teisipäev, 22. september 2009

Rakke Fuitsu (FUJI) rattamaraton

Päiva!
Kurat, ma olen nii vihane praegu! Kirjutasin valmis pikka jutu aga mingitel arusaamatutel põhjustel kadus mu tekst blogist. Ometi on autosave peal. Teen siis siinjuures veidi lühemalt.

Kuidagi kahetsusväärselt on vahele jäänud Rakke maratoni kajastamine. Vaja see pisike puudujääk kõrvaldada.
Ma ei mäleta miks aga ma sõitsin Rakkesse üksi ja enda autoga. Täielik raiskamine! Kohale jõudsin normaalse ajavaruga aga kerge närv oli sees ikkagi. Mul jäi nimelt eelmisel õhtul sõidukinga klipp vahetamata (ei saanud ühte lahti) ja pidin siis hommiku pedaalid uuesti tagasi vahetama. Olin pool tundi enne starti oma asjadega nii kaugel, et võisin soojendama minna. Soojenduse sisse jäid ka kohustuslikud metsaskäigud. 15-10 min enne starti olin siis stardivalmis stardikoridoris.
Kuna Otepäält olid halvad mälestused kummivalikuga siis olin seekord aegsasti "rocketrun" id "alla pannud. See tundus Rakkes üsna õige valik olevat.
Raja alguses ma kohe vunki üles ei võtnud kuna Rakke rada on üsna salakaval (mõnusalt) ja võib su üsna kergelt ära küpsetada. Katsusin rohkem kohta hoida.
Esimene surnud punkt tekkis esimese joogipunkti (lautade) läheduses. Kruusale keerates jäin oma grupist maha ja järgi sain vaid tagantpoolt tuleva ratturi abiga. Õnneks saime nad kätte ja nendega kulgesime kuni hooldekoduni. Selles grupis oli ka üks Läti tibi (tuli teiseks) kes vähemalt viitsis (tahtis) tööd teha. Tanu temale olid ka meespoole esindajad viisakamad ja töötasid samuti.
Nagu ma ennist mainisin oli kõik ilus kuni hooldekoduni. Peale hooldekodu järsul laskumisel jooksis mul esiratas soonest välja ja üle nippli ma käisingi. Loomulikult pani mu grupp selle intsidendi tõttu eest minema ja punnisin mis ma punnisin aga kätte ma neid ei saanud. Peale soist osa tulid ette veel matkajad ja siis oli üks suur möödasõitmine kuni lõpuni. Koostööd polnud kellegiga teha.
Kuna sõitsin üsna mõistlikult ja tunnelisse ei pannud, siis jagus mind ka viimase 6km tõusudele. Veetakistuse läbimine ei läinud vist kõigil päris ilma muredeta. Seal olla paremal üks suur kivi vees olnud. Õnneks vähemalt teavitati sellest karjumisega:)

Lõppkokkuvõttes võib öelda, et jõudsin finišisse õnneliku ja rõõmsana.
Kuna olin Rakkes enda autoga siis kiiret mul kuhugi polnud ning tšillisin veel veidi staadionil ringi. Rumberg käis ühe seltskonna juurest teise juurde endal nägu säras nagu keskpäevane päike. Tegi ta ju Hr. Eriksonile ära! Aga eks see rattasport üks loterii ole ja kõik päevad pole ju vennad ka.

Meie lähemate ja kaugemate kaasvõitlejate Tulemused:


Lukertsenko Mihhail 98 02:32:00


Rumberg Tambet 120 02:35:11


Erikson Toomas 126 02:35:45


Leiger Roomet 172 02:42:59


Teras Indrek 199 02:45:28


Soo Hannes 221 02:47:24


Rool Margus 361 03:03:42


Nikolai Jarmo 857 04:49:23 Jarmo on jumala korraliku sõidu teinud ;))))))


Kalev puudus arstitõendiga.


Nägudeni siis järgnevatel sõitudel! Osadega näeme juba laupäeval kõrvemaal aga kõige magusam maasikas ootab meid Võrus H100 `l


Hannes

2 kommentaari:

Tambet ütles ...

Yepp, Hannes räägib õigust. Särasin muidugi nagu päike, sest minu ainus eesmärk ongi Eriksonile pähe panna!!! :) LOL


Haanjas näeme raisk!!!

NB, Hannes palun ära söö enam tööpäeval SEENI!

Parimate soovidega, Tamps.

Toomas ütles ...

Parim rada ja hooaja raskeim haamer! Nii võib sõidu kohta öelda. Ei tasu Herr Kalamehega spirti juua enne võistlust. Peale seda jama pole ma enam kangema kraamiga tutvust teinud.
:)
Tom