Velovõistlushooaja 2012 avapauk - Jõelähtme

Käes on uus 2012 võistlushooaeg ja alustame jälle võidukihutamiste memuaaride kajastamisega.
Esimese võistlusmatkana oli punt peal Jäelähtme maratonil 28.04.12 kus kohalikud mehed teinud järjekordse raske ja vägeva raja millel pikkust u. 80 km  ja koosnes peamiselt metsasinglimaastikust.

Tom:

Esimene start siis. Plaan oli teha tugev trenn.
Algus oli rahulik, siis aga mingi hetk lükati gaas põhja.
Üritasin Teras - poisil silma peal hoida, kuid ta kadus karjääri jõudes mul silmist.
Vaatasin siis ringi kellega kampa lüüa. Sulev Lipp sobis selleks ideaalselt, singlitel liikus ta oma 29-ga käbedalt, ning muidu ka mulle sobivas tempos. Mootorit ei pidanud punasesse laskma.
Kui 40-50 kiltsa oli sõidetus, siis tundus et Lipp hakkas väsima. Panin tempot juurde ja mingi hetk hakkasin ees Teras-poissi nägema. Püüdsin ta kinni ja põrutasime koos lõpuni. Lõpu eel kuskil singlil viskas mul veel tagumisest jooksust törtsu piima välja, nii et lõpp läks päris pehmelt. Raja raskeim lõik oli lõpus olev vastutuult asfaltilõik. Seal ikka andis pressida.
Mõnus sõit oli, sai mootorit parajalt pöördes hoida ja suht kiirelt sai finisisse ka

Ints:

Selle aasta esimene võistlus oli möödunud laupäeval .Oli tuuline ja keskmiselt soe kevadhommik kui seltskond rattureid asus jõudu proovima Tallinna ligidal Jõelähtmes Raja pikkus keskmisest pikem (80km) ja üsna raske, kruusa ja asfalti peaaegu polnud. Peale starti sõideti rahulikult nii umbes paar kilomeetrit ja siis läks lahti, gaas keerati põhja rippusin esimesel grupil sabas niikaua kui rada metsa keeras, kuna mul hetkel kella ja pulsokat ei ole siis kiirust ja koormust ei tea aga sees hakkas kõik kumisema, järelikult olid näitajad üsna põhjas. Metsas kiirus rauges ja iga mees tegi oma sõitu, hoidsin ennast esimeste meeste järgi üsna kaua aga mingi aeg pudenes grupp laiali, ikkagi kevad ja esimene pikk sõit ja nii mõnigi pidi viimase veerandi peal alla vanduma. Minagi võitlesin viimased 20 km krampidega, hea, et sõber Toomas mind poole peal kinni püüdis ja koos lõpuni aitas tiksuda ,viimane 5km oli veel maasikas, ilus asfalt aga räige vastu tuul venitasime kordamööda selle lõpuni. Finisis oli küll hea meel, et tehtud ja päris hea ajaga. Tundub, et vorm on üsna hea kevade kohta.

Järgmine päev tegin veel Pärnus püha-loomaaia rattaralli ka otsa , oli esimene Filtri etapp, päris raske oli ennast käima saada, jalg oli veel pehme eelmise päeva sõidust. Pärast finishis sain aru miks üsna vaevarikas see sõit oli, keskmine kiirus tuli üle 44, pidigi ju tööd tegema . Õnneks tuul ei kimbutanud seekord eriti. Järgmine nädalavahetus jälle rajal eks siis uued emotsioonid näeme.........

 

Hannes:

Jõelähtmele sai veidi hilja kohale jõutud aga kuna tegu pole massüritusega siis saime oma asjad aegsasti aetud. Lõhkusin veel enne starti joogipudeli ära. Õnneks jõudsin selle uue vastu vahetada ja isegi minut enne starti stardis olla. Algus oli nagu algus ikka. Tiksuti grupis kuni karjäärideni. Mõned seltsimehed ajasid tusaseks kui tuules sõites grupiga vahe sisse lasevad. Karjääri osa sõitsin enamus koos Guiduga. Kalev jäi mingi kukkumise pärast meist maha. Isegi  kui tegime joogipeatuse ei jõudnud ta järgi. Mingil hetkel sai sai eesolevate meeste pärast Guidu minuga vahe sisse. Seda küll vaid esimeste lagetate lõikudeni. Pärast tiksusime suurema osa ajast koos. Kusagil Kopra singlil tuli tagant vedur Kalev. Oli vist teine otse kõige vägevamalt sutsaka energiat saanud või siis on ta mingite mustade jõududega seotud. Pool rajast läks tema dikteerimisel. Paljud ei pidanud valule vastu ja kukkusid tagant ära. Sealhulgas ka Guidu. Temal oli põhjuseks purunenud kumm. Enne joa juurde jõudmist märkasin, et Kalev joob kahtlaselt palju. Varsti oli põhjus ka teada:).Põrutas viimasest joogipunktist nagu poleks seda märganudki. Enne lõppu sai veidi nalja ka. Ühel sirgel lõigul võtsime ühele vennale tuulde. Ossa poiss, kus see hakkas perutama. Aru pärides vastas, et ega ta mingi generaator pole:). Lõpp kuni Jõelähtme kirikuni oli paras pein. Tuul vasta või siis küljelt. Finišit tegin Kaleviga ja napi poole rattaga jäin peale.

Kalev:

Jõelähmel oli ilm seekord väga hea, päikesepaiste ja julgelt mingi 14C. Kõva tuul nagu ikka. Start rahulik. Hannese , Guitsi ja Allaniga olime tükk aega koos. Esimesestel metsasinglitel vajutas Guits gaasi ja hakkas kaugenema. Mul oli ka sabas Hannes koos mingi jõuguga kes kandadel käisid kõvasti närvi. Mingis kohas keerasin puude vahel kogemata rajalt välja ja lasin tagumisel gruppetol minna, ei viitsinud neid taga ajada ja nende tempot teha, sest teada oli, et pikk-pikk maa veel ees ja esimestel singlil ennast sirgeks tõmmata ei ole päris hea. Sain rahulikult hakata tiksuma. Prügimäe aia taga olid mehed juba väga kaugel ees. Tiksusin mõnuga ja peamiselt üksi, vahest mõne kaasvõitlejaga.
Enne kopraonu singlit hakkasid seljad jälle paistma ja saingi vanad jälle kätte, kuid siis otsustas ühe eesoleva venna ratta pudelikorv lahkuda raamilt ja maa põrkega kuidagi minu ratta tagumisse käikarisse ja sealt jooksu ja hargi vahele raginaga kinni, nii, et oli vaja peatust ja see pudelikorv sealt lahti harutada. Enne teist TP-d sain siis vanad jälle kinni. Panime siis edasi metsavahel ja kuskil jäi kitsal rajal lenks puu taha kinni ja tõmbas kergelt külje maha. Nii ,vanad said jälle minema, kuna pidin lenksu sirgeks painama. Sain siis jälle järgi ja nii kulgesimegi edasi rahulikult. Mingil hetkel jäi Guits maha, arvasime, et on krampenis ja kogub ennast varsti aga tal ka kumm läks ka katki. Lõpuni oli nagu ikka, üks lõputu metsasingel ja keerutamine puude vahel ja üles alla, Jägala joast möödumine, perutava generaatormehega kohtumine ja lõpu mega vastutuulega asfaldilõik kus küll hakkasin esimest korda tundma väsimust. Ma oleks finishisse rahulikult tiksunud aga Siilike arvas, et on nüüd lõpus jälle maru kaval ja läheb finishit tegema ja kruttis tempo üles. Mul polnud selle vastu midagi, las tõmbab…

Tulemused:

Toomas, koht 14, aeg 3:54:11
Indrek, koht 15 , aeg 3:54:29
Hannes, koht 63, aeg 4:46:41
Kalev, koht 64, aeg 4:46:42
Allan, koht 75, aeg 5:04:37
Guido katkestas