Jõulumäe Rattamaraton 11.09.10.

Jõulumäel toimus selle aasta viimane Elioni rattamaratonide sarja etapp. Selleks aastaks on siis elionidega jälle ühelpool…
Jõulumäe etapi tegija nimetuse saab kindlalt Guits, keda püta jalad ei olnud sellelgi korral maha jätnud , lendas raketina rajal ja tegi väga hea enda hooaja parima tulemuse.

Guido:
Viimane etapp Jõulumäel oli nagu vigadeparandus, proovisin sõita nii nagu vanemad ja kogenumad sõitjad soovitasid .Soovitus oli lihtne stardis kohe laks põhja ja kütta nii kaua jõuad. See mõtte aga kummitas mind tükk aega ,kas kestan lõpuni. Algus oli hea ,sain stardist hästi minema ,välja arvatud kukkumine kus osales ka Kalev, minagi takerdusin nende taha ,kuid sain kuidagi kõrvalt mööda ukerdada. Peale seda proovisin sõita nii nagu soovitati laks põhja ja lõpuni. Tõesti minek oli hea möödusin paljudest ,kellele olen tavaliselt kaotanud see innustas hoogu juurde panema. Mingil tõusul loeti kohaks 233 see mõjus kuidagi innustavalt. Samal ajal keegi koputas ja küsis kaua veel nii jaksad? Esimene ikaldumine toimus mudaloigus millele järgnes kohe tõus ( ainuke jooksukas) seal ei tahtnud jalad üldse liikuda. Need mudamülkad ei meeldinud kohe mitte ,rütm läks sassi ja tõmbas tempo alla sealt alates ootasin juba km viitasid ,kas neid üldse oligi ei mäleta . Sõitsin viimaseid künkaid veloclubersi vennaga koos kes suutis veel head tempot hoida ,ühesõnaga rippusin nööriga järel ja hoidsin hammastega kinni aga päris lõpuni ei kestnud, tema läks ikkagi oma teed. Staadionile jõudes tulin suht rahulikult arvasin, et olen üksi, samal ajal aga seljataga hiilis mingi vend kes finisis mulle 1 sek ära väänas , luuramine on vist tagant tulija eelis. Vigade parandus sai tehtud ja ka parim tulemus Elioni sarjas.

Hannes:
Olin olnud kogu nädala tõbine ja reede õhta näitas kraatušnik veel 37`et kraadi. Oli ilmselge, et päris murevabalt sõidule ei läinud. Kodus sain seepärast ka korraliku peapesu aga kes neid naisi ikka kuulab;)) Kohale jõudmine ja ettevalmistus kulgesid väga rahulikult. Jõudsin oma stardikoridori peaaegu esimesena. Õige varsti ujus Maaris külje alla:) ja meetri kaugusel seisis ka Ivanda. Olin naiste poolt sisse piiratud;)) Peale stardipauku ennast väga tagasi ei hoidnud aga väga üle ka ei pingutanud. Katsusin positsiooni hoida ja oma tervislikust-sportlikust seisukorrast aimu saada. Nagu tavaliselt pannakse Jõulumäel koheselt gaas põhja ja väga tagasi hoida pole mõtet. Vastasel juhul on „poezd“ läinud. Surusin siis ka mina kõvasti pedaali, endal pärakas peest väljas ja meetriseid tatilirakaid vasakule-paremale lastes. Esimesel rajapoolel jõudis mulle järgi Ivanda kellele koheselt sappa haakisin. Üks tohman (nr 183 Andrei Iljin) proovis iga hinna eest ise Ivanda sabas istuda. Ega mul selle vastu midagi polnud aga mees suutis pidevalt sõiduvigade pärast vahe sisse lasta. Kui temast möödusid ja uuesti teiste sappa võtsid siis oli mees varsti uuesti platsis ning kukkus jälle vahele suruma. Kui ta oli paar korda nii teinud, lasin paar venekeelset roppu sõna üle huulte. Tundub, et see talle ei mõjunud. Enne Jõulumäe keskust hakkas ta veel ühele seltsimehele närvidele käima ning see võttis käed appi. See mõjus:) (Kalev, sind oleks seal vaja olnud). Staadionit läbides saime tänu Ivandale üsnagi suure tähelepanu osaliseks. Loeti meie kõikide nimed ette :).
Teisel raja poolel saime kätte Maarise, Tarmo Tarlapi ja Rääbis Mati. Mati, Maarise, Ivanda ja mõningate teiste ratturitega oli üsna hea sõita. Naised sõitsid ju medalitele ja see hoidis tempo üleval. Mati pingutas ka kõvasti. Ta oli siis veel oma arvestuses teine (peale Are Mets`a).
Üldiselt võib raja teise poolega rahule jääda. Näpud muutusid veidi kangeks. Juurikaid oli üsna palju ja kõvakahvliga sõit polnud kõige lihtsam. Lõpetuseks oli hea see, et suutsin see hooaeg kõigil Elioni etappidel osaleda ja tulemused liikusid paremuse suunas.

Margus:
Eelmisel õhtul sai sushit wasabiga söödud, mulises sees enne magamajäämist kõvasti ja lootus heale sõidule oli 50/60. Soojendusel pulss üles ei läinud, s.t. 2 varianti kas väsimus või väga hea vorm. Pakkusin variant 1. aga tuli 2. Stardis sain pulsi käima ja 182-185 oli pidevalt. Pundis istumine oli kerge, laksasin korralikult omas grupis ja ootasin millal kuvalda lajatab. Kuvaldat ei tulnud ja teisel ringil tuli rahvast hulgi selg ees vastu. Viimased 15 km tulid juba finiši ootuses kus nnestus veel skalpe nülgida. Finishis andsin endast kõik ja 250 koht on 4L kopsudega masinaklassis v.super.

Indrek:
Pole midagi öelda lihtsalt ei viitsinud pingutada ,võib ju ühe sõidu teha ka sõitu nautides …




Toomas:
Kuna meil oli viimasel etapil tähtis ülesanne st. meeskondlikult üritus kinni panna, saabusime Jõulumäele juba reede õhtal. Tallinn – Jõulumäe marsruut võttis aega 4 tundi, teadagi miks nii kaua. Hommikul sai väike koosolek peetud, igaüks sai oma ülesande :) . Mina pidin siis jälgima Kelku, Karlat ja Ansipi turvameest Ridamäed.
 Püta pidi asja kinni panema. Rada ja ilm oli vesise võitu aga ei hullu. Stardist sain hästi minema, mida juhtub mul väga harva. Esimesed 10 kond kiltsa püsisin 30 kandis, kuid siis pidin järgi andma, sest ees ootas raja teine pool raskema profiiliga. Sõiduga võib enam vähem rahul olla, kuigi lasin omad konkurendid eest (Lond 24-s ja Veski 23-s tegid elusõidu ). Poolel maal staadionil tegin vea, et lasin tugevamad eest ära ning pidin seetõttu ise gruppi vedama. Keegi ei suvatsenud tööd ees teha, seetõttu ka kiirus langes. Mul loll harjumus jääda aeglaste taha passima, samal ajal aga kiiremad grupid panevad eest minema. Finsi heitluses lasin veel 4-5 venda ka mööda. Koht siis 45-s. Oma töö sai tehtud , kaitsesin n.ö. tagalat. Meeskondlikult tuli etapilt esikoht ning ka üldkokkuvõttes.
Peale sõitu läks kohe napsutamiseks, põrutasime Pärnusse kõrtsu ja hiljem juba Sugarisse Elioni lõpetamisele. Ütleme nii et läks joomaks......ärkasin tiimi bussis, kõrval istmel pikutas Juss. Hommiku poole 5 jõudsime tagasi baasi....
Aga.....pühapäeval toimusid Jõulumäel EMV teatekrossis, kus pidin sõitma Fixuse II tiimis. Kõik vennad oli hommikul veel laksu all........see midagi head tõotanud. Soojendusringidel oli kõik veel korras, aga kui sõiduks läks olid jalad esimese 300m lukus..... no täiesti kinni, pole veel sellist asja kogenud. Ega teistelgi (Aasla, Apivala, Põder) parem polnud. Jäime 7-ks......seda siis 9 meeskonna hulgas :). Aga no esindustiim võttis esikoha ära, eesotsas Püta jalgadega. Ütleme nii: päris raske ja karm nädalavahetus. Eks näis kuidas ära taastub, tulemas ju Tartu maraton.

Kalev:
Noh stardist panid kõik punni põhja. Olin valinud vale rajapoole ja tuli kohe mingi liivane ala kus ees vennad takerdusid , jalastusid ja mingi jama seal tekkis, et igal juhul sain juba külje maha kohe alguses. Kaotasin  palju kohti. Ja edasi vajutati jällegi kõvasti. Guits möödus aga järgi ma talle ei saanud. Vend oli seekord ikka nii väle, siuh-sau poogeldades rahva vahelt läbi ja edasi. Aga andmine oli ka kõva. Pulss oli üle 180, see tähendab minu puhul, et varsti on „kuvalda“. Rippusin mõnedel kõigest väest järgi. Esimest rajapoolt ma ei kartnud, sirgel saan ikka edukalt hakkama aga viimane ots läks raskeks. Möödujaid oli palju. „Kuvaldat“ ei saanud, läbi ei olnud aga nagu mingi piir oli ees ja kiiremini lihtsalt ei saanud. Pärast Hiiumaa tuuri kuu aja eest tiksub väike väsimus sees. Panin veel 2x külge maha, mõlemad mingites mudakohtades, kus pea 2,8 atile pumbatud furius ära libises. Õnnelikult ikka. Viimasel ajal polegi olnud sõitu kus bambust ei paneks:). Ei tea mis veel TRM-il ja H100-l saab? :). 10 kilomeetrit lõpuni ootasin seda kohta kus 2 aastat tagasi peakat panin. Aga seekord oli kahjuks rada viidud kõrvalt, vist oli nii ohtlik koht. Viimased kilomeetrid venisid kohutavalt ja ootasin väga lõppu.

Tulemused:
Toomas, koht 45, aeg 2:09:12
Hannes, koht 121, aeg 2:18:36
Guido, koht 203, aeg 2:26:41
Indrek, koht 221, aeg 2:28:27
Margus, koht 250, aeg 2:31:22
Kalev, koht 301, aeg 2:35:39