Kuna enamus meie seltskonnast neil kaugetel aegadel veel pükse märgasid siis jääb meie panus sellesse võistlusse 2-6 kordse osavõtuga. Eks iga mees teab ise palju kordi ta sõitnud on. Kutsun aga siinjuures üles Rool Margust heietama oma esimestest sõitudest. Milline oli selle aja varustus, mis sõiduvõtteid kasutasid ja kas jõudsid ühekorraga kogu trassi läbida jne ;)))
Enamustele meie seltskonnast algas ettevalmistus juba eelneval päeval. Kes olid saabunud baaslaagrisse Tartusse, või siis kes selle lähistele teistesse sateliitlinnatesse. Kuna selle võistluse start on üsna varasel kellaajal siis olin mina samuti õhtul paigas. Sain õhtu veel ka maailmarändur Kalevilt äreva telefonikõne. Oli teine parasjagu oma rännakutelt koju jõudnud ja meeltesegatustes ei osanud eluga midagi peale hakata. Küsis vaid, et kas hommiku mõni meie mees Tartu poole sõidab ja et tema tahaks ka sõitma tulla (alkohooliku sonimine). Manasin enesele silme ette pildi mehest kes pole nädal otsa pudeli kõrist lahti lasknud, ennast korralikult täis roojanud ja maganud vaid jahi tekil kuna tema seisundi tõttu teised teda kajutisse ei lubanud. Tema sõit Rattarallil oleks ilmselt selline välja näinud.Õnneks suutsin ta maha rahustada ja oma plaanidest loobuma panna. Uhhh!
Hommiku oli kõigil meestel kuri plaan vähemalt pool tundi enne stardikoridoris olla ja vähemalt oma stardigrupis esimeste meeste seas rajale tuisata. See vist õnnestuks vaid siis, kui omal telgi stardikoridori püsti paneks. Mina igatahes olin seal alles 10 min enne starti ja loomulikult viimaste seas omas grupis. Enne starti nägin veel kahte uniste nägudega lühiraja kaasvõistlejat, kes olid viis minutit tagasi üles saanud ja kiiruga omadele kaasa elama tulnud. Nii mulle vähemalt tundus;)
Enne starti sooja tehes pidasin kinni rattaguru Toomase nõuannetest ja tegin soojale sisse paar teravat lõiku. Seda seepärast, et võistlus algab ju tõusuga. Tundub, et sellest oli ka kasu kuna Riia mägi läks mul üsna libetalt. Eelmisel aastal oli see minule oluliselt raskem. Sain seal oma positsiooni päris palju parandada. Võru mnt. jõudes hakkas tuul küljelt puhuma ja see lammutas pundid laiali. Üritasin mingil hetkel osade meestega järgmisse gruppi sõita aga loobusime sellest õige pea.
Õnneks ei pidanud seda ka eriti kahetsema, sest Võru mnt.`lt Otepää pääle keerates saime selle pundi enivei kätte. Selles pundis pedaalis ka meie suurlootus Pablo alias Margus Rool. Kuna aga punt oli selleks ajaks juba üsna suureks kasvanud, siis vahelduva eduga kadus Pablo mul silmapiirilt. Seda ei oska öelda, et kas siis taha- või ettepoole. Hoidsin ise grupis üsna madalat joont st. vedama ei kippunud, sõitsin rohkem grupi äärtes ja väga ligi ka kellegile ei tikkunud. See on ju vana ja teada tõde, et sellel võistlusel on saavutus juba see kui suudad elusa-tervena finišijoone ületada. Kahjuks kipub nii suures pundis neid apsakaid ikka juhtuma ja esimene suurem kukkumine toimus kusagil Võru mnt. ja Otepää vahel. Pablo, värskenda mu mälu millises külas see täpsemalt juhtus. Õnneks olin aga sellest matsust üsna reageeritaval kaugusel ja pääsesin kohta ning aega kaotamata. Otepääle sisse sõites tegi Pablo tõusul üsna kiireid liigutusi ja mul tekkis hetkeks mõte, et kas tõesti pean talle täna alla vanduma. Nagu hiljem selgus meeldis (sobis) talle selle mäe kaldenurk.
Hiljem Otepää poole tagsi keerates sai kõik tõusud suure pundiga üsna lihtsalt võetud. Mõned mehed olid suutnud grupist õhkõrna vahe sisse teha ja Elva poole keerates tuli mäest laskudes tõsist tööd teha, et neid kätte saada. Nagu teada "süües kasvab isu". Hakksin vaikselt jälgima juba eespool kulgevat gruppi. Leides endale koostöö tegijad panime sisse teise käigu. See oli ka ainuke lõik rajal, kui ees tõsist tööd tegin. Õnneks päästis see mind ka järgmisest suuremast kukkumisest. Natuke maad enne suusatunnelit Otepää-Elva vahelisel teel kuulsin seljataga karjumist ja kisamist. Korraks pead keerates nägin vaid lendavaid mehi ja rattaid. Kartes südamerabandust saada keerasin pilgu kiiresti õiges suunas. Kaasvõistlejate suust tulid vaid fraasid "tsiises graist". Enesel oli aga heameel, et olin õigel ajal õiges kohas.
Õige pea oli järgmine grupp kinni püütud ja Elva poole keerasime juba rõõmsalt koos. Kusagilt (arvatavasti põõsast) ilmus välja Pablo ja tühjast-tähjast rääkides see aeg meil Elva poole sõites kuluski. Elvasse jõudes olin oma veevarud peaaegu tilgatuks joonud ja pidin esimese teeäärse tagavara rabama. Oleks peaaegu oma grupist maha jäänud aga paari kiirema liigutusega suutsin ennast punti tagasi tõmmata. Elvast Tartusse sõidu kohta pole midagi lisada. Proovisin vaid vaikselt oma positsiooni parandada aga tra, see pole ju võimalik, kui terve tee on rattureid triiki täis. Mingi valemiga suutsin ennast enne Lõunakeskust vasakusse äärde suruda ja tänu sellele kiirendust tegevale pundile sappa haakida. Seal vist Pablo must maha jäigi. Tempo tõmmati muidugi raju peale ja see meeletu punt lõhuti päris paljudeks tükkideks. Ise proovisin eluga mitte riskides veidike ettepoole liikuda aga üle laipade ma seda ei teinud. Tunne oli üsna ülev kui finišikaar paistma hakkas. Kõik oli ju õnnelikult ja hästi lõppenud. Sõitsin veel finišisirgest üle koos Lukertsenko Mihhailiga. Õige varsti laekusid ka Pablo, Kuuskvere Maarja (kes sai 8`da koha naiste arvestuses) ja paljud teised keda mul au tunda polnud.
Mingi 10-15 min hiljem jõudis finišisse ka lühikse raja kahurvägi eesotsas meie meestega. Õige napilt oleks Priit peaaegu võidu võtnud. Kahjuks suutsid paar M40-50`ne meest talle ära vajutada;))
Nii see tore võistluspäev meile lõppeski. Ainuke vahefiniš koduteel oli vaid Mäo burks.
PS! Minule teadaolevatel andmetel sai Pablo koduteel täita meie riigikassat;)) Raskel ajal on riigile abiks seegi.
Meie meeste tulemused:
256 Erikson Toomas 3:21:43
357 Teras Indrek 3:29:36
465 Soo Hannes 3:33:24
494 Rool Margus 3:34:11
ja lühike rada
6 Kärner Priit 1:54:41
21 Leiger Roomet 1:54:52
Tänud , et ära kuulasite ja laupäeval Rõuges näeme.
Hannes
4 kommentaari:
Saatke edast pilte. Ma ei viitsinud eile neid otsida.
Hannes, sul on purjetamisest ja mersesõidust mingi oma friiki fantaasialend. Kas sul kui vanal meremehel on sellised mälestused ja kogemused:)?
Täiendasin artiklit veidi piltidega.
Mehed kelle valulävi pisikest nalja välja ei kannata võivad endal x-spordi blogi favorite alt ära kustutada;))
Paluks ka teistelt sõitjatelt muljeid nädalavahetuse sõidust.
Hei,
Ma kirjutasin oma kommentaari TSK surfiblogisse kus Priit rattarallist jutu tegi. Lugege sealt kui kellelgi huvi lühikese raja meeste tegemiste vastu http://tapurlasurfiklubi.blogspot.com/2010/05/tsk-esindatud-seb-29-tartu-rattarallil.html
Postita kommentaar