Sõitsime ommuku Guidu ja Reinu poeg Kaleviga Kuremaale. Kalev tegi poolel teel oma kohustusliku pudru ja Guidu oli naise tehtud rabarberikooki kaasa võtnud. Ühesõnaga toimus autos üks korralik söögiorgia.
Jõudsime kohale korraliku varuga ja ettevalmistus kulges rahulikult. Kuna olime eelmisel nädalavahetusel avatud raja läbi sõitnud ja ka ilmaolud olid sarnased, siis teadsime mis meid ees ootab. Üks Elioni raskemaid sõitusid.
Eneselegi üllatuseks olin jälle grupi võrra tahapoole nihkunud ja seda veidi ebaõiglaselt. Õnneks või kahjuks jäi mul see aasta mesilastelt doping kasvuhormoonide näol saamata. See selleks, aga üldiselt mulle kuuma ilmaga sõidud sobivad.
Kõige suurem üllatus oli muidugi Guidu tulek neli minutit pärast mind. Guits tegi ikka mega sõidu. Tom`i 30`nes koht on loomulikult ekstraklass. Ise ta muidugi rahul polnud. 29`sas oleks parem olnud :)
Pärast võistlust sai veel kohalikus järves ujutud ja Tom`i juures sauna võetud.
Tom:
Kalevipojaks sai korralikult ettevalmistatud. Nädal enne võistlust sõitsime raja pundiga läbi.Tõotas tulla Elion sarja raskeim sõit. Ja nagu Kalevipoja sõidul ikka oli võistluspäeval sooja +30 kraadi. Plaanis oli teha hooaja parim sõit (kodukandi sõit ikkagi).
Stardist sain suht hästi minema. Peale esimest soolõiku tekkis meil ~ 10 meheline punt kellega hakkasime eesolevaid püüdma. Kuni vahefinisini, see oli 25 kiltsa enne lõppu läks sõit suht hästi. Vahefinisi koht oli juba paljulubav – 38-s . Kuid jõudes pikale soolõigule läks asi juba raskemaks.
Kahjuks lasin eest minema Ridamäe ja Küüdi. Nendega koos oleks sõitnud päris norm tulemuse välja. Laiuse tõusudel inisesin täiega. Tundub et teistelgi oli seal Laiuse tõusudel raske. Koht Laiuse Uphill-i vahefinisis ei olnudki kõige hullem – 34-s. Enne lõppu võtsin veel nii mõnedki skalbid. Eks mul läks lõpus suht kiireks ka , sest tagant lähenesid hooga Nõlvik ja Tuisk. Õnneks finsijoon päästis mu.
Koht siis lõpuks 30-s. Läbi aegade parim tulemus Elion sarjas. Sõiduga võib enam-vähem rahule jääda, hindeks 4+ .Selle hooaja eesmärk jäi veel saavutamata, ehk siis koht 30-ne hulgas.
Järgmine võistlus - Rõuge tuur
Guits:
Nädal varem helistas peale avatud raja sõitu Välejalg Uuno ja andis kohe teada ,et seekordne Kalevipoja RTM tuleb mõnusalt raske ,vähe kruusa ,rohkem singleid ja palju raputavaid põlluääri. Järelikult oli mida oodata.
Seekord sai siis stardikoridoris jälle sutsuke ettepoole liigutud ,sealt aga paistis juba Uuno X-Spordi särgis, seega oli hirmus soov talle sappa saada.
Stardis sain hästi minema ,kui aga tuli pööre esimesele kruusakale toimus minu ees kukkumine ja nii see Uuno mu silme eest kadus ,aga mitte õnneks kaugele silmside oli ca 15-20 km ,kuid lähemale ka ei saanud seier oli ikka nii punases ,et igasugune pingutus oli juba liiast. Kuna sõitsin seda rada teist korda siis ega distantsi esimeses poolest suurt midagi ei mäleta .Esimese vahefinishi juures sain aru ,et siin olen ma juba korra olnud ,edasi oli vist veel ca 25 km ,sealt alates liikusin edasi 2 Rakke teami mehega kes andsid korralikult hagu peale suusaradasid pani üks vend ikkagi eest minema . Oma kohast sain aimu alles suusaradade lõpus kui olin kuskil 160 kandis aga sealt edasi läks lõbusaks eriti raba lõik ,see vetruv pinnas on ikka rämedalt raske. Raba vahel sõitis must nagu postist mööda naiste võitja Kristel Koort proovisin järgi minna ca 20 m ja sain aru et suurt mõtete pole punnida ,pigem hoian jalga laiuse tõusudeks . Laiuse tõusud on ikka ülikõvad ,kui seal kandis saaks trenni teha oleks ikka super! Esimest laiuse tõusu proovisin ikka alguses väga rahulikult võtta , vaikselt kerisin ja kerisin sain ikka nii mõnestki mööda ,minu ees oli mingi kaameraga vend keda abilised ikka kõvast aitasid, küll valasid vett pähe ,lükkasid ratast tagant jne. Siis tekkis omal ikka väike kadeduseuss , et võiks omalgi abilisi raja ääres olla. Seekord oleks nendest kindlasti abi olnud kuna mul olid mõlemad spordijoogid ,siis sõidupeal enda jahutamisest võisin ainult unistada , jahutada sain lõpus korralikult Laiusemäe toitlustuspunktis. Kus oli mõnusalt külm vesi, valasin paar kannu pähe ja krae vahele ,vot see oli alles lahe ,tekkis selline tunne nagu oleks elektrit saanud võttis ikka mõnusalt ülekere värisema. See jahutus moment mõjus hästi sain enne finishit oma kohta veel kõvasti parandada. Olen oma sõiduga väga rahul aga alati jääb midagi kripeldama , selline see sport ongi ,et tahtmine on suurem kui võimed.
Nädal enne sõitu käisime Hannese ja Tom-iga rada proovimas. Sai rada luuratud ja mõnusalt kiiremas tempos palava ilmaga velot keritud. Avatud rada oli ja mingi 30 matsi oli ka kohal. Tundsin ennast väga hästi, powerit täis ja ajas üle ääregi veel.. Päev hiljem jäin aga ootamatult ülikõvasse nohusse ja nii mitu päeva jutti. Väljas +30C :). Ja Power oli kadunud.
Sõidu algust võtsin rahulikult nagu alati. Ratturid sebisid kõvasti. Päike lõõskas ja oli väga palav, jälle mingi 30-ne ilm. Selle sõidu võti oli vee tarbimine ja vee pähevalamine, igal võimalikul võimalusel. Muidu läksid ajud kärssama. Esimesel soolõigul mingis mudamülka kohas, kus rahvas jalastus ja mülka kõrvalt ringi jooksid, mõtlesin, et ma ikka ülikõva MTB vend ja läbin sellised kohad ikka rattaseljas. Tulemuseks ülepea nippel. Esimene ratas lihtsalt vajus täielikult mülkasse, isegi raske oli ratast välja tõmmata. Ukerdasin seal külg mudane ja üks vend pani pea samamoodi kärna järgi. Kaotasin kohti, sõitsin selle lõigu rahulikult, sain kruusakale ja siis hakkasin vaikselt jälitama. Rajal tuleks kindlasti ära mainida eredamad kohad nagu jõeületused 2x, tagumikku ülikõvalt põrutav põlluäärne, mega rööpaline võsa-põllutee, kus rattaseljas püsimine oli kunst omaette, teine imev 3 km soolõik, mingi kaskede vaheline risti rööbastest hambaid väljaraputav lõik, karjääri ületus kus rattad vajusid liiva ja läbi sõita ei õnnestunud, Kuremaa üles-alla keerutavad suusarajad ja loomulikult tõusud Laiuse voorele, ma ei teagi mitu korda. Kõige raskem siis 13% tõusuga kus mõõdeti mäkketõusu aega. Ma kerisin rahulikult granniga, et jalga ei lukustaks (Tom pani nagunii eest suure hammakaga ja püsti üles nagu ma nädal enne avatud rajal nägin, minust nagu seisvast postist mööda). Edasi megakiire Laiuse voorelt laskumine u. 70 km/h kruusakal ja all järsk kurv vasakule koos pidurite vilinaga. Ning viimase 10km osas oli seda raputamist ikka ka veel omajagu. Vinge! Parim osa oli muidugi külm õll, vahetult pärast finišit, väsimus oli kui pühitud:)
Ints:
Sai siis kalevipoja sõitu sõidetud. Hommikul oli veel optimism suur ja tahtmine sõita hea tulemus oli ka olemas. Stardist sain korralikult minema, hoog oli hea, esimese asfaldilõigu peal oli küljekas, kuna mul enamus trenni maanteel siis see sobis hästi, tõmbasin kohe etteotsa umbes 60-80vahele ja seal siis tulistasin. Alguses oli kõik hea, kiirus suur ja enesetunne ka hea aga peale 25.-t kilomeetrit sai mu hea tunne otsa, hakkas külm ja pulss ei tulnud üldse alla , panin siis geeli ja valmis oligi magu hakkas ka valutama. Peale seda võtsin hoo maha ja tulin rajalt ära, süda piinas küll aga mis teha tervis ikka ennekõike , eks järgminekord läheb paremini , rajal näeme.........
Tulemused:
Tom koht 30, aeg 2:46:45, Laiuse mäkketõus koht 34, aeg 1:59.0; vahefinishi koht 38
Jorma koht 68, aeg 2:56:48, Laiuse mäkketõus koht 115, aeg 2:25.6; vahefinishi koht 67
Hannes koht 115, aeg 3:06:28, Laiuse mäkketõus koht 120, aeg 2:26.2; vahefinishi koht 129
Guits koht 141, aeg 3:10:16, Laiuse mäkketõus koht 143, aeg 2:30.2; vahefinishi koht 162
Kalev koht 227, aeg 3:22:08, Laiuse mäkketõus koht 179, aeg 2:34.7; vahefinishi koht 272
Terasmees Ints katkestas kuumarabanduse tõttu. Taastusjook (külm õll) turgutas kangele mehele jälle eluvaimu sisse :)
Margus viilis.
Kõik panid häste, sõidu tegijaks võiks nimetada vist Tom-i ja Guidu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar