esmaspäev, 12. oktoober 2009

H100




3 oktoobril toimus siis  kauaoodatud Haanja sõit, mulle juba  4 kord.
Sedakorda võtsin ette SEGASTE sõidu ehk 150 kiltsa läbimise. Võistlusele eelnevaltel päevadel oli Haanja kandis ohtralt vihma kallanud. See eeldas rasket sõitu.....ja raske ta tuli....just ajaliselt.
Äratus oli hommikul kell 6, kõht sai putru täis laotud ja vedasin end Kubijale.   Start oli seekord kell 8 hommikul, tund enne hullude starti.  Temperatuur oli 0 kraadi ümber ning maa oli valge. See tekitas nii mõnelegi riietusprobleeme. Stardis oli 35 segast, ja nii kui meid lahti lasti , pani mingi 10-ne punt eest jehhat, nagu oleks mõni elioni ralli.  See oli nii pikk sõit et ei oskagi midagi pajatada. Esimesed 75 kiltsa sõitsin koos Ivo Põlluga, tempo oli mõnusalt paras. Esimesel ringil rada nii porine ei olnudki, kuigi jah enamus krõbedamaid tõuse tuli jalutada. Teisele ringile minnes läks meie rada uuesti Munamäe kanti, ja see rada tundus nüüd hoopis teine, tatine ja ligane......järgnev oli juba masendav, võttis vanduma. Ivo pani eest minema ja edasi lasin rahulikku mono-sõitu. Kahjuks rattaga ka miskit ei juhtunud, oleks heameelega katkestanud, aga ei miskit,  käigud ja pidurid toimisid laitmatult. Nii et pidin lõpuni sõitma.  Teisel ringil sain sitaks sõndida, enamus tatised kohad lasin jala. Bahillad oli finsis täiesti ribadeks. Peale  Vällakat läks juba libedalt „allamäge“ finisi poole, kuhu ma õhtuhämaruses  enne seitset jõudsin. Aega läks aga pärale ma jõudsin. Rattast ja rattasõidust oli täiega kopp ees.  Peale sauna ja paari õlut olid juba teised mõtted – ei ole sel rattal ja rattasõidul hullu miskit. Järgmine aasta uuesti, aga sellise tatise ilmaga lähen kindlasti 100 kiltsa sõitma.
Koht finsis 15-s ajaga 10 tundi ja 50 mintsa, teisel ringil lasin endast 4 segast mööda. Ivo kellega ma pool maad sõitsin oli finsis 10 tunniga ja kohaks 6.
Kilomeetreid kogunes 145, tõusumeetreid 2,3 kilomeetrit, keskmine pulss 146, kilokaloreid läks 9000, keskmine kiirus koos koos pausidega 14km/h.

Alates 8-st tunnist oli pulss stabiilselt alla 140. Võitjale kaotust 2 tundi, karm.  Lõpetajaid oli vaid 20 , eks rada  tegi oma töö.......

Tom



Eks „hullud“ Hannes, Roomet, Indrek, Margus ja Tambet pajatavad oma hullude sõidust ise.

Kommentaare ei ole: