Eilsel lastekaitse päeval otsustasid kaks x-spordi võistkonna liiget testima minna Tallinna maratoni avatud rada. Kella kümne paiku hakkasime Kõrvemaa poole kulgema. Kuna juhend sai läbi loetud diagonaalis siis põrutasime esimese hooga Aegviidu Spordikeskusesse. Kuna seal mingisugust liikumist ei toimunud otsustasime Kõrvemaa Spordikeskuse üle vaadata. Bingo! Kogu rahvas oligi seal. Seda vist polegi mõtet mainida, et ilm oli super. Kui kõik vajalikud ettevalmistused tehtud kuulasime ära ka rajameeste jutu ja sõit võiski alata. Nii palju veel stardi kohta, et start on üle viidud Kõrvemaa Spordikeskusesse. Spordikeskuse parklasse lastakse
parkima ainult busse ja teenindavat personaali. Võistlejad pargivad autod kas Tallinna poolt tulles vasakut kätt jäävasse parklasse või siis Aegviitu.Seda rada võiks iseloomustada sõnadega tolm, liiv, saepuru. Loodan et start toimub gruppidena (nagu eelmine aasta), sest raja algus on Kõrvemaa 16km suusarada teispidi, mis teadagi pole oma laiuse poolest suuremate killast. Üsnagi pea jõutakse aga suurele kruusateele välja (see mis ka suusaraja kõrvalt jookseb). Kuna raja algus on Kõrvemaa keskusest siis alates 9-dast km-st algavad Aegviidu suusaradade tõusud (need mis eelmine aasta lõpus olid) ja neid jagub kuni 16-17 km-ni. Seal on ROHKESTI liiva ja saepuru. Osadel laskumistel ka vihma uuristatud sooned. Mõnedes kohtades olid laskumise lõpus pehme liiv, mis ei pakkunud suure kiiruse pealt nauditavat elamust. Peale seda on raja kiirem osa mis vaheldub kruusa- ja metsateedega. Kusagil enne 40-dat kilomeetrit kui jõutakse tagasi Kõrvema suusaradatele algab pihta jälle liivasem osa. Liiva ja tolmu jagub ka tavalistele kruusateedele.
Kruusateel laskumistel peab tähelepanelik olema, sest suur kiirus ja liiv ei sobi hästi kokku. Viimased 10-kond km-i. on 16 km suusarajal (õigetpidi). Ma vist ei pea enam mainima, et seal on ohtralt liivaseid kohti. Osades kohtades aitab kui hoiad teeäärtesse.
Arutasime täna Toomasega, et millist kummi oleks mõistlik kasutada. Jõudsime järeldusele , et laiem madalama mustriga kumm ja rõhk u.2,5-3 bar`i. Muidugi on see vaid soovitus. Eks iga mees teab ise millise kummiga sellistes oludes sõidab.
Mina ise kahjuks ei saa kahjuks sellest etapist osa võtta kuna olen siis juba puhkusel ja Eestist ära. Ain vist pidi minu asemel sõitma.
Head kimamist siis!
Pildid tehtud Kalevi ja Hannese poolt.
Loo autor Hannes
2 kommentaari:
Kes oskab veel kummivaliku osas soovitusi anda?
Ain, äkki sul on poes midagi head pakkuda kuiva ja liivase raja jaoks?
Arvan, et nende kummiga on selline lugu, et laiem kumm sobib minusugustele, kes tahavad rahulikult, stabiilset sõita ja väiksema võimalusega kuskil liivases kurvis külg maha panna. Kõrve on ikkagi suhteliselt kiire rada mis nõuab kiiret kummi. kellel jalga on, see pressib igasugusest saepuru ja liiva sodist läbi, pori ja muda ju ei ole. Natuke võtab vänderdama aga keda ko..b! Pealegi nii hull liiva ja saepuru olukord ka ei ole, rada on selline nagu Kõrves kuival perioodil ikka olnud. Enamus rajast on kõval pinnasel ja kruusa lõike on ka piisavalt. Ilus loodus on ka:)
Postita kommentaar