X-SPORT TEAM: Hooaja parim MTB - H100, 29.09.12 ,100 km

Kerge reportaaz siis juba pea 2 nädalat tagasi toimunud Haanja 100-st.

Toomas:

See aasta oli plaan korralik võistlus teha ja sõita korralik tulemus välja. Oli ju korralik põhi alla sõidetud euroopa turneel. Haanja sõidule eelneval nädalavahetusel olnud võistlused Kõrvemaal ja Smiltenes läksid ka suht-koht hästi, vorm oli seega jätkuvalt hea....

Ilmaga vedas, sõidupäeval vihma ei tulnud kuid eelneval õhtal viskas hulga vihma Võru kanti.

Seekord sain norm stardikoha ka. Algus nagu ikka – tõmmati mööda asfalti , eesotsas ässad Taarakas, Loo, Jõeäär, Pruus jne. Ja siis tuli see ummistav singel kuhu kõik tahtsid esimesena keerata. Krt raske oli , jällegi tundus et kõht on liialt täis söödud. Jäin kuhugi tahapoole – 30 koha kanti. Vaikselt hakkasin edenema, püüdes eesolevaid. Sain punti Jällegi Grisaga ja hunniku Lätlastega. Tempo tundus kõva, või oli siis see sellest et kõht oli liialt täis. Alles peale 2 tundi hakkas asi paremaks minema. Munaka tõusul sain teistelt eest ära, lasin terve tõusu püsti üles. Vaikselt tilkusid eestpoolt vennad selg ees vastu. Mingi hetk sain heasse punti Saarnitsi ja üllatusmehe Saamerega, tempo oli meil hea. Metsas tõmbasid nemad ja kruusal jällegi mina. Saime kätte Kuke, Kaldvee ja Kana ja nii mõnegi veel. Siis kuskil 70 kiltsal hakkas juhtuma.

Sain vist mingi laksu tagajooksule ja kumm hakkas tühjenema. Lasin siis ühe vahu sisse ja põrutasin edasi.....nii kilomeetri või nii, siis läks sisse õhuballoon, ja lasin jälle kiltsa edasi. Ei aidanud miskit, siis sain Kuke käest vahu. Aga ei miskit. Krt . hea sõit oligi rikutud. Mul oli küll siselohv ka kaasas, kuid lasin juba eelnevalt lolli peaga õhuballooni tühjaks. Ja pumpa mul ei olnud ka kaasas. Kõmpisin siis edasi kuni jõudsin asfaldi lõigule. Seal oli juhuslikult Misa naine seltskonnaga. Seal siis toppsin siselohvi kuidagi paika, kuid pumpa meil ikkagi ei olnud. No siis juhtus sinna kanti Ahti Suppi naineJ) , kel oli pump täitsa olemas. Üritasime siis kambaga kuidagi kummi täis pumbata, kuid ventiili ots ulatus pöiast nii vähe välja, et raske oli sinna õhku sisse saada.(mul on vähe kõrgema pöiaga jooksud).

No ja kui nendest jamadest oli möödunud 30-35 mintsa ,sain liikuma, mott oli maas, kerisin vaikselt sõin batooni. Otsustasin siiski tempoga edasi panna. Äkki veel lõnnestub midagi meeskondlikult päästa. Püüdsin kinni hulka vendi(Raag, Olle, lätlasedjne.) Intsu kutsusin sappa et paneme koos hooga lõpuni, kuid pikka pidu tal ei olnud. Lasin edasi , enne lõppu downhilli laskumisel sain kätte jällegi Kuke , Kana, Kaldvee ja Miksoni. Vanad juba naersid, et mitu korda ma neist mööda sõidan. Tuli vist kolm möödumistJ. Ja nii see finis tuli. Siis Kähku Kubija uut spaad nautima ja kerged õlled sisse.

Kohaks siis 33 ja üldaeg 5:35

Sõiduaeg oli 4:58, jah see oleks andnud 5 koha. Aga eks sain n.ö. puhata ka vahepeal, tervelt pool tundi. Meeskondlikult läks ka nihu selle jama tõttu. Oleks veel ka Ahti hea sõidu teinud, siis oleks me võidelnud 1 koha eest. Kahju et hea jalg raisku läks. Järgmine aasta siis proovime uuesti.

Kalev:

Minu plaan oli lahedat sõitu teha. Mõnuga. Stardis sai keskmikute sekka trügitud kõrvuti Allani ja Guitsiga. Uno trügis aga kohe eriti kõvade meeste sekka, Taaraka seljataha:)

Algus kuni esimese TP-ni võetakse ikka vaikselt ja hanereas. Eks sinna ka minutid kaduma lähevad aga ei viitsi ka trügida. Aega on ja saab soojaks. Sealt edasi juba tekivad pikad vahed ja peaaegu üksi sõitmised. Sõitsingi enamus maad üksi aga järjest edulisemalt. Tankisin jooki ja mugisin midagi igas TP-s. Eriti ei passinud ka kuna sõita oli lihtsalt nii hea, et väsimust ei olnud . Rada oli eelmise aastaga võrreldes mudasem ja seega läbimine aeganõudvam. Mudauisutamist tuli ette. No ikka FF all, mis muud. See aasta ka kõvakahvliga. Polnud häda midagi. Plaani Jaanimäest ja Massmurderist üles ronimised jätavad templi ikka mällu aga need Haanja 250 sed ja 300 sed mäed vist kuluvad, sest igal aastal on neid järjest kergem võtta:). No Vällaka ahelikkut ootasin, et viimane lahing vastu võtta. Rsk, vahetult enne Vällakat, see libe lai puusild metsas kurve peal võttis minugi jalust ja heleda laksuga maandusin puupinnasele.

Pauk oli kõva, krt kogusin end seal natuke ja painasin lenksu sirgeks. Põlv lõhki. Aga ei midagi hullu muud. Kõik teavad seda kohta, et tuleb ettevaatlik seal märjal ning libedal sillal olla ja igaüks on korra seal kukkunud aga ma ei tea kus ma olen olnud kõik see aeg, et see kogemus veel puudus. Vällaka aheliku tõusud ja langused läksid ladnalt. Viimases TP-s muidugi Cola. Lõpu kruusaka otsa uhasin jälle üksi (38-st jälle jäi puudu!), alles pärast sillaaluse ojas kahlamist sain 2 kaaslast lisaks. Lõpp tuli ladnalt. Mega tase oli see, et kui jõudsid finishisse, siis refresh areas oli vabalt õlle!!! No see on karvajalgse rattahundi unelmate täitumine. Janutas juba pikka aiga:). Ega sel hetkel midagi muud ei oskagi tahta.

Ülekaalukalt parim hooaja MTB sõidu korraldus. Uus tase. Võistluskeskus, söögid, käepaelad, spa.

Aftekas siis ööbimiskohas Tago juures ja sauna ka ning korra sai käidud ka Võrupääl laiamas.