Tom Pühajärvel Tristari tiratlonil

Tom:
Kevadel sai sõbra soovitusel regatud TriStar 111 –le .Mis seal ikka , võiks ju ära proovida korra.
1km ujumist, 100 kiltsa ratast ja lõppu 10 kiltsa jooksu ka. N.ö. rattameeste triatlon.
Ettevalmistust ei teinud, käisin nädal enne üritust kaks korda jooksmas (2x5km.), ujuma ei jõudnud kordagi.
Muretsesin rattale eraldistardi torud peale, laenasin Melli käest moodsa eraldistardi kiivri ja hankisin ka triatloni kombe. Sellega mu ettevalmistused piirdusid.
Kuna tegu oli mu esimese triatloniga, siis olid need stardieelsed protseduurid uued ja hulka küsimusi tekitavad.

Aga no jõudsin õigeks ajaks starti. Järve kaldale oli kõik see mees üles rivistatud ( - 400 võistlejat). Krt. nüüd hakkas põis pitsitama, aga no mõtlesin et küll läheb üle. Ja kui start anti läks vesi keema. Üritasin kah ujuda, aga no mis sa ujud, paugud tulid igast küljest. Võtsin rahulikumalt ja jäin tahapoole. Kombega ujuda oli imelik, kiskus nagu vee alla üha, poolel maal siiski sai juba oma ujumist hakata tegema. Veest sain välja seal tagumises kolmandikus. Aeg oli 22:32, ise arvasin küll et ujusin mingi pool tundi, aga nüüd siis joostes vahetusalasse .

Seal kohmitsesin teistest poole kauem, ligi 5 mintsa. Edasi ratta selga, jalad tundusid algul väga nuudlid olema. Kohe sõidu alustuseks olid raja alguses tõusude kaskaadid, kus tõmbasin ennast kergelt kinni. Edasi, sõidu lõpuni tegelesin peamiselt möödasõitudega ja jälgisin et ma kellegi tuules ei sõidaks. Põis hakkas üha rohkem pinda käima. Jooki enam peale ei saanud kallata, nii et viimased 30-40 kiltsa tuli rahulikumalt võtta. Jooki läks mingi 0,8 liitrit 100 kiltsa peale, seda on isegi minu kohta vähevõitu sellise palavusega.
Lõpuks siis peale 2 tundi 45 mintsa(Planeerisin aega sinna 2:35- 2:40 vahele) jõudsin jällegi vahetusalasse. Kohmitsesin seal teistest jällegi kauem, ning kui rajale sain siis jooksmisest oli asi kaugel. Esimese asjana põrutasin võssa põit kergendama. Aga sellise pingutuse juures võtab see asi omajagu aega. Võsast väljudes nägin Ain-Ivar Tuppi, kes põlvitas jooksurajal(krambipoisid olid kallal).

Üritasin nüüd jooksma hakata, aga nüüd hakkas sees pistma ja kõhus hakkasid toimuma mingid protsessid.......see ei tõotanud midagi head. Liikusin kuidagi edasi. Edasi juhtus paratamatu......pidin kaks korda ennast võpsikus kergendamas käima. Ega see suurt midagi paremaks ei teinud aga üllataval kombel jõudsin Haanja mehe Ain-Ivariga koos finsisse. Jooksu aeg tuli nende jamadega kokku 58:28, mis polegi nii paha.
Lõpuaeg siis 4:14 ja lõppkoht 141. Vahetusalades läks aega 8 mintsa, ulme:).
141 237 Estonia M 35-39 29 0:22:32 0:04:54 2:45:30 0:02:54 0:58:28 4:14:17
Esimesed muljed üritusest olid suht negatiivsed, tänu nendele kõhujamadele. Aga nüüd , olles need jamad unustanud võiks uuesti osaleda küll.
Eelnevalt peaks ikka regulaarselt ujumas ja jooksmas käima, siis on see 4 tunni piir suht kergelt alistatav.