Viimane Elioni rattamaraton toimus siis 08.06 Kõrvemaal. Distantsi pikkuseks oli 54 kilomeetrit ja see kulges peamiselt
Kõrvemaa suusakeskuse ja Aegviidu suusaradedel ning kohalikel külateedel. Põhimõtteliselt oli tegu üsna kerge rajaga, tõuse eriti palju ei olnud ja tehniliselt polnud rada ka väga keeruline, kui muidugi välja arvata see, et üsna palju oli rajal tolmust ja lahtist liiva (raja iseloomustuse kohta kirjutas loo Hannes, see peaks asuma blogi eelnevates postitustes). See omakorda oli tingitud sellest, et mitu nädalat pole vihma sadanud. Mulle aga kokkuvõtes see kombinatsioon meeldis, sest eriti rakseid hetki ma rajal ei tundnud ja sõitsin pidevalt tõusvas joones. Kuigi enamus aja möödus rada sellises tolmupilves, et päikesepaistest ja eessõitjatest suurt aru ei saanud. Paaril korral tekkis tulenevalt halvast nähtavusest ka kukkumisohtlikke olukordi kuid õnneks lahenesid need ilma valusate tagajärgedeta. Distantsi alguses sõitsin koos Indrekuga (olime ka stardis kõrvuti) aga mõningase aja järel kaotasin ta silmist. Hiljem tuli välja, et ta rattal murdus sadul ja ta oli sunnitud katkestama. Seejärel kuskil poolel maal jõudsin
Tambetile järgi, tänu heale õnnele sain mõne jooksikuga tema grupist üsna ruttu ettepaoole ja seejärel juba järgmiste sõitjatele sappa. Seega Tambetit ei näinud ma ka rohkem kui alles finišis.Kalevist niipalju, et tema tegi korraliku sõidu ja lõpetas võistluse tolmuse ent see-eest rõõmsa ja tervena. Toomas ja Hannes seekord ei osalenudki. Nemad lubasid olla heas vormis Elva maratonil :)!
Tulemused leiate siit
Piltidel tolmutondid Roomet ja Kalev. Mõlemad pildid on tehtud Roometi poolt.
2 kommentaari:
Oh god. Kõrve Elioni rada oli sellel aastal palju huvitavam, kui varasematel kordadel. Pikk kuiva periood oli, aga raja muutnud väga tolmuseks ja liivaseks. Stardis oli moraal väga kõrgel ja läksin panema :),aga juba mõne km möödudes sai selgeks, et püssirohtu mul seekord ei ole. Tihe võistlus kalender kevadel (14 s start juba sel kevadel) ja Rõuge Tuur on organismile oma jälje jätnud. Jalga polnud ja hingamine oli ka raske nagu astmaatikul. Üle lõpu joone sõitsin ainult silmamunade peal :), aga koht ei olnudki kõige hullem 230 - ei mäletagi millal viimati nii raske oli. Roomet sõitis hästi (180 koht) ja möödus minust 20 ndal km. Indrekul oli jalga küll, aga õnn sai 15 ndal km otsa - sadula polt murdus ära ning kahjuks pidi katkestama. Minul tuleb, siis väike puhkus ette võtta ja seejärel uuesti mahtu tegema hakata. Õnneks on järgmise Eionini üle kuu aega. Elvas, aga olen jälle joonel ja kavatsen kõigile kõva lahingu anda :).
Hannese mitteosalemise pohjust ma tean aga miks Toomas ei osalenud? Minu asemel pidi ju Ain soitma minema. Ain, mis juhtus?
Postita kommentaar