Lugu sellest kuidas me ToomasegaTour de Rõugel osalesime

Kui siiani olin Tour de Rõugest vaid üksikuid uskumatuid jutte kuulnud siis nüüd võin neid teile ise piiramatus koguses pajatada :). Seega siis, nagu aru saada võib, õnnestus (?..) mul selleaastasest tuurist koos Toomasega meeskondlikus arvestuses osa võtta. Nagu ma ühes eelnevas postituses kirjutasin, siis minu ärarääkimine tuuril osalemiseks just keeruline polnud.
Kogu seiklus hakkas vähemal või suuremal määral peale juba nädal ennem võistlust. Kuna tegu on kolmepäevase võistlusega kus on kokku neli starti, esmalt proloog (7 km) seejärel peale paaritunnist puhkust 38 km, järgmine päev 73 km ja viimane päev 70 km, siis tuli selleks ennast ka vastavalt ette valmistada. Ilusasti-kenasti sai rattad hooldusesse viidud, makarone ja putru söödud ning kõikvõimalikke krampidevastaseid abivahendeid manustatud. Samuti muretsesime endale igasuguseid enrgiataastajaid (kapsleid jms) ning valgujooki. Seda viimast ma küll kahjuks juua ei suutnud, öäkk.. (Tom oli siin aga vägagi tubli ja järjekindel :))). Igatahes reede hommikul asusime varakult Rõuge poole teele, teepeal tegime paar väikest peatust ja ühe korraliku lõunapausi Võrus Alar Siku pubis. See on päris lahe koht, seega kellel Võrus kõht tühjaks läheb võib sinna julgelt sööma minna. Kõhud täis, suundusime Rõugesse, kus otsisime üles oma elamispaiga ja seadsime ennast sisse. Kuna proloog oli lühike, väga raske ja kohest pingutust nõudev sõit siis tegime ennast ennem starti korralikult soojaks ja saime tänu sellel ka suht hea tulemuse, olime paaride arvestuses 20-dad. No jah, esikoha meestelt saime muidugi u. 3,5 minutiga sisse, aga see selleks. Esimese ja teise etapi vahel saime paar tundi puhata ja siis algas alles tõeline sõit. Teine etapp, e. 38,5 km rada oli üsna tõusuderohke ja tehniline ning kulges peamiselt Elioni Rõuge rattaralli radadel, läbisime seda etappi kokku natukene alla 2 tunni ja saime 19-da koha. Teine päev algas minu jaoks üsna väsinult, tagumik valutas ja tuju oli suhteliselt vilets. Kolmanda etapi starti asudes ma ennast just väga hästi ei tundnud, aga sellegipoolest tuli endast maksimum anda. 72,8 km jooksul läbisime taaskord Rõuge Elioni rattaralli raja karmimad tõusud + veel teadjate jutu järgi Haanja 100 karmimad tõusud. Samuti õnnestus rattaga Vällamäe otsas ära käia. Muuseas seda kogemust ei soovita kellelegi!. Kuna minu olemine oli sellel etapil suhteliselt kehvapoolne siis sai Toomas enamuse ajast mind enda järel vedada ja paaril korral ka minu järgi oodata. Peale 3 tunni ja 55 minutilist pingutust finišijoont ületades ei olnudki tulemus tegelikult väga katastroofiline, olime selle etapil 19-dad. Pärast võistlust ööbimispaika jõudes sai üsna mitu õlut ära joodud ja oh imet, tuju läks kõvasti paremaks. Samuti tegime veel kaks korraliku lõuna/õhtusööki. Ühe neist Võrus kus kaesime ühtlasi ka mingit kohalikku lauluvestivali. Hiljem tuli välja, et see oli esimene võrukeelne laulupidu :)). Ja teise korraliku söögi tegime paari tunni möödudes ööbimiskohas. Tunnistan ausalt, et nii palju makarone pole ma kunagi varem enda sisse mahutanud. Pühapäeval äragates oli igatahes kõigist nendest eelmise õhtu protseduuridest
kõvasti kasu sest tuju oli väga hea ja minek võrreldes eelmise päevaga hoopis teine. Ainuke mure mis mind vaevas oli vaid vägagi valutav tagumik, aga selle vastu aitas üks kangemat sorti peavalutablett. Seega viimase 70 km-se etapi stardis hoidsime ennast targu tahapoole ja alustasime suhteliselt aeglaselt. Kuna etapp oli oluliselt kergem ja seega ka kiirem kui eelmised siis saime pärsi palju grupis sõita ja enda energiavarusid säästa. Kuskil poolel maal Läti metsade ja mägede vahel oli minu minek igatahes nii hea, et vedasime Tommiga ennast grupist lahti ja sõitsime kuni lõpuni kordamööda vedades etapi õnnelikult lõpuni. See grupist lahtitõmbamine tasus ennast kuhjaga ära, sest saime 16 koha ja tõusime kogu tuuri kokkuvõttes paaride arvestuses 17-ks.

Tagantjärele mõeldes oli kõige tähtsam see, et tuuri ilusasti lõpuni sõitsime. 185 km ja 3000 tõusumeetrit Haanjamaa ja Põhja-Läti mägesid ning pea olematuid metsaradasid pole 3 päeva kohta just vähe. Samuti võib igati rahul olla sellega, et kogu tuuri tõusvas joones sõitsime ja tehnilistest probleemidest pääsesime.

Elagu Tour de Rõuge!

Tulemused leiate siit
Pildid tehtud Toomase ja Roometi poolt