Grupisõit. Lõbu või lõputu õudus?

Tere vändagänksterid! :)
Eelseisva Tartu Rattaralli valguses kulud antud lugemini marjaks.

Paljud, kes soetavad omale esimese maanteeratta, saavad peatselt teada, et sellega sõitmisel kaasneb ka hunnik reegleid ja kohustusi, mida ratta manualis kirjas pole. Eks sama dilemma valitseb ka maastikuratturite seas, kes esimesi kordi satuvad kas võistlustel või treeningul grupis sõitma. Kuidas õieti käituda? Kuidas saab õudusest lõbu ja lõbust õudus? Seda püüangi järgnevalt lahti seletada nii kuis oskan. Targemad korüfeed võivad järgnevasse juttu teha korrektuure ja täpsustusi, saates need minu mailile [veiko ätt hobisport] ja samuti oodatud lisaküsimused ja täpsustamist vajavad seigad.

Juttu alustan sellest, kuidas käituda grupitrennis. Samad reeglid kehtivad laias laastus ka võistlusel. Eks sellest saab igaüks vast ise aru, mis on ainult treeningute tava ja mis võistlusele ei sobi.

Milleks grupitreeningud üldse? Parem kütan üksi aga rattarallile lähen ikkagi. Üksitreenijatel puudub tihtilugu grupisõidu oskus ja julgus. Seda saabki harjutada ainult grupis sõites. Parem on seda teha treeningul, kus on asi organiseeritum, kiirused väiksemad ja sõitjatel pilt selgem :). Gurpis sõites lähevad pikad mahutreeningud kiiremini, saab paarilisega juttu ajada ja pole nii igav kui üksi. Kas vanad kalad võtavad algaja punti? Ikka võtavad (alati on ka erandeid, aga tõenäosus väike). Vana kala pole loll. Algajat treeningul koolitades tõstetakse ka võistluse ohutust. Kasu on kahepoolne. Tuleb julgelt punti hüpata ja silmad lahti hoida ning vajadusel küsida. Küll siis õpetatakse. Mis ja kuidas. Millal on õige aeg alustada grupisõidu treeninguga? Kunagi pole hilja. Kõige parem on seda teha varakevadel. Siis on lihtsam leida treeningukaaslasi ja ka tempo on rahulikum.
Edasi loe artklit selle asukohasaidilt http://www.hobisport.ee/index.php?option=com_content&view=article&catid=32:varia&id=129:grupisoit-lobu-voi-loputu-oudus&Itemid=41