Lühidalt Paluküla sõidust.

Pühapäeval 24. mail oli siis järjekordne Paluküla 100 maraton.

Meie pundist oli siis sõidule reganud Tambet ja Toomas.

Mulle juba kolmas sõit seal radadel.

Regatud sai hurraaga põhisõidule ehk siis 114 km. peale.

Aga nagu vahest ikka juhtub , kukkusin pudeli otsa.

Nimelt käisime Hr. Sooga 2-päevasel tuuril Soome Vabariigis ,kuskil „kõrkja-spaas“ Tallinki ja Hansabussi kliendiüritusel, kus alkoga muidugi ei koonerdatud.

Laupäeva hilja õhtul saime kodo, ja pühapäeva hommikul vedasin ennas suht reipalt Palukülla.

Tunne oli enam-vähem, sättisin ennast stardikoridoris kuhugi keskossa.

Aga nii kui start anti läks paugutamiseks, no ja ega ma tahtnud siis maha jääda.

Esimese poole tunniga läks vesi keema, pulss täiega punases . Hirmus isu oli boksi keerata, aga Tambet käis peale et sõidame ühe ringi ikka veel.

Sain teise ringi alguses Porteri vendadele (Tiimo ja Erik) sappa, nad olid ka ennast esimese ringiga kinni tõmmanud. Lasime mõnusa rahuliku tempoga, püüdsime eest gruppidest pudenevaid riismeid. Olime Tambetiga mingi hetk kahekesi sõitma jäänud. Keava mägedes kohtasime tiksuvat Grisa-t, oli vist ka kinni tõmmanud. Teisel ringil oli tunne märgatavalt paremaks läinud, kuid otsustasin siiski boksi ära keerata, ning lasin endale õlut kallata. Seda jagati finisis lahkelt kõigile. Ei saa ju ennast sõiduga ära tappa, tervis tahab ka parandamist. Aga Tambet..... see pani hullu edasiJ !

Vaatasin hiljem protokollist et mu kahe ringi aeg andnuks 76km sõidus 8 koha. Oleks pidand ümber regamaJ.

Lõpuks jõudis ka Tambet finisisse, ikka päris zombi oli teine. Koht ja aeg oli päris hea 5:21 ja kohaks 21.

Eks ta muljetab ise...

Nii vennad , järgmisel aastal joonele, kaua võib kõrvale hiilida.

Järgmisel aastal pidavat olema 2 ringiline võistlus, siis vast ei teki „motiga“ probleeme.





Tom