Hommikuse sebimisega läks nii pikalt et starti jõudmisega läks päris kiireks.
Esimesed 5 kiltsa oli mõnus kulgemine mööda asfalti, hoidsin end etteotsa, et singlile keerates saaks omas tempos edasi lasta..
Aga no läks raskeks, kõht veel täis, ning mootor tahtis veel soojaks sõitmist. Peale esimest tundi läks asi juba tunduvalt paremaks.
Meil tekkis mingi 6 punt(Krisa, Porteri Erik, 2 lätakat ja Haanja miis)(Sõitsime kohtadel 20-25). Nii sai sõidetud mõnusas tempos 40-50 kiltsa, aga mul hakkasid krambid end ilmutama. See tegi ärevaks sest sõita oli veel 50 kiltsa. Mingi hetk astus Erik keti katki ning Haanja mehel läks tagakäikar. Lasime lätakaga pundist vehkat. 3-das TP-s vahetasin joogipudeli ning tegin suu soolaseks, et krampe vähendada. Lätakas pani eest minema(lõpuks vahe poolteist mintsa). Ülejäänud raja 35 kiltsa kuni lõpuni lasin üksinda, möödudes mõningatest vendadest, kelledel olid ilmsed haamri nähud. Lõputõusud tulid päris raskelt, sest ega jalad kangutamist ei talunud(krambi-poisid olid kohe külas). Üldkokkuvõttes oli see kergeim Haanja sõit , mis mul läbitud. Plaanitud aeg ( 5 ja poole tunni sisse) ja koht ( 20 sisse) tulid ka ära.
Koht 16 ja ametlik aeg ~ 5:28 ( kella pealt : moving time 5:21, total time 5:24). Mingi anomaalia.
Aga no kõige tähtsam oli see , et meeskondlik III poodiumikoht tuli ära!
Järgmine nädal siis hooaja lõpusõit Hiiumaa meistrivõistlustel Emmastes :) !
Indrek:
Ega väga ei oskagi midagi öelda ,oli selle aasta parim sõit minul vähemalt ,kestsin lõpuni ära ,kusjuures ei tulnud kordagi mõtet ,et miks ma küll siin olen ? Panin kohe alguses peagrupiga koos minema ja hiljem hakkasid vahed venima pikemaks ,hoitsin algul ikkka natsa tagasi ka ,vägisi mõtlesin ,et sõit on pikk ja kui jõudu on siis teise poole peal võib ju hoogu lisada ,sõidu esimeses veerandis läks nii mõnigi mees hurraaga mööda ,60-70-ndal kilomeetril tulid kõik selg ees vasta ,lõpu kruusakad olid muidugi kingitus ,Elva elionil ei oska küll neist niimoodi lugu pidada ja boonuseks oli veel tiimi korralik koht ,igaljuhul üks hästi kordaläinud üritus
Hannes:
Tegin matkasõitu;))
Seekordne sõit möödus minule distantsi esimeses pooles aina tõusvas tempos, ehk siis 50 km oli super. Selleks alustasin suhteliselt tagasihoidlikult, et vältida eelmise aasta kinnisõitmist ja olles ennast tasapisi soojaks saanud hakkasin eespoololijaid püüdma. Veidi tekitas ebameeldivust vaid see, et mul kadus üsna alguses vabakäik ära, ehk siis laskumistel pidin koguaeg väntama, et kett vahele ei tõmbaks – ja nii kuni lõpuni. See tähendas muidugi seda, et tehnilisi laskumisi oli päris keeruline võtta ja ma hävisin neis üsna palju, aga õnneks kõik käigud töötasid seevastu pea laitmatult. Esimeses söögipunktis peatust ei teinud, lasin sellest vaikselt mööda. Teises maitsesin kurki, leiba ja soola – küll oli hea:). Siis aga kuskil 50 km (täpselt ei tea, sest kella mälu sai täis ja GPS patakas tühjaks) vajus mu sõit üsna kiiresti kokku (tegelikult võib öelda, et lausa kukkus kokku). No jah, nii kolme tunni vorm mul tegelikult ongi... Ja sealt edasi tiksusin tasapisi, nii 130-140 pulsiga aegajalt peatudes, ratast pea olematust porist puhastades, elu üle järgi mõeldes ja krampis jalgu venitades. Tunne oli selline nagu sõidaks vastassuunas – niipalju rattureid tuli vastu :).
Kokku veeresin niimoodi u 40 km. Parem hakkas alles u 15 km ennem lõppu, kus tempo jälle normaalseks suuta tõstsin ja omajagu ratturitest mööda sain. Kokkuvõttes võiks öelda seda, et punnitasin taaskord lõpuni vaid sellepärast, et katkestades oleks väga külm hakanud ja ega ma õiget ja kiiremat koduteed ka vist leidnud poleks. Nii ma siis lubasin endale, et kui selle sõidu lõpuni vastu pean siis see aasta rohkem ratast ei puudu – ehk siis igati vääriline lõpp hooajale :).
Reede õhtul kogunesime juba Võrumaal. Teami buss pargiti otse Kubija hotelli parklasse kus elu pandi kohe käima. Vaaritasime sööki – jooki ja tundsime end hästi. Hommik oli selge ja külm. Äratus pool 7. Puder pandi podisema ja kõhud täis. Uimasime ringi ja sättisime velod valmis. Olime reganud kaks teami. X-Sport (Tom, Ints, Hannes) ja X-Sport tsainikud (Roomet, Margus, Kalev). Paar km soojendust ja mõni minut enne 9sat starti. Stardiala oli nagu ikka, igamees läks sinna kuhu heaks arvas, kõvade meeste, tegijate või tsainikute gruppi. Start kl. 9.00 AC/DC helide saatel. Margusega koos hakkasime vaikselt kruttima. Tempo oli üli low. Mingi maa tagant kruusakal kütsime u. 10-se pundiga õigest rajast mööda u. 1,5 km jagu ja no pidi samapalju tagasi ka kruttima. 17 km käis laks ja jõulukellade tilin algas . Esimene piduriklots lipendas väljas ja tilises vastu esiharki, ehk esim. pidurit enam ei olnud. Hallimäe TP-s 24 km õnneks leidus kuldsete kätega vend kes tegi piduri uuesti korda. Ja pidas lõpuni. Tp-des sõin ja jõin ohtralt, rosinad, banaan jms. Hapukurk oli kuradima hea, sellised krõmpsukad sakusioonikurgid olid.. Suure-Munamäe ületamine oli ladna, Vorstimägi oli ladna, ja neid 250 seid mägesid ei jõua kokku lugedagi. Plaani Jaanimägi oli kuradima raske ja mõrvari isa tõus, fakk, küll seal sai ähitud, vaevu ise üles saades aga rattarisu tuli ka järgi lohistada. 70 ja 80 km vahel kadus mott ära lasin jalga veel rohkem sirgu ja ei viitsinud enam Marguse tempot hoida. Vbla oli kõht liiga täis pugitud :). Margus mingi vennaga vaikselt keris eest ära. Mul täitsa pohlad. Vällaka aheliku ületamist alustasin jälle üksi. See oli päris raske ja kõndimist oli küllaga. Pärast 82 km TP-d olin jälle kosunud, libistasin seal ohtralt cocat ja arbuusi. Kavadi järve äärne kallasrada oli juba mõnus sõita, päike paistis sügisvärvides puudele ja värvilised lehed krabisesid kummi all. Ja siis tuli pikk kruusaka lõik kus oli ülihea kütta ja mõnedki möödunud vennad tulid selg ees vastu. Enne silla alt läbi tulekut kus vees munakivide vahel pidi kahlama, järsul laskumisel panin korraliku peaka. Nii rängalt polnud sellel aastal veel kukkunud, kiiver ragises ja prillid lendasid eest. Nina sai muljuda ja kael ja pea põrutada, andsid veel järgnevatel päevadel tunda. See andis lõputempole tugeva löögi ja kulgesin üliettevaatlikult, ohtlikest downhillidest ei viitsinud enam rattaseljas laskuda. Mingit krambijama aga ei olnud üldse. Kubija rollerirajal oli juba mõnus tunne ja finiš tuligi vastu. Poisid olid vastas, õll suruti pihku (millest ma olin 7,5 h unistanud) ja üliheaks uudiseks, et esimene X-Sport team oli meeskondlikult 3 kohal.
Aftekas , poodiumi koha tähistamine koos võiduõllede libistamisega toimus siis juba teate isegi kus…. :)
Boschweeeterisse aga ei jõudnud ikkagi...
Tulemused:
Rank Nr Nimi Klubi Time Gap
16 8 Toomas X-SPORT 5h28:48.13 40:15.35
33 42 Indrek X-Sport 5h50:49.23 1h02:16.45
71 321 Hannes X-SPORT 6h22:16.24 1h33:43.46
144 51 Roomet X-SPORT 7h04:48.83 2h16:16.05
172 377 Margus Spordipartner 7h23:35.17 2h35:02.39
183 204 Kalev X-SPORT 7h32:12.55 2h43:39.77
Sõidu tegija nimetuse on auga välja teeninud esimene X-Sport meeskond (Tom, Ints, Hannes).
2 kommentaari:
Ei te mitmendaks X-sport tsainikute team kokkuvõõtes jäi?
Kalev,
miks mu tigu üles ei riputanud, see iseloomustas H-päeva.
Postita kommentaar