Rõuge rattamaraton 2010

Laupäeval 5 juunil toimus järjekordne Rõuge rattamaraton. Rõuge rada on alati peetud raskeks, kuna maastik on mägine, tõusumeetreid tuleb palju ja märja ilma korral on seal põhjatu muda millest keeruline edasiliikumist korraldada.

Reede õhtul kütsime suurema ratturite pundiga juba Rõugesse valmis.

Öömaja oli ette bronnitud Ala Rõuge külalistemajas.

Loomulikult tehti videvikus veel söögid ja spordijoogid.

Hommikul oli ilm ilus ja päikesepaisteline, küll nõks jahe aga tõotas tulla päeva peale +20 C tuuris soojakraade. Aega oli uimerdamiseks ja soojategemiseks küll, mida sai ka selleks otstarbeks kasutatud. Hannes viimasel minutil kihutas oma musta noolega, ratas katusel parkimisplatsile, nii kui ukse lahti tegi, tühjad pudelid kukkusid välja, lisaks täis balvaanid loksumas põrandal… Oli kuskilt alles ärganud .. Väitis, et klassi kokkutulek aga eks me seda teami koosolekul arutame jälle..

Start läks rahulikult. Mingisuguseid üllatusi esimeses pooles ei tulnud.  Tom küll mainis, et ees tõmmati ikka nii, et tal oli raske teistele järgi jõuda.

Kardetud Rõuge muda ei olnud kuskil, rada oli täiesti kuiv. Kuskil

rööpmelisel laskumisel kadus üks joogipudel, krt juba teine kord sellel

aastal. See viis motti natuke alla, teadsin, et lõpus on krampen tulekul.

                                                      Kukkumisi nägin, just            rööbasradadel. Ka ise sattusin jälle mingil laskumisel salakavalate rööbaste ohvriks, õhulend oli juba silme ees aga jäin imekombel püsti. Kurikuulsa ja raske ning pika Vorstimäe kerisin üles, võistlusolukorras esimest korda. Elionidel ei ole seda mäge juba mitmel aastal sees olnud, nüüd oli meeliülendav kohtumine nagu vana armsamaga:).

Mõrvari Isa laskumine oli julm, minu jaoks oli seal kindel jalastumine. Nägin ainult ühte ratturit kes üritas sealt ratta seljas laskuda. Tulemuseks oli korralik mitmekordne hundiratas ja uperpall. Mees jäi terveks ja kihutas minust hiljem mööda. Haanja suusaradade osa oli kiire ja hea, hooga mäest alla ja jälle hooga mäest üles.
Trehvame Rõugen TP-s lasin täita allesjäänud joogipudeli. Ja seal siis tundsin, krampen oli kohal. Ei aidanud ka magneslaif. Edasi lõpuni olin väga ettevaatlik . Rõuge kallasraja lõpu viimastel raskematel tõusudel isegi jalastusin igaks juhuks, et mitte jalga päris jalga ära lukustada.

                                 
Viimase, järsu Ööbikuoru tõusu sain ikka rattaseljas võetud aga kui

 jala  finišis maha panin pidin seal mõnda aega krambis jalaga tikksirgelt

 seisma. 59 km Rõuges sai selleks aastaks läbi..

Tulemused:

Toomas, koht 86, aeg 2.22.58

Indrek, koht 151, aeg 2.29.39
Roomet, koht 174, aeg 2.32.13
Hannes, koht 200, aeg 2.35.13
Kalev, koht 319, aeg 2.47.01
Margus, koht 353, aeg 2.50.57
Guido, koht 496, aeg 3.03.32

Pildimaterjal Proshopist
Kalev