EEC Tallinna Rattamaraton

Hei rattapeerud!

Pole teiega kaua suhelnud ja mõtlesin siin mõne rea arvutiekraanile panna. Nagu kõik asjaosalised teavad toimus läinud laupäeval selline vahva üritus nagu Tallinna Rattamaraton millel toimumiskohaks Kõrvemaa kaunid metsad. Olime meiegi seal oma kahurväega kohal (välja arvatud mõned Peedud, kes mööda maailmamerd seilasid).

Kuna terve nädala sadas päris korralikku vihma ja keegi meist polnud ka avatud rada sõitmas käinud, ei osanud me õieti arvata mis meid ees ootab! Minul ja her. Eriksonil oli ka kummivalik selline mis mõne jaoks võib-olla kahtlane tundus (Tom ütleb nüüd, et mis jama ma ajan). Kusjuures mina sain enda kummi alles eelneval õhtul pidama ja see suurendas kahtlusi veelgi. Ostsin kohalikust lafkast igaksjuhuks balloni kaasa.

Kurat jube mõnus on see aasta nende parkimistega. Tänu Nissanile on meil nüüd vapsee hea parkimiskoht garanteeritud. Seda muidugi juhul kui mehed viitsivad auto Tallinnast võtta. Jarmo, Tom, ja Mina seda seekord ka tegime.

Kohale jõudsime paraja ajavaruga ja seega ettevalmistus möödus üsna rahulikus õhkkonnas. Ilm oli ka nitsevoo, nii et kõik justkui sujus. Kusagil 10min enne starti vedasin ennast stardikoritori. Kas seda kuulsite, et mingi mees oli stardikoritoris kusenud ja mõni olla lausa pihta saanud. Õnneks polnud see mees minu lähedal. Täitsa ajuteta mehed ikka!

Start ja ka esimesed km`id sujusid ilma viperusteta. Kahjuks ei saa seda öelda pori kohta mida juba raja esimestel kruusateedel piisavalt oli. Õnneks pidas minu kumm sellel rajal üsna hästi. Arvan, et kohati isegi paremini kui kõrvalsõitvatel isikutel. Kuna enesetunne oli üsna paljulubav siis hakkasin juba Aegviidu suusaradadel jõudsalt ettepoole liikuma. Peale suusaradu kruusateedele jõudes sain kätte Indreku ja Veiko Fixusest. Selle pundiga liikusin koos pea 1/3 rajast. Tänu neile ja veel mõningatele sellidele kes üsna aktiivselt tööd tegid, suutsime paljud ratturid kinni püüda ja ka seljataha jätta. Nagu te kõik teate on alati võistlusel olnud inimesi kes loevad mitmes sa oled. Oli ka seekord üks hea inimene ja kui kuulsin, et olen kusagil 240`ne peal oleks mulle nagu ora peese lükatud. Kuskilt, ja ma ei tea kust, panin ma sisse teise käigu ja läksin omateed. See vist toimus kusagil Kõrvemaa suusaradadel (seal kus paar järsku tõusu ja laskumist on). Nii see umbes välja nägi ;))

Ah jaa, peaaegu oleks meelest läinud. Korra käisin üle nippli ka. Seal kus pisike ojake üle tee voolas. Läksin vasakult poolt ja esiratas jäi viimaste kivide vahele kinni. Indrek nägi seda laksu ja võib kõrvaltvaatajana öelda kuda see tundus. Üldse oli see kant minujaoks üks halvemaid. Seal ei pidanud mu kummid apsoluutselt. Ma mõtlen seda kanti mis selle pildi peal.

Viimased paarkümmend km tegin endaarvates hullu tempot ja püüdsin paar üsna korralikku punti kinni. Üksikutest meestest ma ei räägigi. Põhimõtteliselt tulid vastu ainult seljad. 10 km enne lõppu hakkas peale viskama ka kollase numbriga möirapulle. Tulid teised sellise kisaga, et kõik lindut ok loomat metsast minema peletasid. Korraks käis mõte peast läbi, et võtaks ka sappa aga hirm haamri ees oli liialt suur ja jätsin selle sinnapaika. Niisiis sõitsingi lõppu suhteliselt üksikult. Vahepeal viskas mõne mehe sekka kelle kiiresti aga seljataha jätsin.

Kõige suurem oli muidugi rõõm kui finišiprotokolli nägin. 194 oli minujaoks ikka tegija koht.

Meie meeste kohad:

Toomas Erikson - 75 (hurraaaa...)

Tambet Rumberg - 117 (konkurent)

Madis Kallo - 134 (pole paha)

Keemia Ali (alias Roomet) - 135 (nagu ühele keemikule kohane)

Mihhail L. - 160

Hannes Soo - 194 (urrrr....)

Indrek Teras - 222 (jälle ilus number)

Jarmot kahjuks vaevasid seljaprobleemid. Käis eelmine päev naistes vist?!

Tore et ära kuulasite!

Hannes

Esimesed kolm pilti saadud: http://www.proshop.ee/

Tartu Rattaralli

Tere seltsimehed võistluskaaslased!

Mul paluti paar rida kirjutada Mai viimasel päeval toimunud Tartu Rattarallist. Teistel ei olevat midagi kirjutada. Ühed lihtsalt sõitsid liialt kiiresti (mida sa sellest ikka kirjutad) ja mõnedel läheb pidevalt kumm katki ;)) Lugupeetud kaasvõitlejaid ju huvitab, et mis kiirusel ja kas ikka kõva pauguga?!
Minu võistlus algas juba laupäeva hommikul kui liikusin Tartusse läbi Viljandi ja Valga. Kilomeetreid kogunes omajagu. Tänu headele sõpradele ootas meid Tartus kena ööbimispaik ja mis kõige tähtsam, vaid 500m kaugusel stardipaigast.
Hommik oli nagu iga teine võistlushommik. Puder, jookide valmistamine, riietumine, mediteerimine (WC`s) jne. Üheksa paiku hakkasin võistluspaika liikuma ja seal ootasid juba Sõbrad ees. Jäi vaid üle teha viimased putitammised rattale ja kiiresti sooja tegema. Enne starti nägin veel ära Toomase, kes oma norm stardikoridori suundus. Seda tegin ka mina aga minu stardipaik oli normaalsest kaugel. Päris stardirivi lõpust jäi vaid puudu 30-40m.
Mõtlesin seal endamisi, et kui täna eluga pääseda tahan, siis pean küll kõrvalteid kasutama. Minujaoks oli seekord esmatähtis eluga pääsemine ja loomulikult sealjuures ka järgnevatel aastatel paremasse stardigruppi saamine. Üldjoontes suutsin need plaanid ka teoks teha.
Eespool startijatele teadmiseks, et kui stardipauk käis, siis mina sain liikuma u. paar min. hiljem. Tagumisi gruppe lihtsalt ei lastud kohe peale. Õnneks seepärast jäid ka piinlikud momendid olemata. Mõtle ise kui tagumised baigivennad oleks kohe Jassile sappa võtnud. Siis oleks peale Roolipoisi katkestajaid oluliselt rohkem olnud ja seda just häbi pärast.
Ise võtsin kuni Riia mäeni äärmiselt rahulikult. Sealt edasi meenus Tommi nõuanne, et "punn põhja". Kõiks lapsed-naised, kes ette jäid, sõitsin sodiks (seda jälle olen Kalevilt õppinud). Vaja oli ju võimalikult ettepoole saada ja seda teate te isegi, et "eesmärk pühendab abinõu".
Rajal oli õnneks veel minusuguseid seltsimehi ja nendega koos ma ettepoole rühkisingi. Ikka ühest gruppist teise.
Kui hädadest rajal rääkida siis eriti neid mul polnud. Peale Otepääd hakksid kingad kitsaks jääma aga see vist käib kõikide kuumade ilmadega toimuvatel võistlustel asjajuurde. Ei aidanud ka rihmade lõdvemaks laskmine. Viimased 10km oli tegelikult seetõttu üsna vaevalised aga seda suurem oli rahulolu finišijoone ületamisel.

Meie seltsimeeste tulemused:
Toomas Erikson - 295
Indrek Teras - 331
Tambet Rumberg - 333 (ilus number)
Hannes Soo - 749
Roomet Leiger (alias Keemia Ali) - katkestas kummiprobleemide tõttu

PS! Kui kellegil oleks pilte lisada siis palun tehke seda!

Tänud tähelepanu eest!