Toomasega põrutasime Tlnst minekut juba laupäeval, Jõgevamaa aklimatilaagrisse. Tegime saunad ja kõik muud taastusprotseduurid koos eriti taastavate humalajõujookidega, et mitte midagi juhuse hoolde jäta. Pühapa hommikul sealt käbedalt omakorda Otepääle.
Hommik oli maru külm ja udune, Otepääl +6C. Soojendusringile minnes lõikas külm õhuvoolus pikkade riiete alt ikkagi läbi ja võttis naha judisema. Kuna lühikeses vormis ja käistega oli rajale minek siis enne starti pani Tom soojenduskreemi jalgadele. Et oleks vähegi kobedam tunne. No ma tahtsin ka. Krt aga jalad ju karvased ja ei saa kreemi määrida. Sellest aga lesson, et karvajalgadele ei olegi soojenduskreemi vaja, karvkate ongi soojendajaks:). Ja nii oligi, starti minnes ja rajal olles ei tundnud ma grammigi külma teravat puudutust.
Alustasin ikka rahulikult. Et küll pärast jõuab tallata, kui kõik väsinud on. Kui oleksin aimanud, et rada nii kiire on oleksin alguses vanu konte kiiremini liigutanud. Sest kiirel rajal ei väsi keegi ära ka. Selles sõidus luges see millisesse punti sattusid. Nagu maantee sõit. Või nagu rongis, maastik vilksatab kiiresti akna tagant mööda. Alguse poole kus oli rada muda-libedam ja kaldu tegid paljud vennad osavaid kukkumistrikke. Ma ei tea kuidas, FF-iga ei osanud mina küll järgi teha. Üks kukkus peaaegu vastu mind, väntasin edasi ja ta sai vist minu jalalt ka kuhugi hoobi. Harimäe laskumisel rappus kett maha ja lasin vaba hooga mäest alla, risttee peal jäin pidama ja kerisin keti jälle peale. Kaotasin hea pundi ja mõned üksikvõitlejad. See jäi ka ainukeseks tehniliseks probleemiks.
Ilm läks järjest paremaks, soojemaks. Lõpus tundsin, et jõudu veel üle aga aga midagi polnud enam teha, finish tuli vastu.
Supid söödud, kerisime asfalti mööda Otepääle tagasi, mingi 23 km. Kuna parankamees oli Tom siis sain mina kiirelt taastama hakata:). Pärast jälle Jõgevamaa laager, saunad jms.
Kõrvemaal siis laupa jälle näeme..
Tom:
Selle sõidu tahaks kähku unustada.
Plaan oli teha hea sõit , kuna vorm oli päris hää. Seda tõestas Mulgi elion.
Hommikul stardis oli maru külm, ei aidanud ka soojenduskreem mida ma kaks korda jalgadele määrisin. Ja muidugi lõi enne sõitu põhja alt ära, ning stardikoridoris lõdisedes hakkas põis ka pitsitama.
Asfaldile(rollerirajale) jõudes olid jalad lukus ning sõit oligi põhimõtteliselt tehtud. Ülejäänud sõit keskendusin sellele et midagi püksi ei tuleks :), kõhus toimusid mingid protsessid jällegi.
Ja kui nägin et Nõlvik põrutas sellise hooga mööda, siis lõin juba käega. Harimäe kandis oli väga raske, jalad olid täiesti makaronid all ja pulss ka üle 165 ei saanud. Üritasin kuskile enam-vähem punti saada. Mingi hetk sai isegi Küüdiga koos sõidetud. Enamus sõidust sai sõidetud pundis koos Rei, Välbe, Selderi, Miksoni, Tohvreli, Randma, Mõttuse, Kollo, Vova, Kaldvee, Kampuse ja eliidi alt startinud Lätlastega. Mingi 30 kiltsa oli pundis ka Zviedris Normunds isiklikult, kes hiljem pundist vehkat tegi. 25-30 kiltsa enne lõppu jäin ühe kukkumise taha toppama ja meie grupp tõmmati ribadeks, tempo langes ning enne lõppu 5-6 kiltsa tulid tagant jälitajad järgi. Finsis vahetasin kähku riided ära ja siis peldikusse....
Tagantjärgi vaadates polegi koht 100 hulgas nii kehv sellise enesetundega maratoni läbides. Esimesed 2 tundi olid väga rasked, viimane tund oli juba enam-vähem kuna ma spordijooki ei tarbinud eriti(sõidu kestel kulus alla 0,5 liitri) ja jalad said ka soojaks.
Pääle sõitu sai Kalevi ja Intsuga Otepääle tagasi keritud.
Kalevi käest sain peotäie mingit pulbrit mis tõmbas kõhus tuurid maha, ning hiljem maal tõmbasin veel sisse pool klaasitäit vanaema tehtud „kõhurohtu“.
Peale sauna oli olemine juba tibi-tobi.
Veel üks jama värk oli see, et rattalt varastati Garmini kompuuter ära.
Järgmine sõit siis Kõrvemaa sutsakas.
Sai siis käidud Tartu rattamaratonil, sõitsime juba eelmine õhtu kohale ,et ennast välja puhata korralikult, muidugi oli plaanis ka õhtune süsivesikute laadimine (6 õlut) ja näksid , hommikul ärgates oli kõht veitsa punnis vist eelmise õhtu nodist aga väga hull ka polnud, vähemalt seekord sai enne starti korralikult sooja tehtud ja kohe oligi parem sõita , alguses keerati küll gaas põhja aga suutsin üsna hästi järgi hoida enda grupil ja peale esimesi tõususi suutsin isegi järgmisesse gruppi sõita , kiirused olid muidugi suured mägiratta kohta, vahepeal kui spido alla 40 ei kukkunud mõtlesin ,et kas see onikka maastiku sõit, kuskil peale kolmveerand distantsi hakkas meie grupp lagunema kohe hea oli vaadata kes kuipaju trenni teeb, umbes20-sest grupist jäi lõpuks järgi 3 ja niimoodi me siis püüdsime ees olijaid ,kahju ,et rada otsa sai oleksjõudnud veel püüda paremaid kohti aga eks tuleb rahul olla sellega mis on ja tegelikult oli hea tulemus ,sain esimest korda alla 3h sõidetud ,ise olen rahul,eks varsti rajalnäeme........
Margus:
Laupäeva õhtal söödeti otepää võõrustajate poolt ääreni täis,niiet hommikul väga süüa ei olnud vaja.
Hommikul oli jalg peris hia, mõtlesin et Elioni jamad möödas jatäna saab vajutada normaalselt, isegi TRM spetsiaal-Conti Twisterid olid allapandud.
Stardist hästi sain minema, kruusal oli loom jalas. Poslavitsalaksumisel sain maks kiiruseks 72 km/h….baigiga raju kiirus.
Peale Matu TPd sai selgeks et ega ikka ei ole mõõn möödas…tõusudelhakkasin maha jääma. Imesin esimesest Harimäe tõusust üles, suurem osa sellestpüsti. Teine Harika tõus tuli juba nii raskelt et vanduma võttis.
Harikast tulin veel hea laksuga alla, jõudsin puntidele järele. Edasiläks tiksumiseks ja 45. km-l keerasin boksi.
Loen hooaja lõppenuks ja hakkan punaveiniga end turgutama…sellelalal olen raudselt 2 nädalaga vormis :).
Tulemused:
Toomas, koht 93, aeg 2:51:15, VK koht 13
Indrek, koht 147, aeg 2:56:49, VK koht 27
Kalev koht 458, aeg 3:15:22, VK koht 118.
Allan L, koht 623, aeg 3:22:57, VK koht 204.
Margus siis keeras boksi
Hannes ja Guits viilisid.
Sõidu tegijaks nimetame terasmees Intsu, kes tallas vokki vägevalt kogu tee..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar