Õnne, õnne, õnne!

Palju õnne teamikaaslasele Tommile, kes on nüüd maailma kõige ilusama pruudi Margaritta täiesti ametlik kaasa!

Tom, kõik sinu sõbrad ja teamikaaslased kadestavad sind meeletult! :)

Hooaja lõpetamise rattamatk

Laupäeval 18.10. toimus X-Spordi tiimi hooaja lõpuürituste esimese osana jalgrattamatk Põhja-eesti pankrannikule. Kell 11 oli Nõmmel X-Spordi poe ees kogunemine ja start. Ilm oli üllatusena kuiv ja isegi päikest viskas sekka. Matkast võtsid osa Tambet, Toomas, Indrek, Kalev ja üllatusena Ain kes kavatseb järgmisel aastal rattaradadele tõsise comebacki teha ja sügisel TRM-il vähemalt esi 50-ne hulka sõita.

Tambet oli matkajuht kes seda rada sõitnud lugematuid kordi. Läbisime Harku metsa ja sõitsime Tabasallu, sealt keerasime pankranniku servale ja mööda serva vahelduva eduga matkasime kuni Vääna-Jõesuuni välja. Vähemalt pooled meist ei olnud seda lõiku ennem sõitnud ja avastamisrõõmu ilusast mereäärsest loodusest ja huvitavast rajast oli palju. Kes iganes sooviks teha kerget päevast jalgrattamatka Tallinna lähedal siis seda kohta soovitan kõigile soojalt.

Vääna Jõesuust keerasime tagasi Harku poole ja mööda külavahe kruusa ja metsateid jõudsime tagasi kodusesse X-Spordi poodi, kus Nemm ja Anton meid vastu võtsid, juua andsid ja lubasid matkameeste porised rattad puhtaks küürida.

Matka pikkuseks oli 56 km ja aega kulus nõks alla 3 tunni. Tõusumeetreid 293m.

Kalev

Fotod: Kalev

X-SPORT Teami hooaeg õnnelikult lõpetatud.

18. Oktoobril leidis lisaks hooaja lõpetamise rattamatkale aset ka kauaoodatud X-SPORT teami 2008 hooaja lõpupidu kus sai sai tehtud meeleolukas tagasivaade möödunud hooajale, arutatud tulevikuplaane, vaadatud hooajast tehtud pilte ning saunatatud ja lõpmatuseni basseinis mulistatud. Samuti sai mõni mees peo käigus meeliülendava ja igati nauditava üllatuse osaliseks (kes teab see muigab :). Samas aga nägi mõni teine mees vaeva kordinatsiooni säilitamisega ja pea laualt tõstmisega. ...Mis seal tegelikult salata - treenitud ja võisteldud sai see aasta kõvasti ja eks see kõik ju väsitab ja kurnab.

Tegelikult on minu, kui selle teami suhteliselt värskmelt liikmel siiralt hea meel, et kokku on saanud üks ütlemata tore seltskond inimesi kelle ühiseks hobiks on rattasõit ja seeläbi tegelikult ju tervislik ja aktiivne ellusuhtumine ning soov siin elus midagi asjalikku teha (saavutada). Samuti on hea meel näha seda, et kogu see punt saab omavahel väga hästi läbi, viskab heatahtlikku nalja ja samas on hea nõu ja jõuga abiks kui keegi seda vajab. Ei ole mitte vähem tähtis ka see, et meil on juba teist (loodetavasti ma ei eksi) aastat järjest head toetajad kes on meid nii võistlustasude maksmsel, riietuse soetamisel kui ka rataste hooldamisel aidanud. Loodetavasti saab meie järgmine hooaeg veelgi põnevam ja võidukam olema.

Kohtumiseni 2009 aprillis toimuval Jõelähtme rattamaratonil!


Ah jaa, peaaegu unustasin meie uue hooaja slogani:

X-SPORT TEAM suvel 2012 Londonisse*!

* pealtvaatajaks :)


Foto autor: Kalev

Toomase muljed Lätis toimunud Nissan Cupi viimasest võistlusest.

Läti sõidule eelneval päeval sai sõidetud n.ö. hooaja üks tähtsamaid sõite Haanja 100.Peale sõitu õhtul ei olnud küll tahtmist järgmisel päeval Lätti Nissani Cup sõitma minna, aga noh sai lubatud, ja auto anti ka....

Hommikul ärgates polnud asi kõige hullem, laadisin kõhu putru täis, viskasin ratta ja staffi autosse ja tuld.....100 kiltsa pärast olin päral Smiltenes. Ilm oli super, paljud läksid lühikese vormiga peale. Kõik kohalikud ja Eesti „profid“ oli kohal. Soojendust ei hakanud tegema. Pikale maale oli stardis mingi 60 matsi, suht vähe, ja enamus veel nendest klubisõitjad. Alustasin rahulikult, enamus tõmbasid kohe mööda, üritasin ennast ühele Alexela vennale sappa haakida. Jalg oli suht pehme ja pulss ka üle 145 ei tõusnud. Sõitetud oli juba mingi ~15 kiltsa, aga ei ühtki tõusu, aina üks kruusal uhamine. Mis krd. Nissani sõit see selline on??? Aga ega need tõusud tulemata jäänud, aga võrreldes eelneva päeva Haanja tõusudega sai need tõusud ludinal võetud. Vaid üks sein oli rajal kus pidi üles ronima. Vaikselt sai kohta ka parandatud. Esimesel ringil mõtlesin küll et sõidan ringi ära ja tulen maha, aga ei krt. kaugele tuldud ju....

Teisele ringile minnes, pikal asfalditõusul läks asi raskeks, ja jäin veel grupist ka maha, mott ka langes. Üritasin hoida oma tempot, ning mingi 5-6 kiltsa pärast olin grupis tagasi.

Õnneks neil koostöö puudus. Teisel ringil lasin paar turbosnackki sisse, ja elu tuli kohe sisse. Sain mägedes grupil eest minema ning lõpu eel sai veel võetud mõned skalbid.

Kokku tuli siis 78kiltsa ja mingi 800 tõusumeetrit. Aega läks 3:29 ja kohaks 33.

Keskmine pulss tuli 145 ja maks 165.

Nissani teamist oli sõitmas ka Henno Puu, aeg 3:05 ja koht 19

Haanja sõit andis tunda. Järgmine kord tuleb keskenduda ikka ühele sõidule.

See poole teraga värk ei ole ikka õiga. Aga siiski, üllatavalt hästi läks !

Sellega sai minu hooaeg ka lõpuks läbi

Tom.

H100

Haanja 100 ettevalmistus hakkas paar päeva enne sõitu.

Ja seda just söömise mõttes. (kaks korda päevas pastarooga)

Kuna ilm oli sõidule eelnevatel päevadel kehvavõitu, sai teha ainult ühe trenni.

Vedasin ennast reede õhtaks Võrru kohale, käisin võtsin Kubijalt numbrid ja tegime Hannese ja Kaleviga mõned õlled. Rattapeded oli hotelli õuel täika üles löönud ja sumisesid seal õllepudelite taga.

Hommikul ajasin ennast poole seitsmest üles, laadisin kõhu putru täis ja hakkasin ennast sättima. Taskud sai igasugu nodi täist laotud, igaks-juhuks ikka rohkem.... See aasta sai oma nodi (sööki-jooki) saata ka TP-sse.

Stardis võtsin siis koha „kõvade tegijate“ hulka, K ja H sättisid ennast vist „tsainikute“ kampa.

Ja kell 9.00. algas siis kõva tööpäev, kellele pikem kellele lühem.

Eesmärk oli alla 6 tunni sõita. Läksin riski peale , kõvakahvliga ja slikkidega FF-ga. Hankisin endale ennetavalt randmekaitsmed, ja nendest oli ka abi. Kuigi vihma polnud kaks päeva sadanud oli rada siiski kohati porine ja pehme. Alustasin rahulikult, ees pani suurem punt kohe vehkat. Mõnus oli kohe sõita keegi rabelenud, kellegi polnud kiiret, igaüks lasi oma tempoga. Kuni 30 km.-ni

oli rada pidevalt tõusev ( 80m-lt kuni 320m-ni(munamägi) Sõitsin pdevalt koos mingi 5-6 pundiga, mõned pudenesid, mõned lisandusid. Üritasin ennast tagasi hoida, sest järgmisel päeval ootamas järgmine sõit Smiltene Nissani maraton.

Aga no tõusudel ei saa ju tagasihoida, ja neid tõuse ikka oli....

Meelde jäi Rõuge Racingu Hard Core Track oma koprajobu tõusu ja lehmaraja lakumisega, pissipeatuse zikaanidega jne...see oli karm. Mingil ajahetkel sattusin sõitma koos kahe segasega(150 kiltsa vennad), ning ühtäkki oli meil ees silt: vasakule 150km. ja paremale 100km. Segastel tekkis arutelu et kuhu siis minna kas 150 või 100 peale. Minust nad sinna jäid. Finisis selgus et nad läksid ikka 150km. peale. Ja kuskil tõusul elas üks jokkis vend meile kaasa, ise oli täis rattavormis.

Kuskil 60-70 kiltsal läks raskemaks, sest mingi 65km. sõitsin ainult ühe 0,7 joogipudeliga.

Õnneks pidasin vastu, sest olin 3-sse TP-sse saatnud oma „moonakoti“. Sealt sai vedelat peale, ja lasin ka ühe turbo sisse. Teine minek kohe. Vällaka sõitsin enamuses üles.

Peale vällakat läks rada meeldivalt allapoole, sai lõpuks vajutada rauad paremal.

Viimased 20-25 kiltsa sõitsin päris üksi, huvitav kogemus. Midagi uut oli ka lõpu eel, kus tuli läbida tunnel(sillaalune) , valgustuseks põlesid mõned küünlad. Lõpus oli muidugi veel Andsuka downhill, mille ma võtsin väga ettevaatlikult, käed olid ikka päris läbi. Ime et ma sõidu vältel ühtegi laksu ei pannud. Ja no olingi finisis ajaga ~ 5:48 ja kohaks 22.

Antud tingimustes – kärab küll!

Energiat läks siis mingi 5400 kilokalorit

Pulss siis keskmine 159 ja max. 177 - näitjad suht tagasihoidlikud.

Sõidujooksul läks siis 2 liitrit jooki, 4 geelikest, 2 magneslife ja 1TURBOSNÄKK.

Pääle sõitu kähku taastusjoogid sisse, kõva supp ja pasta peale, siis mõned õlled, siis veel pasta peale ja siis veel kaks õllet ja enne sleepi veel magneslife sisse.

Hommikul ootamas Nissani sõit ju...., millest ma ei tahtnud tol hetkel midagi teada....

Tambet 44-s , aeg 6:12

Hannes 145-s, aeg 7:30

Kalev 170-s , aeg 7:49

Fotode autorid: Kristiina, Kristjan ja Tom