Mulgi maratonil oli juubel, täitus 10 aastat. Kiikasin meenutuseks korra minevikku , olen Viljandis sõitnud nüüd juba 5 korda Mulgi Maratoni. Kõige esimesel aastal (2006)oli mul koht lõpuprotokollis 1026, kokku oli lõpetajaid 1088 :). Toomas sai toona 636 koha. Mõlemad alustasime tagarivist ja vokkideks all olid mustad Wilierid. See oli meie elu esimene rattamaratoni sõit.
Mulgi rada trenni mõttes läbi sõitma sellel aastal ei jõudnudki. Tõsine treeninglaager toimus roheliste rattamatkal :). Ettekujutus oli rajast nagu ikka, kiire, kuiv, hinge seest välja rebivad Holstre Polli suusarajad, veetakistus ja pärast seda tagumikku põrutav metsasingel , väsinud jalale korralikult mõjuv krossirada ja lõpuks viimase kolaka andvad järvetagused tõusud.
Milline aga rada tegelikult oli, sellest ei osanud keegi unistadagi ….Loomulikult ei saanud meie punt ka juubelipidustustest eemal olla. Varakult olime pühapäeva hommikul Viljandis platsis. Enamikul meie rataste jooksudel furiused all. Ainult Ints kogenud pilguga vaatas horisonti ja pildus kiiresti Ralphid alla. Teistel oli ükskõik. Tomm kekkas oma uue, kerge, sirava ja silmipimestava rattaraamiga. Teised tegid nägu, et kadekas ei ole.
Oli soe, u.+20 ringis, lämbe, paistis päikest ja meelitas vihmapilvi. Vahetult enne starti kl 12.00 hakkas sadama . Vihma tuli korralikult. Esialgu linnatänavatel ja kruusakal ei saanud midagi aru. Houli mouli kui siis metsavahele jõudsime. Pori, libe märg. Ratas oli justkui juhitamatu- sinka vonka, külg ette, rajalt välja, rajale tagasi ja uuesti võssa… selline oli sõidustiil.Korra õnnestus ka külg maha panna ja mudas korralikult puusapeal edasi libiseda. Oli vaid õnnelik juhus, et rohkem pikali ei kukkunud, ohtlikke olukordi oli küll ja küll.
Kui Holstre Polli suusarajad on kuivaga ilusti igal pool sõidetavad siis nüüd oli seal põrgu lahti. Mülkaid oli igal pool ja paljud tõusud olid muutunud jooksukateks, jalga maha panna tuli väga palju. Laskumistel tuli olla väga ettevaatlik, kindlamat pinda tuli otsida raja äärelt. Meenutas 2008 aasta legendaarset Rakvere maratoni.
Kui Holstre Polli sai läbitud, siis ülejäänud rada möödus juba iseenesest. Oli rohkem kõvemat pinnast ja libisemist tuli vähem ette. Raja lõpuosa, Viljandi järve tagust oli natuke muudetud. Ära oli jäänud pikk pikk imev tõus, mis alati jalakrampi välja meelitas. Kokku maratoniraja distantsi 60 km.
Kõik lõpetasid õnnelikult. Ainult Terasmees Intsul vedas ratas alt. Tagumine käikar läks.. ja sõit tuli pooleli jätta. Seekord oli mees terasest aga tehnika puust... Kahju, oleks kindlasti hea koht tulnud.Lisaks olid kõikidel finisheerujatel ees sellised porised morsanäod nagu Cadell Evansil pärast laupäevast Ciro di Italia 7 etappi :)
Kuulda oli ka paljudest katkestamistest ja rasketest kukkumistest
Tulemused:
Toomas, koht 69, aeg 02:42:06
Roomet, koht 209, aeg 03:06:18
Hannes, koht 243, aeg 03:12:15
Kalev, koht 326, aeg 03:23:26
Margus, koht 349, aeg 03:27:17
Guido, koht 415, aeg 03:35:03
Indrek katkestas tehnika purunemise tõttu.
See maraton andis väga suure emotsionaalse laksu, positiivses mõttes. Dopamiini ja adrenaliini pritsis silmist vasakule ja paremale..Mainima peab kindlasti seda, et Margus oli nii kõvade meeste nimekirjas, kes on sõitnud kõik 10 Mulgi Maratoni läbi. Aplaus.
Kui täna bike mulgi mudast lõplikult vabastasin, ketrasin Nõmmele staapi. Nemm vaatas voki üle, Mulgimaa vedel pinnas oli surmava hoobi andnud esimestele ja tagumistele piduriklotsidele. Lisaks tuli kõpitseda lenksu amordilukku.
Piltidel mudased rattakollid ja viimasel pildil Intsu tõukekas.
Pildid Proshopist, erakogust ja maeiteakustnetist tõmmatud
Kalev
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar