandiku singlitel jäin neist mingil põhjusel maha. Nagu hiljem selgus, oli see isegi hea. Vennad panid mingist kohast mööda ja tegid 5 mindise haagi sisse. Tuntsin ennast kuni Rõuge järvedeni jõudes suht normaalselt. Siis aga suutsin järvesinglitel niimoodi puterdama hakata, et minust möödus viimastel km`del kümmekond sõitjat. Viimastel km`tel tuli tagant postisaadetis Eesti Posti poistelt. Olid teised ju rajal mööda pannud. Õnneks oli Ints nii läbi ja krampides, et vajutasin Postipoistele viimasel 500 m ära. Olin esimese päeva järel vist 21`nes kuigi oleks võinud ka 15`nes olla.
Õhtu hakkas mingist kellast jubedat vihma kallama. Otsustasime hommiku rehvid ära vahetada. Minul ja Intsul käis see väga lihtsalt aga Tom`i kummid ei tahtnud kuidagi pidama jääda. Lõpuks ei jäänud tal muud üle, kui vanad kummid tagasi panna. Kahjuks ei pidanud needgi enam. Tom küll väitis peale sõitu, et vahetada poleks olnud mõtet aga mina ja Ints ei kahetsenud vahetust.
Eelmisel aastal oli teine päev minu kirstunaelaks ja otsustasin seetõttu teise päeva rahulikult võtta. On ju teine päev kõige suurema tõusumeetrite hulgaga ja sisuliselt enamus ajast singlitel-põldudel. Tänu sellele aga tundsin ennast singlitel kindlalt ja ei kahetsenud seda. Tänu Tom`i kummijamadele õnnestus mul ühel heinamaal isegi ta selga näha :) Minu tulemus oli muidugi ka vastav. Mingi 27`es koht vist.

Et hommiku mitte närvitseda, otsustasime rattad juba õhtu korda teha. Peale ilmateadet vaadates, vahetasime Intsuga ka kummid tagasi. Peale ohtrat pasta pugimist õnnestus meil ennast Jõelähtme omadega sauna smuugeldada. Nii, et me ei pidanud isegi selle eest maksma. Ints tõmbas ennast õlledest nii käima, et oli enne magama minekut üsna jogane:) Norskas teine meie rõõmuks üsna isukalt.
Kolmas päev mulle üldiselt meeldib. Häda on vaid selles, kui satud eelnevate päevade aegade järgi üksi sõitma. Minul läks eelnev mees 3 mintsa enne mind ja taga tulijad tulid 5 minutit peale mind. Ega see kerge pole üksi neid kruusakaid kruisida. Õnneks sain vähemalt rajalt infot, et kaugel eessõitjad on. Läti küngastele jõudes oli mul igatahes ees sõitev soomlane juba silmapiiril. Kätte õnnestus ta saada aga alles peale Druska mägesid (u. 37`dal km`il). Siis tabasin aga kaks kärbest korraga. Üks kuus minutit varem startinud mees oli ennast mägedes kinni tõmmanud ja urineeris parasjagu raja serval. Hakkasime siis koos kulgema. Seltsis on ikka lõbusam. Mingil hetkel kukkus soomlane tagant ära. Kuni lõpuni tegime kenasti kahekesi tööd. Vaid viimasel km`il panin gaasi põhja ja tegin väikse vahe sisse. Lõppkokkuvõtes olin 23`as.

Kalevipoja Eliooon 68 km Kuremaal 11.06.11

Hannes:
Sõitsime ommuku Guidu ja Reinu poeg Kaleviga Kuremaale. Kalev tegi poolel teel oma kohustusliku pudru ja Guidu oli naise tehtud rabarberikooki kaasa võtnud. Ühesõnaga toimus autos üks korralik söögiorgia.
Jõudsime kohale korraliku varuga ja ettevalmistus kulges rahulikult. Kuna olime eelmisel nädalavahetusel avatud raja läbi sõitnud ja ka ilmaolud olid sarnased, siis teadsime mis meid ees ootab. Üks Elioni raskemaid sõitusid.
Eneselegi üllatuseks olin jälle grupi võrra tahapoole nihkunud ja seda veidi ebaõiglaselt. Õnneks või kahjuks jäi mul see aasta mesilastelt doping kasvuhormoonide näol saamata. See selleks, aga üldiselt mulle kuuma ilmaga sõidud sobivad.

Nagu Elioni sõitudel ikka, peab kohe alguses ajama panema. Muidu pole hiljem kedagi püüda. Osa seltskonnast on ju selline, et alguses paneb punases ja paar kilti hiljem laseb hoo maha. Tänu sellistele pidin sisuliselt pool rajast ise töötegija olema. Peale kolme-nelja pundi kinnipüüdmist tekkis sekka ka mehi, kes samuti tööd viitsisid teha. Üks neist oli jällegi Ahti Leppik. Sõisime temaga koos kuni viimase paari kilomeetrini. Teisel korral suusarada läbides, luges mingi vend mind 158`daks. Sealt lõpuni oli mingi 23 km`it. Kui nüüd väljasõidetud tulemust vaadata siis tuli selle viimase osaga ikka palju selgasid vastu. Kui nüüd millegi pärast nuriseda, siis seda et, vesi sai lõpus otsa. Ei tahtnud kusagil päris pidama ka jääda.
Kõige suurem üllatus oli muidugi Guidu tulek neli minutit pärast mind. Guits tegi ikka mega sõidu. Tom`i 30`nes koht on loomulikult ekstraklass. Ise ta muidugi rahul polnud. 29`sas oleks parem olnud :)
Pärast võistlust sai veel kohalikus järves ujutud ja Tom`i juures sauna võetud.

Tom:
Kalevipojaks sai korralikult ettevalmistatud. Nädal enne võistlust sõitsime raja pundiga läbi.Tõotas tulla Elion sarja raskeim sõit. Ja nagu Kalevipoja sõidul ikka oli võistluspäeval sooja +30 kraadi. Plaanis oli teha hooaja parim sõit (kodukandi sõit ikkagi).
Stardist sain suht hästi minema. Peale esimest soolõiku tekkis meil ~ 10 meheline punt kellega hakkasime eesolevaid püüdma. Kuni vahefinisini, see oli 25 kiltsa enne lõppu läks sõit suht hästi. Vahefinisi koht oli juba paljulubav – 38-s . Kuid jõudes pikale soolõigule läks asi juba raskemaks.
Kahjuks lasin eest minema Ridamäe ja Küüdi. Nendega koos oleks sõitnud päris norm tulemuse välja. Laiuse tõusudel inisesin täiega. Tundub et teistelgi oli seal Laiuse tõusudel raske. Koht Laiuse Uphill-i vahefinisis ei olnudki kõige hullem – 34-s. Enne lõppu võtsin veel nii mõnedki skalbid. Eks mul läks lõpus suht kiireks ka , sest tagant lähenesid hooga Nõlvik ja Tuisk. Õnneks finsijoon päästis mu.
Koht siis lõpuks 30-s. Läbi aegade parim tulemus Elion sarjas. Sõiduga võib enam-vähem rahule jääda, hindeks 4+ .Selle hooaja eesmärk jäi veel saavutamata, ehk siis koht 30-ne hulgas.
Järgmine võistlus - Rõuge tuur

Guits:
Nädal varem helistas peale avatud raja sõitu Välejalg Uuno ja andis kohe teada ,et seekordne Kalevipoja RTM tuleb mõnusalt raske ,vähe kruusa ,rohkem singleid ja palju raputavaid põlluääri. Järelikult oli mida oodata.
Seekord sai siis stardikoridoris jälle sutsuke ettepoole liigutud ,sealt aga paistis juba Uuno X-Spordi särgis, seega oli hirmus soov talle sappa saada.
Stardis sain hästi minema ,kui aga tuli pööre esimesele kruusakale toimus minu ees kukkumine ja nii see Uuno mu silme eest kadus ,aga mitte õnneks kaugele silmside oli ca 15-20 km ,kuid lähemale ka ei saanud seier oli ikka nii punases ,et igasugune pingutus oli juba liiast. Kuna sõitsin seda rada teist korda siis ega distantsi esimeses poolest suurt midagi ei mäleta .Esimese vahefinishi juures sain aru ,et siin olen ma juba korra olnud ,edasi oli vist veel ca 25 km ,sealt alates liikusin edasi 2 Rakke teami mehega kes andsid korralikult hagu peale suusaradasid pani üks vend ikkagi eest minema . Oma kohast sain aimu alles suusaradade lõpus kui olin kuskil 160 kandis aga sealt edasi läks lõbusaks eriti raba lõik ,see vetruv pinnas on ikka rämedalt raske. Raba vahel sõitis must nagu postist mööda naiste võitja Kristel Koort proovisin järgi minna ca 20 m ja sain aru et suurt mõtete pole punnida ,pigem hoian jalga laiuse tõusudeks . Laiuse tõusud on ikka ülikõvad ,kui seal kandis saaks trenni teha oleks ikka super! Esimest laiuse tõusu proovisin ikka alguses väga rahulikult võtta , vaikselt kerisin ja kerisin sain ikka nii mõnestki mööda ,minu ees oli mingi kaameraga vend keda abilised ikka kõvast aitasid, küll valasid vett pähe ,lükkasid ratast tagant jne. Siis tekkis omal ikka väike kadeduseuss , et võiks omalgi abilisi raja ääres olla. Seekord oleks nendest kindlasti abi olnud kuna mul olid mõlemad spordijoogid ,siis sõidupeal enda jahutamisest võisin ainult unistada , jahutada sain lõpus korralikult Laiusemäe toitlustuspunktis. Kus oli mõnusalt külm vesi, valasin paar kannu pähe ja krae vahele ,vot see oli alles lahe ,tekkis selline tunne nagu oleks elektrit saanud võttis ikka mõnusalt ülekere värisema. See jahutus moment mõjus hästi sain enne finishit oma kohta veel kõvasti parandada. Olen oma sõiduga väga rahul aga alati jääb midagi kripeldama , selline see sport ongi ,et tahtmine on suurem kui võimed.

Kalev:
Nädal enne sõitu käisime Hannese ja Tom-iga rada proovimas. Sai rada luuratud ja mõnusalt kiiremas tempos palava ilmaga velot keritud. Avatud rada oli ja mingi 30 matsi oli ka kohal. Tundsin ennast väga hästi, powerit täis ja ajas üle ääregi veel.. Päev hiljem jäin aga ootamatult ülikõvasse nohusse ja nii mitu päeva jutti. Väljas +30C :). Ja Power oli kadunud.
Sõidu algust võtsin rahulikult nagu alati. Ratturid sebisid kõvasti. Päike lõõskas ja oli väga palav, jälle mingi 30-ne ilm. Selle sõidu võti oli vee tarbimine ja vee pähevalamine, igal võimalikul võimalusel. Muidu läksid ajud kärssama. Esimesel soolõigul mingis mudamülka kohas, kus rahvas jalastus ja mülka kõrvalt ringi jooksid, mõtlesin, et ma ikka ülikõva MTB vend ja läbin sellised kohad ikka rattaseljas. Tulemuseks ülepea nippel. Esimene ratas lihtsalt vajus täielikult mülkasse, isegi raske oli ratast välja tõmmata. Ukerdasin seal külg mudane ja üks vend pani pea samamoodi kärna järgi. Kaotasin kohti, sõitsin selle lõigu rahulikult, sain kruusakale ja siis hakkasin vaikselt jälitama. Rajal tuleks kindlasti ära mainida eredamad kohad nagu jõeületused 2x, tagumikku ülikõvalt põrutav põlluäärne, mega rööpaline võsa-põllutee, kus rattaseljas püsimine oli kunst omaette, teine imev 3 km soolõik, mingi kaskede vaheline risti rööbastest hambaid väljaraputav lõik, karjääri ületus kus rattad vajusid liiva ja läbi sõita ei õnnestunud, Kuremaa üles-alla keerutavad suusarajad ja loomulikult tõusud Laiuse voorele, ma ei teagi mitu korda. Kõige raskem siis 13% tõusuga kus mõõdeti mäkketõusu aega. Ma kerisin rahulikult granniga, et jalga ei lukustaks (Tom pani nagunii eest suure hammakaga ja püsti üles nagu ma nädal enne avatud rajal nägin, minust nagu seisvast postist mööda). Edasi megakiire Laiuse voorelt laskumine u. 70 km/h kruusakal ja all järsk kurv vasakule koos pidurite vilinaga. Ning viimase 10km osas oli seda raputamist ikka ka veel omajagu. Vinge! Parim osa oli muidugi külm õll, vahetult pärast finišit, väsimus oli kui pühitud:)

Ints:
Sai siis kalevipoja sõitu sõidetud. Hommikul oli veel optimism suur ja tahtmine  sõita hea tulemus oli ka olemas. Stardist sain korralikult minema, hoog oli hea, esimese asfaldilõigu peal oli küljekas, kuna mul enamus trenni maanteel siis see sobis hästi, tõmbasin kohe etteotsa umbes 60-80vahele ja seal siis tulistasin. Alguses oli kõik hea, kiirus suur ja enesetunne ka hea aga peale 25.-t kilomeetrit sai mu hea tunne otsa, hakkas külm ja pulss ei tulnud üldse alla , panin siis geeli  ja valmis oligi magu hakkas ka valutama. Peale seda  võtsin hoo maha ja tulin rajalt ära, süda piinas küll aga mis teha tervis ikka ennekõike , eks järgminekord läheb paremini , rajal näeme.........

Tulemused:
Tom koht 30, aeg 2:46:45, Laiuse mäkketõus koht 34, aeg 1:59.0; vahefinishi koht 38
Jorma koht 68, aeg 2:56:48, Laiuse mäkketõus koht 115, aeg 2:25.6; vahefinishi koht 67
Hannes koht 115, aeg 3:06:28, Laiuse mäkketõus koht 120, aeg 2:26.2; vahefinishi koht 129
Guits koht 141, aeg 3:10:16, Laiuse mäkketõus koht 143, aeg 2:30.2; vahefinishi koht 162
Kalev koht 227, aeg 3:22:08, Laiuse mäkketõus koht 179, aeg 2:34.7; vahefinishi koht 272
Terasmees Ints katkestas kuumarabanduse tõttu. Taastusjook (külm õll) turgutas kangele mehele jälle eluvaimu sisse :)
Margus viilis.

Kõik panid häste, sõidu tegijaks võiks nimetada vist Tom-i ja Guidu

Rattaralli 29.05.11.

Toomas:
Rattarallist siis.See sõit oli kindlalt selle hooaja lihtsaim. Lootused heasse punti saada said löögi juba stardinumbriga – 304 (stardigrupp 300-500). Kuigi eelmine aasta said sõidetud 250 kanti ja oleks nagu pidanud saama 200-300 gruppi. Läksin varakult stardikoridori kuid juba oli seal paksult rahvast ees. Stardist Riia mäkke tõmmati kohe tempo üles, kuid kui ringteeni jõudsime olime esimesest grupist(200 matsi) ligi 200m maas. No.... ja sõit oligi tehtud. Edasi kulgesime tohutus grupis(300-400 tegelast), käed pidevalt närviliselt piduritel. Toimus ka mitmeid kukkumisi, lõpu eel finisis joppas ka Hannesel.
Koht siis jällegi enam-vähem sama mis eelmisel aastal (260-ga midagi) . Keskmine pulss 135 lööki.
Meie pundist (300-500 grupp) õnnestus esimesse gruppi(200 sisse) sõita ainult 2 vennal.
Järgmine aasta oleks vaja kuidagi ennast nihverdada 1 stardigruppi, siis saaks ka võidu sõita.

Hannes:
Suht närviline sõit oli ja seda grupi suuruse tõttu. Meie punt oli umbes kolmesaja pealine ja neil kitsastel teedel tegi see asja üsna ohtlikuks. Muidu oli terve tee grupis tiksumine. Rajal pääsesin paarist laksust üsna napilt. Üks oli kusagil Postiteel, kus kukkus Mati (Rääbis) ja teine Kanepis.
Ainuke koht kus veidi tõmmati oli Otepää. Seal tõmmati grupp pooleks. Jäin ise esimesse poolde:). Tiksusime siis kõik koos kenasti Tartuni. Mina, Tom, Ints ja paljud teised veel. Ainuke mida kahetsesin, oli see, et äramineku katset ei teinud. Oleks pidanud kasvõi üritama. Viimastel km`tel andis Tom veel juhendeid, et hoia sinna-tänna aga suures pundis kipub neid lambaid ikka sees olema ja jamad võivad kiirelt tulla. Ühe sellise lolluse ohvriks langesin ka ise viimasel 100-150m`il. Mõlemal pool mind panid mehed koogid ja üks pääsemist lootev sell tõmbas mulle diagonaalis sisse. Lõi mu tasakaalust välja ja külili ma olingi. Õnneks tagajärjed väga hullud polnud aga tusaseks teeb ikka. Lambad raisk!!!

Indrek:
Rattaralli sellel aastal oli nagu matka sõit, isegi soojaks ei saanud. Alguses oli vaja tõmmata päris kõvasti kuna sõbrad kes mind registreerima pidid unustasid selle tegematta ja kaks päeva enne rallit sai alles nimekirja. Stardigrupp anti ka kuhugi 500-700 ,aga no pole hullu mis ei tapa teeb tugevamaks. Seekord läks õnneks jäin vähemalt terveks ja õnnelikult finisis kohaga 259,eks rajal näeme jälle…

Tulemused:
Indrek, koht 260, aeg 3:22:50
Toomas, koht 265, aeg, 322:52
Hannes, koht 372, aeg 3:23:45
Margus, koht 577, aeg 3:34:27
pildid on Tom kuskilt tõmmanud, ma ka ei tea..