Tugevad võistlevad edasi

Laupäeval toimus Sportland Kõrvemaa rattamaraton kus oli esindatud ka X-Sport team, sedakorda küll vaid Toomase ja Indreku näol. Ülejäänud viilisid :).

Tulemusi vaadates tundub, et vorm on Toomasel ja Indrekul vägagi hea. Kohad siis vastavalt 39 ja 63. Kaotus võitjale 11 ja 14 minutit. Pole paha!

Tublid olete!



fotode autor: MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi.

Tartu Rattamaraton 2008.

Selle aastane tippsündmus - Tartu Rattamaraton üllatas nagu alati oma osavõtjate rohkusega ja kõige selle juurde käivaga. Seekordne rada oli kokku 89 km pikk, seega 2 km pikem kui eelmisel aastal. Antud muudatus on tingitud sellest, et Elvas on nüüd rattamaratoni finiš uues asukohas, kohalikus lasketiirus nimelt. Väidetavalt on seal ka parem infrastruktuur, aga sellega nõusutmine jäägu küll iga ühe enda otsustada... :).
Maraton ise õnnestus X-Spot teamil väga hästi. Oli näha, et kõik olid maratoniks usinasti valmistunud - kes ennast imeravimitega terveks turgutanud, kes tippvormi ajanud ja kes tunnelist välja saanud :). Kuna võistlejaid oli väga palju siis kaasvõitlejate tegemistest peale mõne üksiku repliigi ja finisiprotokollis olevate kohtade öelda ei oska. Aga eks nad kommenteerivad oma tegemisi ise.
Enda sõidust niipalju, et kuna mul on hooaja viimased võistlused vaid langevas joones läinud, siis otsustasin seekord väga rahulikult alustada. Kuna ma startisin üsna tagant (stardinumber üle tuhande) siis õnnestus see päris hästi, sest esimestel kilomeetritel oli raatureid ilmselgelt rohkem kui rajal ruumi. Nii saingi ennast rahulikult suhteliselt sopasel ja aegalsel rajal soojaks sõita. Peale 10 km, kui oli ennast enam-vähem soojaks sõitnud otsustasin tempot tõsta ja tasahilju eespoolsõitjaid püüdma hakata. Samas õnnestus üsna pea ka üks terav elamus läbi elada. Nimelt üritas üks tuutu millegipärast just laskumisel, mis oli peale kurvi ka päris rööpasse sõidetud kõikidest teistest mööda pressida. No ja ei lõppe hästi sellised asjad. Nii ka sellel tüübil. Teiste õnnetuseks suutis ta muidugi nii kukkuda, et paar enda kõrval olnud ratturit kaasa haarata ja minu esiratta eest väga-väga lähedalt läbi lennata. Raginat ja karjumist oli kõvasti. Ei taha mõeldagi mis oleks siis juhtunud kui .... - Õnneks seekord vedas.
Hannes õnnestus mul kätte saada 22-25 km ja Indrek nii 40 km-l. Mõlemast sain ka esialgu ettepoole kuid kuskil 72 km hakkas mu jõud raugema ja saabus esimene raskem hetk mille tõttu seni üha tõusvas joones läinud sõidule tuli pidur peale tõmmata. Ma ei tea, kas jäin söömisega või joomisega hiljaks aga päris head minekut enam tagasi ei saanudki. Sellest andsid märku ka lõpukilomeetritel minust pidevalt mööduvate ratturite seljad. Eelviimasel kilomeetritel ka üks X-Spordi varustuses rattur, Indrek nimelt.
Üldiselt jään mina sõiduga igati rahule sest finišseerusin ilma kukkumiste ja suuremate tehniliste probleemideta. Samuti ei õnnestunudki seekord ennast nö tunnelisse sõita ja jalgadesse krampe saada. Samas, kui oleksin eespoolt startinud oleks tõenäoliselt ka päris jõukohane olnud esimese kahesaja keskele sõita. Aga lasta oleks, järgmine aasta on see võimalus ju olemas!

Panen siia üles ka meie tulemused.
Tom, aeg 3.02.00, koht 100!!! - SUPER TULEMUS! Väga tubli oled!!!
Tambet, aeg 3:18.08, koht 294
Indrek, aeg 3:20.08, koht 331
Roomet, aeg 3:20.49, koht 347
Hannes, aeg 3:37.38, koht 631
Kalev, aeg 3:53.46, koht 942

Fotode autor: Ragnar Vutt.

See lugu on lihtsalt nii hea, et väärib kohta esilehel! :)

Jõulumäe sõidu võib kokku võtta ühe sõnaga - TURBOSNACK. Kellel oli turbosnäksi taskus ja seda mõistlikult kasutas see oli tegija, kellel ei olnud , see ketras teiste sabas...
Minul läks aga natuke nihu , nagu viimasel ajal ikka välja kukub.
Lugu sai siis alguse päevi varem enne Jõulumäe rallit kui Ain eraldas mulle turbosnäkki ja ütles, et mine ja lenda, too kastanid lõpuks tulest välja!
Nii oli siis eesmärk jälle seatud, poodiumi koht, ei vähemat. Suur ja raske koorem oli õlul kanda , kokku ei suudagi lugeda neid unetuid öid.
Jõudis kätte 13 september, võistluspäev. Panin turbosnäki hoolikalt ja hellalt taskusse ning rajale.
Algus oli kiire ja loomulikult läks rabelemiseks. Panin kõigist mööda ja kui mööda ei saanud siis sõitsin üle, mis siis, et ka naised ja lapsed olid, karjusin kogu aeg - rada,rada, tra kaduge eest, mees sõidab! Mõnele andsin võmmu kuklasse ja paljud koperdajad sõimasin ropult läbi. kahju , et matkasõitjaid ei näinud oleks rajal korra loomise tööd olnud kauemaks.
Kui oled ikka kõigist üle sõitnud siis lõpuks võtab väsimus oma ja jalg pehmenes teisel ringi tõusudel oluliselt. Vaatasin, et juba Jass jõuab järgi. Noh oli viimane aeg midagi ette võtta ja selleks oli salarelv taskus - turbosnäkk. Pugisin snäki sisse. Ei midagi. Jõin peale. Ikka ei midagi. Ja kus siis järsku lajatas 10 km enne lõppu. Oli laskumine. Tunne oli nagu Mattil suusahüppe tornist alla kihutades ja kohe lendu. Ja lendasin ja lendasin aga halvem pool oli, et maanduda ei osanud. Põmm, pea ees alla ja mülkasse. Tükk aega ei saanud pead mudast välja, sikutasin ja sikutasin. Ja rahvas sõitis järjest mööda..
Sinna see poodiumi koht läkski. Raudpolt! Nii see oli..

Pühapäeval Otepääl näeme raisk! Ja laupa õhtu Püssikas ka. Seal ma olen juba hirmus Lõvi...:)

Kalev

Jõulumäe Rattamaraton.

Jõulumäe etapiga sai siis Elioni sari siis ühele poole.

Üle pika aja sai kuival rajal sõita, ja isegi ratas jäi puhtaks.

Seekord olid siis meie tiimist kohal Ints, Tamps, Romps, Kalev ja mina.

Hr. Soo puudus mõjuvatel põhjustel.

Ilm oli küll kuiv kuid suhteliselt külm. Seega tuli sõita pikas vormis.

Timmisime rattad sõidukorda , tutvusime rajaga, tühjendasime paagid ning laadisime end dopingut täis.......ja siis sättisime end stardikoridoridesse.

Rada ise oli suht madala profiiliga – seega kiire.

Olen suht vilets startija, aga seekord pidasin stardikiirenduse vastu ja sain end tugevasse gruppi istutada. Grupp(10-15 venda) andis sellist pedaali et mul oli tegu sabas püsimisega. Aga õnneks hakkas kiirus staadionile tagasi jõudes vähenema. Mida aeg edasi seda paremaks tunne läks, ja meie grupp hakkas vähehaaval lagunema.

Teine ring oli teisest puust, seal eraldusid terad sõkaldest. Eks endal oli ka kartus sees, et millal ise ära vajun, sest alguses oli kõva andmine. Lõpuks oli meid gruppi jäänud 6 matsi, ning kilomeeter enne finisit otsustasin vehkat teha, mis läks ka korda.

Seekord tuli siis jällegi hooaja parim koht ( 69-s). Peab vist järgmise hooaja plaanid uuesti üle vaatamaJ)

Teiste tulemused:

Tamps oli siis 175, Ints 213(hooaja parim), Roomet 221 ja Kalev 400(hooaja parim)

Nii et kolmel meist tuli Jõulumäel hooaja parim tulemus.

Kohad hooaja kokkuvõttes.

Tom - 110 (eelmisel aastal olin197-s )

Tambet - 188

Roomet - 194

Indrek - 271

Hannes- 409

Kalev- 604

Ja meeskondlikult olime 26 –dad (kokku võistkondi 118)

Eelmisel aastal olime 31

Oleme edusamme teinud!

Uuel hooajal 20 hulka!

Järgmine võistlus siis Tartu Rattamaratonil!

Tom.

Tallinna Rattaralli

No jällegi midagi uut. Sellist märga ja vihmast võistlust ei mäletagi.

Seekord olid kohal siis Tambet(eliitklassis), Indrek, Soo ja mina, ning Kalev taustajõuna.

Starti tulemisega jäime veits hiljaks ning seetõttu hõivasime kohad tagareas.

Kohe alguses panid tegijad ees punni põhja ja meil taganttulijatel oli päris keeruline ette gruppi jõuda.

Ees oli tekkinud suurem jõuk mis vaikselt eest vajus. Siis tekkis meil 10- pealine punt ning põrutasime järgi, ja enne Väänat olimegi peagrupis sees. Edasi oli vaid vormistamise küsimus. Ahjaa peale Väänat olid lehmad teel....

Üllatav oli, et peagrupis ei tekkinud sõidu vältel mingeid jamasid, väljaarvatud lõpu eelne kukkumine peale Tabasalu laskumist. Sinna sattus ka Tamps kes oli eelnevalt kuskil Keila Joa kandis meie gruppi langenud.

Finsi eelselt võtsin rahulikult, et ei satuks kuhugi kukkumistesse, ning lõpetasin peagrupi lõpuosas.

Peale sõitu oli tunne, nagu oleks olnud kaks tundi külma dušši all.

Kokkuvõttes oli hea mõnus sõit, paraja trenni eest.

Ka Hannes sattus kukkumisse, aga eks ta pajatab ise sellest.

Toomas.

Fotode autor: Kalev.

Mis toimus Rakvere maratonil?

Vaadates viimaste nädalate sajuseid ja jahedaid ilmasid võis arvata, et seekordne Rakvere sõit saab päris raske ja tehniline olema. Nii ta ka oli. Rajal olles sai lisaks jahedale ilmale (sooja vaid +9 kraadi) veel mitu head sahmakat vihma ning lõpmatuseni poris mütata. Kaks ringi mis läbida tulid olid tehniliselt päris keerulised ja nii sirgetel lõikudel kui ka laskumistel kippus tihti ratas alt ära libisema. Kuna enamus rajast möödus mööda kitsaid tõuse ja laskumisi metsa vahel ukerdades siis erilist kiirust seekordsel võistlusel arendada ei õnnestunudki (mulle endale meeldivad muidu kiiremad võstlused). Aga vaatamata sellele suutsin esmakordselt 2/3 rajast Tommist eeskool sõita ja pidevalt 106-115 koha piirimail liikuda. Kahjuks tabas aga ka seekord mind see krdi "saatanlik 40 km" kus jalad äkitselt üsna tugevalt krampi kiskusid ja seetõttu hoog maha tuli võtta. Kokkuvõttes suutsin siiski mitteametlikult selle hooaja paremuselt teise - 139 kohaga lõpetada (ajaks 3.09:09). Mitteametlikult sellepärast, et unustasin oma rattale ennem starti kiibi paigaldada - hea udupea olen ikka :). Minu õnneks aga jupsis seekord ka ametlik ajavõtusüsteem ja seega on mul loodetavasti mingi võimalus siiski koht ja tulemus kirja saada.

Tom, Hannes, Kalev, Tambet, Indrek - millised on teie muljed?

Foto autor Andrey Utkin.