Hei rattapeerud!
Pole teiega kaua suhelnud ja mõtlesin siin mõne rea arvutiekraanile panna. Nagu kõik asjaosalised teavad toimus läinud laupäeval selline vahva üritus nagu Tallinna Rattamaraton millel toimumiskohaks Kõrvemaa kaunid metsad. Olime meiegi seal oma kahurväega kohal (välja arvatud mõned Peedud, kes mööda maailmamerd seilasid).
Kuna terve nädala sadas päris korralikku vihma ja keegi meist polnud ka avatud rada sõitmas käinud, ei osanud me õieti arvata mis meid ees ootab! Minul ja her. Eriksonil oli ka kummivalik selline mis mõne jaoks võib-olla kahtlane tundus (Tom ütleb nüüd, et mis jama ma ajan). Kusjuures mina sain enda kummi alles eelneval õhtul pidama ja see suurendas kahtlusi veelgi. 
Ostsin kohalikust lafkast igaksjuhuks balloni kaasa.
Ostsin kohalikust lafkast igaksjuhuks balloni kaasa. Kurat jube mõnus on see aasta nende parkimistega. Tänu Nissanile on meil nüüd vapsee hea parkimiskoht garanteeritud. Seda muidugi juhul kui mehed viitsivad auto Tallinnast võtta. Jarmo, Tom, ja Mina seda seekord ka tegime.
Kohale jõudsime paraja ajavaruga ja seega ettevalmistus möödus üsna rahulikus õhkkonnas. Ilm oli ka nitsevoo, nii et kõik justkui sujus. Kusagil 10min enne starti vedasin ennast stardikoritori. Kas seda kuulsite, et mingi mees oli stardikoritoris kusenud ja mõni olla lausa pihta saanud. Õnneks polnud see mees minu lähedal. Täitsa ajuteta mehed ikka!
Start ja ka esimesed km`id sujusid ilma viperusteta. Kahjuks ei saa seda öelda pori kohta mida juba raja esimestel kruusateedel piisavalt oli. Õnneks pidas minu kumm sellel rajal üsna hästi. Arvan, et kohati isegi paremini kui kõrvalsõitvatel isikutel. Kuna enesetunne oli üsna paljulubav 
siis hakkasin juba Aegviidu suusaradadel jõudsalt ettepoole liikuma. Peale suusaradu kruusateedele jõudes sain kätte Indreku ja Veiko Fixusest. Selle pundiga liikusin koos pea 1/3 rajast. Tänu neile ja veel mõningatele sellidele kes üsna aktiivselt tööd tegid, suutsime paljud ratturid kinni püüda ja ka seljataha jätta. Nagu te kõik teate on alati võistlusel olnud inimesi kes loevad mitmes sa oled. Oli ka seekord üks hea inimene ja kui kuulsin, et olen kusagil 240`ne peal oleks mulle nagu ora peese lükatud. Kuskilt, ja ma ei tea kust, panin ma sisse teise käigu ja läksin omateed. See vist toimus kusagil Kõrvemaa suusaradadel (seal kus paar järsku tõusu ja laskumist on). Nii see umbes välja nägi ;))
siis hakkasin juba Aegviidu suusaradadel jõudsalt ettepoole liikuma. Peale suusaradu kruusateedele jõudes sain kätte Indreku ja Veiko Fixusest. Selle pundiga liikusin koos pea 1/3 rajast. Tänu neile ja veel mõningatele sellidele kes üsna aktiivselt tööd tegid, suutsime paljud ratturid kinni püüda ja ka seljataha jätta. Nagu te kõik teate on alati võistlusel olnud inimesi kes loevad mitmes sa oled. Oli ka seekord üks hea inimene ja kui kuulsin, et olen kusagil 240`ne peal oleks mulle nagu ora peese lükatud. Kuskilt, ja ma ei tea kust, panin ma sisse teise käigu ja läksin omateed. See vist toimus kusagil Kõrvemaa suusaradadel (seal kus paar järsku tõusu ja laskumist on). Nii see umbes välja nägi ;))
Ah jaa, peaaegu oleks meelest läinud. Korra käisin üle nippli ka. Seal kus pisike ojake üle tee voolas. Läksin vasakult poolt ja esiratas jäi viimaste kivide vahele kinni. Indrek nägi seda laksu ja võib kõrvaltvaatajana öelda kuda see tundus. Üldse oli see kant minujaoks üks halvemaid. Seal ei pidanud mu kummid apsoluutselt. Ma mõtlen seda kanti mis selle pildi peal.
Viimased paarkümmend km tegin endaarvates hullu tempot ja püüdsin paar üsna korralikku punti kinni. Üksikutest meestest ma ei räägigi. Põhimõtteliselt tulid vastu ainult seljad. 10 km enne lõppu hakkas peale viskama ka kollase numbriga möirapulle. Tulid teised sellise kisaga, et kõik lindut ok loomat metsast minema peletasid. Korraks käis mõte peast läbi, et võtaks ka sappa aga hirm haamri ees oli liialt suur ja jätsin selle sinnapaika. Niisiis sõitsingi lõppu suhteliselt üksikult. Vahepeal viskas mõne mehe sekka kelle kiiresti aga seljataha jätsin.
Kõige suurem oli muidugi rõõm kui finišiprotokolli nägin. 194 oli minujaoks ikka tegija koht.
Meie meeste kohad:
Toomas Erikson - 75 (hurraaaa...)
Tambet Rumberg - 117 (konkurent)
Madis Kallo - 134 (pole paha)
Keemia Ali (alias Roomet) - 135 (nagu ühele keemikule kohane)
Mihhail L. - 160
Hannes Soo - 194 (urrrr....)
Indrek Teras - 222 (jälle ilus number)
Jarmot kahjuks vaevasid seljaprobleemid. Käis eelmine päev naistes vist?!
Tore et ära kuulasite!
Hannes
Esimesed kolm pilti saadud: http://www.proshop.ee/
6 kommentaari:
Tere!!!
Tahtsin õnnitleda Tommi kes tegi super sõidu ja lõpetas 75ndal kohal. Samuti Hannest kes murdis end esimest korda 200 sisse. Oma sõit oli tavaline 3x sel aastal 120ne sees. Ja muidugi Roomet hakkab ka nyyd vist hoogu yles saama. Järgmiseks tõmbame Tommiga x-spordi maikad selga ja stardime 19-21 juunil vältaval Tour de Rõugel. See nädal veel väiksed trennid, siis puhkus ja 19 juuni tulebki juba joonele asuda. Peale tuuri stardin EMV maantee grupisõidus ja siis juba kohtume ka teistega Kalevipoja Elionil.
Joonel näeme rsk!!!!!!! :)
Hannes kas said Keemia Alilt mingit uut puraka rohtu?
Vabandust aga need purakasaladused pole avalikustamiseks. Muidu annaksin ju oma eelise käest ;))
Hannes
Terv,
No sõiduga võib rahule jääda....
Super oleks siis olnud kui oleks selle hooaja eesmärgi täitnud, ehk 50-ne hulka sõitnud. Sõit ise algas ikka raskelt. Esimesel 20 kiltsal ei saanud mootorit korralikult tööle, aga viimasel 30 kiltsal töötas see-eest laitmatult. Raja teises pooles kruusakatel tiksusin mingis 20-ses pundis, üritasime ühe vene poisiga gruppi tööle saada, aga ei midagi(sinna see koht 50-ne hulgas läks :)) ). No ja 5 kiltsa enne finisit suusaradadele jõudes astusin grupist minema. Miinuspoolele võib kanda tehnikaprobleemid, täpsemalt käiguvahetus jamad. Hea et kett sellise ragina peale terveks jäi.
FF-d töötasid suht hästi sellises pasas, ratta seljast ei pidanud kordagi maha tulema.
Peale 3 etappi oleme meeskondlikult 23-dad!
Nii, nüüd siis tulemas kaks head treeningvõistlust - Rõuge Tuur ja Tahko MTB , ja siis tuleb koduradadel Kuremaal kõvasti vajutada.
Tom
Hei,
Mulle tundub, et see sõit oli tõesti väga edukas. Tom ja Tambert on muidugi tase omaette! Aga Hannes oma supertulemusega tegi tõesti väga meeldiva üllatuse.
No ja ega enda sõidu üle ka kurta saa - läbi aegade parim Elioni koht! :) Jee.
Ja küll see Terasepoiss ka ükskord püssima hakkab.
Romps
Sõbrakesed tulge nüüd taevapiirilt alla.Vaja hakata tegema ka mehe tegusid. Kaua võib rõõmustada sajandate jne kohtade üle. Te kõik olete juba piisavalt kogenud ratturid , et Teilt võiks oodata juba võite. Teie Treener.
Postita kommentaar