Kõrvemaa sutsakas 24.09.11

Toomas:

No üle pika aja üks õnnestunud sõit.
Enne sõitu sai ennast korralikult soojaks sõidetud, seetõttu suutsin ässade stardikiirenduse ära kannatada. Peale esimesi 3-4 kiltsa oli tekkinud norm punt(Jass, Püta, Maasing, Kodar, Kana, Neidra, Pruus, Suur, Karu, Puu, Rebane, Küüt ja üllatusmees Soo Allar).
Kuskil poole maani olime ilusti grupis sees, kuid siis panid Pruus ja Kana matsu ning vahe tekkis esimestega sisse. Tekkis viiene punt – Küüt, Pruus, Rebane, Soo ja mina. Kana ja Puu jäid maha.

Rada oli ikka sitaks ligane ja märg. Kutid uisutasid täiega. Ma lasin enne starti rehvid suht tühjaks, ning pidamise üle kurta ei saanud. Mingi hetk jättis Küüdi poiss Pruusi ja Rebasega vahe sisse ning jäime kolmeksi.
Adrenaliinilaksu sain ka kätte kui minu ees sõitev Soo viskas ennast tee peale pikali (kiirus oli ikka seal 30 kandis). Sain kohe aru et nüüd tuleb mats, sest kutt oli risti minu ees pikali, aga läks kuidagi nii et sõitsin kutist üle. Litakas oli tugev aga jäin püsti ning tagasi vaadates nägin et vend ajas end püsti. Mõte oli küll et vennal jalaluud läksid, aga no läks õnneks.
Edasi uhasime Küüdiga kahekesi, kruusal jõudis Soo ka järgi kuid metsa vahel jäi jälle maha. Mõnda aega oli ees näha veel esimesi kuid aegamisi läksid nad eest. Kruusal meil kiirus langes ja tagant hakkasid meid ähvardama Kana , Puu ja Veski, kuid metsa vahel suusaradadel suutsime head tempot hoida. Lõpu kilomeetrite tõusudel pani meist mööda Kana (ei tea kus ta niikaua passis?) Enne finsit oli meil Küüdiga kerge passimine (eelmine aasta tegime samuti koos finsit) . Küüt sai esimesena finsilaskumisele ning kallutas lõpukurvides julgelt ning võttis 10 koha ära. Sõiduga võib rahule jääda, kuigi veits jääb kripeldama, sest varu jäi veel sisse küll. Oleks suutnud koos Kodara, Suure , Pruusi ja Karuga lõpetada, siis oleks täiega rahul olnud. Vahe jäi ainult minut ja nats peale.
Järgmisena siis HAANJA 100!

Kalev:
Kõrvemaa kiiruskatse on pull sõit ja format sobib mulle hästi. Kiire andmine lühikesel 40 km rajal ilma eriliste nikerdamistega. Ei jõua veel väsima hakata kui sõit saab läbi. Koht sama , mis eelmisel aastal. Seekord kaotust liidritele 15 mintsa, Tomile 11 mintsa, Intsule 4 mintsa. Pole paha. Lisaks sellele saab ässadega koos 1 grupist startida:).
Tom tegi korralikku soojendust ja no ma siis ka tema sabas jõlkusin ja soojenesin tublisti. Stardis pandi litter ja ega rohkem ei olnud aega mõelda, ainult edasi. Rada oli libedam kui arvasin, oli tulnud vihma, metsavahe mullateedel võttis tagutsa vibama ja olin ettevaatlik. FF oli lastud nats tühjemaks. Hoovihma tuli ka sõidu ajal. Nägin libedal mitmeid kukkumisi, ise pääsesin . Lompidest panin otse läbi, et mitte libedas ratast kõrvale põigates juhitamatumaks teha. Ühel mudatee libekohas ei saanud kurvi võtmisega hästi hakkama, ei julgenud kukkumishirmus niipalju lenksu keerata ja sõitsin teelt välja. Sellega jäin ikkagi pundist maha ja sain alles järgnevatega edasi. Mingis kohas töllas kuri Muri teepeal ja lendas u 50 m minu ees olevale ratturile lõuates peale. Kokkuvõttes rattur kukkus ja koer pani plagama.

Lõputõusud tulid lihtsalt, viimases staadioni mudakurvis olin ettevaatlik ja jäin sellega kaasvõitlejatest nõks maha. Kuid tegin selle kohe lõpusirgespurdiga tasa ja natuke pealegi. Hea sõit jälle oli. Paar päeva olen nüüd kahjuks olnud nohu–kurguvalune, kuid juba paremuse poole aga enne H100-t ratast näppida ei saagi. On olnud 5-6 järjestikust raskemat võistlusnädalavahetust ja imuunsüsteemis tekivad juba mõrad . Noh, Haanjas võtan vabalt, teen matkasõitu ja naudin TP-des hapukurki ja muud head kraami mis hooajal on jäänud tegemata:).

Tulemused:
Toomas, koht 12, aeg 1:20:16
Indrek, koht 32, aeg 1:26:17
Kalev, koht 59, aeg 1:31:35
Allan , koht 90, aeg 1:35:51
Alari, koht 118, aeg 1:38:23

Tartu maratooonil 18.09.11

Kalev:
Toomasega põrutasime Tlnst minekut juba laupäeval,  Jõgevamaa aklimatilaagrisse. Tegime saunad ja kõik muud taastusprotseduurid koos eriti taastavate humalajõujookidega, et mitte midagi juhuse hoolde jäta. Pühapa hommikul sealt käbedalt omakorda Otepääle.
Hommik oli maru külm ja udune, Otepääl +6C. Soojendusringile minnes lõikas külm õhuvoolus pikkade riiete alt ikkagi läbi ja võttis naha judisema. Kuna lühikeses vormis ja käistega oli rajale minek siis enne starti pani Tom soojenduskreemi jalgadele. Et oleks vähegi kobedam tunne. No ma tahtsin ka. Krt aga jalad ju karvased ja ei saa kreemi määrida. Sellest aga lesson, et karvajalgadele ei olegi soojenduskreemi vaja, karvkate ongi soojendajaks:). Ja nii oligi, starti minnes ja rajal olles ei tundnud ma grammigi külma teravat puudutust.
Alustasin ikka rahulikult. Et küll pärast jõuab tallata, kui kõik väsinud on. Kui oleksin aimanud, et rada nii kiire on oleksin alguses vanu konte kiiremini liigutanud. Sest kiirel rajal ei väsi keegi ära ka. Selles sõidus luges see millisesse punti sattusid. Nagu maantee sõit. Või nagu rongis, maastik vilksatab kiiresti akna tagant mööda. Alguse poole kus oli rada muda-libedam ja kaldu tegid paljud vennad osavaid kukkumistrikke. Ma ei tea kuidas, FF-iga ei osanud mina küll järgi teha. Üks kukkus peaaegu vastu mind, väntasin edasi ja ta sai vist minu jalalt ka kuhugi hoobi. Harimäe laskumisel rappus kett maha ja lasin vaba hooga mäest alla, risttee peal jäin pidama ja kerisin keti jälle peale. Kaotasin hea pundi ja mõned üksikvõitlejad. See jäi ka ainukeseks tehniliseks probleemiks.
Ilm läks järjest paremaks, soojemaks. Lõpus tundsin, et jõudu veel üle aga aga midagi polnud enam teha, finish tuli vastu.
Supid söödud, kerisime asfalti mööda Otepääle tagasi, mingi 23 km. Kuna parankamees oli Tom siis sain mina kiirelt taastama hakata:). Pärast jälle Jõgevamaa laager, saunad jms.
Kõrvemaal siis laupa jälle näeme..

Tom:
Selle sõidu tahaks kähku unustada.
Plaan oli teha hea sõit , kuna vorm oli päris hää. Seda tõestas Mulgi elion.
Hommikul stardis oli maru külm, ei aidanud ka soojenduskreem mida ma kaks korda jalgadele määrisin. Ja muidugi lõi enne sõitu põhja alt ära, ning stardikoridoris lõdisedes hakkas põis ka pitsitama.
Asfaldile(rollerirajale) jõudes  olid jalad lukus ning sõit oligi põhimõtteliselt tehtud. Ülejäänud sõit keskendusin sellele et midagi püksi ei tuleks :),  kõhus toimusid mingid protsessid jällegi.
Ja kui nägin et Nõlvik põrutas sellise hooga mööda, siis lõin  juba käega. Harimäe kandis oli väga raske, jalad olid täiesti makaronid all ja pulss ka üle 165 ei saanud.   Üritasin kuskile enam-vähem punti saada. Mingi hetk  sai isegi  Küüdiga koos sõidetud.  Enamus sõidust sai sõidetud pundis koos Rei, Välbe, Selderi, Miksoni, Tohvreli, Randma, Mõttuse, Kollo, Vova, Kaldvee, Kampuse ja eliidi alt startinud Lätlastega. Mingi 30 kiltsa oli pundis ka Zviedris Normunds isiklikult, kes hiljem pundist vehkat tegi.  25-30 kiltsa enne lõppu  jäin ühe kukkumise taha toppama ja meie grupp tõmmati ribadeks, tempo langes ning enne lõppu 5-6 kiltsa tulid tagant jälitajad järgi. Finsis vahetasin kähku riided ära ja  siis peldikusse....
Tagantjärgi vaadates polegi koht 100 hulgas  nii kehv sellise enesetundega maratoni läbides. Esimesed 2 tundi olid väga rasked, viimane tund oli juba enam-vähem kuna ma spordijooki ei tarbinud eriti(sõidu kestel kulus alla 0,5 liitri) ja jalad said ka soojaks.
Pääle sõitu sai Kalevi ja Intsuga Otepääle tagasi keritud.
 Kalevi käest sain peotäie mingit pulbrit mis tõmbas kõhus tuurid maha, ning hiljem maal tõmbasin veel  sisse pool klaasitäit vanaema tehtud „kõhurohtu“.
Peale sauna oli olemine juba  tibi-tobi.
Veel üks jama värk oli see, et rattalt varastati Garmini kompuuter ära.
Järgmine sõit siis Kõrvemaa sutsakas.

Ints:
Sai siis käidud Tartu rattamaratonil, sõitsime juba eelmine õhtu kohale ,et ennast välja puhata korralikult, muidugi oli plaanis ka õhtune süsivesikute laadimine (6 õlut) ja näksid , hommikul ärgates oli kõht veitsa punnis vist eelmise õhtu nodist aga väga hull ka polnud, vähemalt seekord sai enne starti korralikult sooja tehtud ja kohe oligi parem sõita , alguses keerati küll gaas põhja aga suutsin üsna hästi järgi hoida enda grupil ja peale esimesi tõususi suutsin isegi järgmisesse gruppi sõita , kiirused olid muidugi suured mägiratta kohta, vahepeal kui spido alla 40 ei kukkunud mõtlesin ,et kas see onikka maastiku sõit, kuskil peale kolmveerand distantsi hakkas meie grupp lagunema kohe hea oli vaadata kes kuipaju trenni teeb, umbes20-sest grupist jäi lõpuks järgi 3 ja niimoodi me siis püüdsime ees olijaid ,kahju ,et rada otsa sai oleksjõudnud veel püüda paremaid kohti aga eks tuleb rahul olla sellega mis on ja tegelikult oli hea tulemus  ,sain esimest korda alla 3h sõidetud ,ise olen rahul,eks varsti rajalnäeme........

Margus:
Laupäeva õhtal söödeti otepää võõrustajate poolt ääreni täis,niiet hommikul väga süüa ei olnud vaja.
Hommikul oli jalg peris hia, mõtlesin et Elioni jamad möödas jatäna saab vajutada normaalselt, isegi TRM spetsiaal-Conti Twisterid olid allapandud.
Stardist hästi sain minema, kruusal oli loom jalas. Poslavitsalaksumisel sain maks kiiruseks 72 km/h….baigiga raju kiirus.
Peale Matu TPd sai selgeks et ega ikka ei ole mõõn möödas…tõusudelhakkasin maha jääma. Imesin esimesest Harimäe tõusust üles, suurem osa sellestpüsti. Teine Harika tõus tuli juba nii raskelt et vanduma võttis.
Harikast tulin veel hea laksuga alla, jõudsin puntidele järele. Edasiläks tiksumiseks ja 45. km-l keerasin boksi.
Loen hooaja lõppenuks ja hakkan punaveiniga end turgutama…sellelalal olen raudselt 2 nädalaga vormis :).

Tulemused:
Toomas, koht 93, aeg 2:51:15, VK koht 13
Indrek, koht 147, aeg 2:56:49, VK koht 27
Kalev koht 458, aeg 3:15:22, VK koht 118.
Allan L, koht 623, aeg 3:22:57, VK koht 204.
Margus siis keeras boksi
Hannes ja Guits viilisid.

Sõidu tegijaks nimetame terasmees Intsu, kes tallas vokki vägevalt kogu tee..

Meie koondulemused Elioni sarjast

Sellel aastal sõitis kõik 8 etappi läbi Toomas. Kalev osales kõigil etappidel aga Jõulumäel tuli alla vanduda kummipurunemisele ja nii sai finisisse jõutud 7 etapil. Hannes osales ja läbis 7 etappi (Elva jäi vahele). Tublid olid ka Ints ja Allan 6-e ja Guits 5 etapi läbisõiduga. Ints osales 7 etapil aga kange terasmees sai Kalevipojal kuumarabanduse ja Mulgi etapil pidi alla vanduma tuberkuloitedile. Teatavasti läks nagu alati 6 paremat etappi arvestusse ja neil kellel nii palju ette näidata ei ole läks ka punktisumma kehvemaks, mis aga võrdlemise teeb raskeks.

Selle aasta  elioni etappide meie meeste koondtulemused siin:

Toomas, koht 33, koht vanuseklassis 15, punkte 8684, läbitud 8 etappi
Hannes, koht 106, koht vanuseklassis 64, punkte 8144, läbitud 7 etappi
Ints, koht 115, koht vanuseklassis 69, punkte 8109, läbitud 6 etappi
Kalev, koht 222, koht vanuseklassis 128, punkte 7340, läbitud 7 etappi
Allan L, koht 227, koht vanuseklassis 131, punkte 7292, läbitud 6 etappi
Jarmo  koht 258 kuid läbitud vaid 5 etappi. Etapid mis Jarmo läbis olid aga väga hästi sõidetud .
Guido, koht 340 kuid samuti läbitud vaid 5 etappi.
Margus, koht 666 aga läbitud vaid 4 etappi.

Mulgi elionil müramas 10.09.11

Hannes:
Lauba ommuku siis Guidu ja Reinu pojaga Viljandi poole ajama. Olime aegsasti kohal ja ettevalmistused sujusid. Kruvisime raja esimesed paar km`it läbi, et teaks kuda esimestele võimalikult kiiresti kandadele jõuda. Oli ju plaan viimasel sõidul kõigile ära teha. Kahjuks oli aga vormikõver stardiks jälle alla vajunud ja võidumõtted tuli sinnapaika jätta. Kuna Guits oli jälle äksi täis oli minu esmane eesmärk teda silmist mitte kaugele lasta. See enamjaolt ka õnnestus. Tiksusme sisuliselt ühes grupis. Vahepeal tulid väiksed vahed sisse aga ei midagi ohtlikut. Minu jaoks oli esinene ärev moment enne Sinialliku sinkusid. Üks mees lasi eessõitjatega vahe sisse ja oli vaja temast mööda minna. Põikasin korraks kõrvalrööpasse aga sealt viskas mu nagu vibuga tagasi. Ise jäin küll napilt püsti aga sellele mehele panin ikka täiega sisse. Suured vabandused selle mehe ees. Ausõna!!! Teiseks suutsin oma joogipudeli korgi ära kaotada. Täielik müstika!
Loodi Ürgorus said vist enamus mehed omal küljed poriseks ja nii ka mina. Nagu hiljem selgus oli minu kukkumine võrreldes Tom`iga muidugi täielik naljanumber. Pean harjutama veel :). Tänu sellele kukkumisele tõmbas Guidu minuga väikse vahe sisse. Jõudsin talle päris sappa alles Polli suusaradadel. Hakkas teine aga siis eessõitjatega vahesid sisse laskma ja pidin temast mööda minema. Eks see käis vaikselt au pihta ka muidugi ;)) Enne vahefinisit pani mööda Rääbis. Kuna tema minek oli väga hea siis püüdsin sappa haakida. Kuni veetakistuseni sõitsime koos aga siis suutsin puterdamisega väikse vahe sisse lasta. Ainuke, kes minust muidugi maha ei jäänud, oli Guidu. Vahe tekkis sisse alles krossirajale jõudes. Viimases joogipunktis tulid tagant esimesed lühikse raja mehed. Nendega koos ka Greete. Kus siis pandi alles tempo peale. Eessõitvad grupid tulid lausa silmnähtavalt lähemale. Päris mõnus on sellise rongiga vahest kimada. Greete`l,kes oli sel hetkel teine naine, läks aga kahjuks kumm katki. Seda teate ise mis juhtuda võib, kui kumm katki läheb:) Järve taga suutis noorte punt vahe sisse tõmmata. No ei jaksa mina nende tänapäeva noortega sammu pidada. Kusagil viimastel teravatel nukkidel jalastusin ja loomulikult oli kohe pundiga vahe sees. Kuna järgi ei jõudnud, siis püüdisn vähemalt lõpuni kohta säilitada. Üldjoontes võib sõiduga rahule jääda. Võrreldes Otepääga oli asi ikka suht lill.
Pärast sai minu pool pesus käidud ja hiljem Tallinna poole kimatud. Kõvemad kärpsed aga jäid Viljandisse hooaega lõpetama. Kuulukse, et see olla üsna ülemeelik pidu olnud:).

Margus:
Nagu sel hooajal kombeks sõit kestis mul 1 tund, peale seda olimootoripööretel piiraja peal.
Kuni sinnani oli Püta rattaga Kalev käeulatuses. Juutuubi laskuminetuli kergelt, korralik mtb-kumm on abiks ikka (vihje F-Fredi meestele).
Enne Holstret hakkasid grupid mööda uhama, ei saanud aru mismootoris lahti – plokikaas või veepump? Igaks juhuks regullisin suusakatel sadulat, tundus et seal olimingi iva. Holstre TP-s tsillisin ja maitsesin hiad kurki ca 5 mintsa, siis jälle sõiduks. Pöörded käisid korralikult ja kiirus oli kah timmis, 500-600kohtadel meestega oli lahe, sõitsin ühest grupist teise nagu Taarakas. Kruusal vedasin 40ga gruppi nagu noor härg.
Üldkokkuvõttes positiivne sõidu teine pool ja ikkagiesiviiesajamees :).

Toomas:
Kuna vormikõver oli juba Otepääl ülespoole liikumas, siis Mulgis ootasin head tulemust.
Stardieelne soojendus Arksiga selleks lootust ei andnud, sest jalad tundusid kuidagi tuimad.
Stardikoridoris hõivasin esirea, et saaks  alguses kohe heale possale. Kõik läks plaanitult,  5-ks kilomeetriks  oli tekkinud norm punt(Nõlvik,Olle, Veski, Tuisk,Nisu, Mikson,Kukk Erki jne.)
Enne 14-15 kilomeetril olevat tõusu(jooksukas)  püüdsime kinni veel Karla ja Neemela, ning haaksin sappa  Massale, kellel olid mingid tehnilised jamad. Seekord sõitsin õieti, istusin pidevalt pundi peas, ning singlitel vedasin ise ees. No ja siis see juhtus -  peale seda järsku jooksukat   läks rattal  tagumine ots vedelaks, piima lirtus välja ning hää sõit saigi otsa. Õnneks oli vahupudel kaasas, ning sain sellega rehvi enam-vähem sõidukõlbulikuks. Selle ajaga aga oli möödunud juba  kuskil 30 -40 venda. Egas midagi ratta selga ja edasi. Lasin omas tempos edasi ja püüdsin eesolevaid. Ühel porisel laskumisel sai ka üks korralik maokas pandud, kuna üks vend otsustas end minu ees pikali visata. Hiljem see vend pani veel hullema maoka laudsillal ning katkestas sõidu. Mul läks õnneks, ratas jäi terveks ja ise ka.  Peale Holstre mägesid sain punti Vovaga kellega  püüdsime eesolevaid. Kahjuks sai ta krossiraja juures eest ära, kuna ma ikaldusin seal liivaradadel. Sealt lõpuni oli kannatamine. 15 kiltsa üksi ja vastu tuult. Tagant ka kahjuks või õnneks keegi  järgi jõudnud. Lõpu eel järve ääres hakkasid eestpoolt seljad paistma , kuid kedagi kätte ei saanud, enne sai sõit otsa. Poleks seda krd. kummijama olnud , oleks kindel koht olnud  seal 30-35 kandis.
Seekord siis hooaja kehveim tulemus, kuid üks paremaid sõite.
Hooaja kokkuvõttes siis 33.
Õhtul siis sai ka Elioni hooaja lõpetamisel käidud Pärimusmuusika Aidas......ja hiljem juba kuskil ööklubis, mille nime ma küll ei mäleta.

Kalev:
Viimane elion Mulgis oli ka päris kaif. Ilm poolvihmane ja rada poolmudane. Stardis olin veits närvis ja võtsin vaikselt, kuna hullud ümber tõmbavad kõvasti ja selle vanalinnast välja viiva järsema munakivi laskumisele maokat panna oleks küll viimane asi mida soovida:). Aga noh, kui elu nõuab tuleb ka see asi korda ajada. Seekord siis ei tulnud:). Algus  läks ladnalt. Loodi kandis need porirajad olid libedad aga kuna mul spetsell FF eest tühjemaks lastud, polnud häda midagi. Kumivalik oli hea. See järsk mudane laskumine kuskil metsas enne Holstre-Pollit, kus vähemalt pooled sõitjad maad kaisutasid, seal tuli ka mul gravitatsioonijõuga võidelda. Ratta sain maha aga jäin jalgele. Hilisemad vaatlused kurikuulsast videost andsid alust arvata, et enamus kes pambust panid valisid vale trajektoori, karvasemat kummi ei tahaks küll õigustada. Holstre Polli mägedes võtsin teadlikult rahulikumalt ja kerisin vaikselt. Olin seal luurel käinud ka kolmapäeva õhtul, et selgitada välja, kas on samasugused lahedad mudaolud nagu eelmisel aastal. Ei olnud:). Aga jäin jälle rängalt vihma kätte ja läbimärjaks.
Pärast Holstre Polli TP-d jäin üksi chillima,  ees ja taga lähedal kaassõitjaid ei olnud, kes oleksid motiveerinud suuremat kiirust ja nii tiksusin peaaegu kuni selle f.king raputava metsasinglini pärast veetakistust. Metsasinglil hakkasid seljad jälle tulema. Kuni lõpuni välja. Krt küll oli jälle timm sõita, lõpp oli purakat täis seal järvetaga mägedes.. No ma ei tea mis ma oleksin teinud kui oleks rada pikem olnud veel 20km. Vist oleks Uunost ja Guidust mööda pühkind kui tuul....:).
Pühapäeval ratast pestes tuli ilmsiks, et pool hooaega, rasketel sõitudel hästi teeninud, täiega valu ja vatti saanud mu hea valge kaaslane on saanud korraliku trauma ja TRM-il tuleb asendama teda kogenud kaardivägi - vana hõbedane nool, mille vanemehann Nemm juba valmis sättis. Vot on teamil alles operatiivne teenindus...!!!
Järgmiseks siis TRM ja juba sellel pühapäeval..

Tulemused:
Tom, koht 54, aeg 2:22:31.
Hannes, koht 142, aeg  2:35:43.
Guits, koht 154, aeg 2:39:04.
Kalev, koht 276, aeg 2:49:56.
Margus, koht 479, aeg 3:07:29.

Ints oli jälle tuberkuoitedis.
Kas Jorma sõitis?
Pildid loomulikult kõik netist rotti pandud.

Sõidetud siis ka Rakvere rattamaratoni 04.09.11.

Kalev:
Pilk võistluskalendrisse ja asi oli selge. Rattahooaeg kestab veel kuu. Selge see, et tuli tegutseda kiiresti ja viimast võtta. Nii ka plaanid tehtud ja koos Toomasega läksime Rakvere maratoni sõitma. Mõedaku kandis polnudki kunagi sõitnud, viimane kord kui Rakvere radadel velotatud oli mõned aastad tagasi kui maraton kuulus veel viimast korda Elioni sarja, stardiga kesklinnast ja kujunes väga-väga mudaseks ja aktsioonirohkeks, mida siiamaani hea meenutada.
Eesmärk oli rada nautida täiega, mis õnnestus suurepäraselt. Mõnus päikseline ilm, hea meeleolu ja suurepäraselt toimiv ratas aitasid teha mõnusa sõidu. Rahvas oli rahulik ja väikesed 3-4 sed pundid poisid-tüdrukud püsisid kaua koos. Rada oli päris huvitav, 2 ringiline, (väidetavalt 70 km? ,mul näitas oluliselt vähem:), algus Mõedaku suusaradadel üles-alla, siis mõned porisemad lõigud, kruusa-metsateed, järveäärne mega raputav ja parajalt pikk singel (rsk tuli läbida 2x), siis jälle kruusa ja metsateed ja tagasi Mõedaku mägedesse. Seal mõne järsema mäkketõusu peal jalastudes ja ratast ähkides lükates tundus mulle küll, et olen juba H100-l Vällaka ahelikku ületamas:). Krt viimasel ringil seal viimase järsu mäe otsas sain herilaselt paugu säärde ka. Nagu dopingu eest. Kasvuhormooni. Lõpp läks kohe ludinal. Seda ränka libedate juurikatega laskumist rattaseljas ei võtnud. Ristisin selle Rangluu laskumiseks.
Küll oli jälle mõnus sõita, krt ma seda rattasõitu kaifin täiega maeivõi..
Tom on muidugi Mõedakul juba vana kala, mitu x käinud. Võttis rahulikult trenni eest. Ma ka:)
Koht jälle mega hea, esi kuuekümne sees:). Ma juba Tommiga pea sama masti velomees...

Tom:
Üle pika aja üks rahulik sõit. Hüppasin stardis Elioni top 100 meestele sappa (Maikamees, Rivo Pajur ja Leigri Mehis) , ja nii ma lõpuni tiksusin. Lõpukoha ajastasin täpselt, sama koht mis eelmine aasta, kuid aeg ligi 10 mintsa kiirem. Kusjuures amordiga oli sel rajal täitsa mõnus sõita.

Tulemused:
Toomas, koht 18, aeg 2:51:57
Kalev, koht 53, koht 3:21:04

Otepää rattasõit 27.08.11

Hannes:
Kuna seekord Reinu poega polnud siis sõitsime laupäeva hommikul Otepää poole Tom`i ja Tampsi`ga. Nagu kiuste oli öine uni üsna kehvake (stardipalavik vist) ja olek veidi sandivõitu. Enne starti sisse tõmmatud batoon ja coca ajasid sisikonna ikka korralikult käima. Algul oli küll kuri plaan Lahti jalaga kõigile ära vajutada aga juba esimese km`ga oli selge, et minust pole täna paugutajat. Ainukeseks väljapääsuks oli gruppide sabas istumine. Kusjuures ma polnud ainuke kellel minekut polnud. Nii mõnigi minust parem sõidumees tuli selg eest vastu. Alguse kruusa-asvaldi vaheldumisega tekkisid pundis ka mõned kukkumised. Ise küll pääsesin aga vahed tulid ikka sisse. Enne Käärikut kostus grupist isegi kaeblemist, et millal see kuramuse kruus läbi saab. Edasine

 Kekkose-Harimäe kant oli mule puhas „pein“. Hädavaevu suutsin gruppidel sabas püsida. Mingi ime läbi suutsin u. 20`st inimesest enne lõppu mööda minna aga ju siis vaevas neid hullem tõbi kui mind. Kusagil 2/3 rajal tuli Ahti selg vastu. See oli vähemalt pisukegi päikesekiir minu hallivõitu osutunud päevas. Kaebas teine lõpus, et on ilmselgelt üle tõmmanud.
Viimasel viiel km`il sain ennast veel korralikult osade vendade peale vihaseks ajada. Ei jaksa mäest üles sõita ja lasevad vahed sisse. Sina pead siis mees olema ja endal päraka persest välja punnitama, et asfaltil pundile järgi saaks. Vähemalt niipalju oli sellest kasu, et suutsin Janek Leeriga vahe sisse tõmmata. Ta ka mul Ahti kõrval üks konkurentidest. Peale sõitu tõid eluvaimu tagasi Fixuse poistelt saadud õlle (tänud), peldikus sisikonna väljalaskmine ja ujumine jahedas Pangodi järves.

Toomas :
Minu jaosk oli siis tegu selle hooaja kergeima  Elioni etapiga, kuid tulemus jäi  ikkagi realiseerimata.
Hea oli see, et rada oli tehtud pikemaks ja  vähe raskemaks kui eelmise aasta rada.
Ilm oli ka mulle sobiv, s.t. et palavavõitu.
Start tundus seekord kuidagi rahulik, ei olnud sellist hirmsat tõmbamist nagu tavaliselt. Suur grupp püsis tükk aega koos, kuni singlitel hakkasid  paratamatult vahed tekkima.
Sattusin sõitma sinna 50 kanti nagu tavaliselt ikka.  Mingi hetk sõitsin koos Jarmoga, kuid ta oli vist päris punases, ning hakkas eesolevatega vahesid siise jätma.
Peale esimest Harimäe tõusu tekkis meil paras punt(Kollo, Kivil, Grisa, Tuisk, Tohvrel, Ridamäe, Vova jne.)
Mingi hetk saime eespool oleva pundi kätte ja tekkis suur grupp, kohtedele 30-55.  Ja seal grupis tegin vea, et asfaldi lõigul etteotsa  ennast ei tõmmanud, nagu Arks tegi. Rada keeras ära singlile ja krt. ma  sattusin sel hetkel olema seal tagaotsas. Eks grupp tõmmati niidiks ära ja tekkisid vahed sisse. Möödasõidu võimalused  olid  ka suht kehvad.
Meil tekkis lõpuks mingi 6-7 meheline punt, kus tiksusin lõpuni. Püüdsime eest ka mõned vennad veel kinni(Aulik,Krusemann, Laanela...).
Üllatus oli lõpu eel oleval viimasel tõusul, kui meie pundiga ühines Grete Treier.  500m enne finsit pani esimesena minema Eilo, Treier talle järgi. No ma mõtlesin et naisterahvale oleks küll nüüd nadi kaotada ja panin ka järgi. Gretest sain küll mööda kuid Eilo jäi ette. Grete  on ikka kõva tegija, pole midagi kobiseda.
Lõpukoht nagu ikka Elionis tavaks, ehk siis 50 seas.
Mis järgmiseks..........kas maantee Eestikad või Rakvere maraton, eks näis.

Kalev:
Kuna ajutiselt lõunaeestlane, käisin rada luuramas. Esmapäeval sõitsin raja esimese otsa u 40 km kuni Restuni ja siis enne teistkordset tõusu Harimäele eksisin juba hämaras teelt, jäin tugeva vihma kätte ja juba pimedas, täis läbi vettinuna mööda maanteed tagasi uhades jõudsin ka Otepääle tagasi. Kolmapäeval läksin uuesti luurele. Seekord stardiga Käärikult ja lõpuga Käärikule tagasi 25km ring. See eest aga kõige põnevam, raskem ja pooleldi uus rajaosa. Mulle see osa meeldib kohe väga. Kekkose rada Harimäele, sealt laskumine mööda kruusakat mitu km hea svingaaliga (nagu TRM-il) ja siis Restu kandis uuesti vaikselt aga lõpuks päris ägedalt mööda metsarada tõusmine Harimäele tagasi (vingeim kaldenurk 13%). Pärast jälle mööda Kekkost Käärikuni. See ring teebki rajast Otepää raja.
Laupäeval läks siis madinaks. Mul selle aasta kõige halvem stardikoht. 110 kohta halvem kui kevadel:). No aga pohlad. Sõita oli ülihea. Maksimumi ei pingutanud, chillisin ja lasin haljaavat. Nautisin rada täiega.
Esimene kruusaka ots oli kerge. Tekkisid pundid ja sellega ka ohtlikud olukorrad. Üks väga ärev moment oli minu kõrval aga kõik jäid õnneks püsti. Kruusakalt maastikule minnes sain pundist ette ja hea possa, keegi ei seganud. Teiskordel Harimäele tõusul kui kalded hakkasid teravamaks minema, lasin vennad eest kellega olin tükk aega sõitnud ei tahtnud pressida seal, et mitte kinni tõmmata. Harimäe TP-s jäin korra pidama, jõin vett ja kallasin ka pähe. Palav ilm oli ja ajud võttis metsavahel pikalt tõustes kärssama. No ja ülejäänud rada tuli ka kergelt. Krt küll oli mõnus sõita ja ilus ilm. Hing laulis sees:)...
Järgmiseks Rakvere maraton..
 
Tulemused:
Tom koht 44, aeg 2.14.03
Jarmo koht 69, aeg  2.17.47
Ints koht 114, aeg 2.22.59
Hannes koht 144, aeg 2.26.20
Kalev koht 270, aeg  2.38.18
Tambet koht 336, aeg 2.43.07

Intsul oli vist unelmate nädalavahetus. Laupäeval Otepää elion maastikul ja pühapäeval Tabasalu filter maanteel, finishis 105 kohaga. Ei tea kas trenni nende vahele sai ka lõhutud?:)