Otepää 50 km kiiruskatse 19.06.10

Sellelgi korral oli võistluspäev sätitud laupäeva peale. See sobis meile imehästi. Ints korjas hommikul vändagängsterid auto peale ja sõit kulges lõbusasti Otepää suunas, Tehvandile. Hannes tuli järjekordselt peopealt jälle eraldi. Seekord kuskilt ristsetelt , või maitea ka kust päris täpselt. Maimukese nimi olevat olnud Põhjakaabe.


Otepääl ei olnud ma võistelnud juba 2 aastat, kuna alati oli midagi tähtsamat selleks ajaks ette tulnud. Viimane mälestus kolme aasta tagusest Otepää sõidust oli aga hirmutav : vihmane, väga mudane ja kiirelt Kekkose raja laskumisel libedas mudas teelt väljasõit võssa. Lisaks sellele sõitsin kinni seotud ja valutava jalaga kuna pool nädalat ennem kruusakal sai väga kõvasti kärna pandud. Aga tahtmine sõita oli tookord suurem kui valu ja vaevad. Ahjaa, lisaks vist pikutasin distantsi lõpu poole krampenis jalaga võsa all ka ja Hannes sai rahulikult mööda vurada :). Olid ajad..
Igasugused ennustused lubasid vihma, alguses lõunaks ja siis pärast lõunat. See sundis ettevaatlikkusele. Libedaga on Kekkose kiired laskumised väga riskantsed ja eriti veel kui sile kumm jooksul all.
Toimetatud sai riiete vahetus, kerged soojendused ja siis igaüks õigeks ajaks oma stardikoridori. Tavaliselt pean üksi omas stardikoridoris passima, kuna kõik meie mehed stardivad eespool (nii kõvad vennad kõik), seekord aga oli heameel näha ka kolleeg Allanit omas stardialas.

Pärast starti algas kõva paugutamine ja uhamine. Asfaldil ja kruusakal. Ei mäletagi mitu km seda lõiku oli. Läksin suure hurraaga kaasa, no ja ikka mööda ja mööda . Asfaldi lõpuosas põrutasin suurest pundist minekut aga ees olid veel ainult paar venda kes tegid nii kiiret tempot, et minu klapid seda vastu ei pidanud. Suur viga, mida ikka kipun lollusest kordama. Jah oligi haamer käes, kruusaka osa tiksusin edasi pundis vaikselt jõudu kogudes. Kruusakal tekkisid suured pundid ja loomulikult oli kukkumisi ja närvekõditavaid ohtlikke olukordi . Ülejäänud sõit läks väga kiirelt. Harimäe tõusu sellel aastal sees ei olnud. Kekkose raja laskumised olid endiselt kiired ja adrenaliinirohked. Oli palju teisigi vanu tuttavaid kohti. Lõpp tuli kiiresti. Nii kiiret sõitu ei ole ma seal teinudki ja distants oli ka lühem. Isegi jooki jäi ühte topsi alles natuke.
Ja muidugi Hannes seljatas lõpumeetritel ühe Fixsuse venna. Suu oli tal kõrvuni peas heast meelest. Nimesid jälle ei nimeta … Ülikõva sõit Hanneselt.
Tom jahtis elu tulemust. Viiekümne sekka, ei vähemat. Lõpu osas kus finishini jäänud vaid 500 meetri jagu, kiires kurvis pani uperpalli. Kümmekond ratturit said mööda, vbla veel rohkem. Aga ikkagi tuli väga hea tulemus. See oli väike tormihoiatus Maltas pedaalivale Kia särgis ratturile, alias Tampsile. Kas Elvas saab teoks lubatud kaelte pikaks venitamine, tuka ettekammimine ja särgi püksi pistmine … ? Või Malta veri juba väriseb?
Pärast finišit hakkas vihma kallama ja korralikult … Pääsesime napilt selleks korraks.

Tulemused:
Toomas, koht 52, aeg 1:39:10

Indrek, koht 128, aeg 1:46:05

Hannes, koht 139, aeg 1:46:41

Roomet, koht 140, aeg 1:46:44
Kalev, koht 271, aeg 1:55:07
Allan, koht 471, aeg 2:04:12
Guido, koht 480, aeg 2:04:53
Margus, koht 551, aeg 2:08:13

Kalev
pildid jällegi Proshopist tõmmatud