Tartu Rattaralli

Tere seltsimehed võistluskaaslased!

Mul paluti paar rida kirjutada Mai viimasel päeval toimunud Tartu Rattarallist. Teistel ei olevat midagi kirjutada. Ühed lihtsalt sõitsid liialt kiiresti (mida sa sellest ikka kirjutad) ja mõnedel läheb pidevalt kumm katki ;)) Lugupeetud kaasvõitlejaid ju huvitab, et mis kiirusel ja kas ikka kõva pauguga?!
Minu võistlus algas juba laupäeva hommikul kui liikusin Tartusse läbi Viljandi ja Valga. Kilomeetreid kogunes omajagu. Tänu headele sõpradele ootas meid Tartus kena ööbimispaik ja mis kõige tähtsam, vaid 500m kaugusel stardipaigast.
Hommik oli nagu iga teine võistlushommik. Puder, jookide valmistamine, riietumine, mediteerimine (WC`s) jne. Üheksa paiku hakkasin võistluspaika liikuma ja seal ootasid juba Sõbrad ees. Jäi vaid üle teha viimased putitammised rattale ja kiiresti sooja tegema. Enne starti nägin veel ära Toomase, kes oma norm stardikoridori suundus. Seda tegin ka mina aga minu stardipaik oli normaalsest kaugel. Päris stardirivi lõpust jäi vaid puudu 30-40m.
Mõtlesin seal endamisi, et kui täna eluga pääseda tahan, siis pean küll kõrvalteid kasutama. Minujaoks oli seekord esmatähtis eluga pääsemine ja loomulikult sealjuures ka järgnevatel aastatel paremasse stardigruppi saamine. Üldjoontes suutsin need plaanid ka teoks teha.
Eespool startijatele teadmiseks, et kui stardipauk käis, siis mina sain liikuma u. paar min. hiljem. Tagumisi gruppe lihtsalt ei lastud kohe peale. Õnneks seepärast jäid ka piinlikud momendid olemata. Mõtle ise kui tagumised baigivennad oleks kohe Jassile sappa võtnud. Siis oleks peale Roolipoisi katkestajaid oluliselt rohkem olnud ja seda just häbi pärast.
Ise võtsin kuni Riia mäeni äärmiselt rahulikult. Sealt edasi meenus Tommi nõuanne, et "punn põhja". Kõiks lapsed-naised, kes ette jäid, sõitsin sodiks (seda jälle olen Kalevilt õppinud). Vaja oli ju võimalikult ettepoole saada ja seda teate te isegi, et "eesmärk pühendab abinõu".
Rajal oli õnneks veel minusuguseid seltsimehi ja nendega koos ma ettepoole rühkisingi. Ikka ühest gruppist teise.
Kui hädadest rajal rääkida siis eriti neid mul polnud. Peale Otepääd hakksid kingad kitsaks jääma aga see vist käib kõikide kuumade ilmadega toimuvatel võistlustel asjajuurde. Ei aidanud ka rihmade lõdvemaks laskmine. Viimased 10km oli tegelikult seetõttu üsna vaevalised aga seda suurem oli rahulolu finišijoone ületamisel.

Meie seltsimeeste tulemused:
Toomas Erikson - 295
Indrek Teras - 331
Tambet Rumberg - 333 (ilus number)
Hannes Soo - 749
Roomet Leiger (alias Keemia Ali) - katkestas kummiprobleemide tõttu

PS! Kui kellegil oleks pilte lisada siis palun tehke seda!

Tänud tähelepanu eest!