Kõik algas hästi. Soojendus sai Intsuga korralikult tehtud.Sai varakult esimesse stardigruppi mindud, et võimalikult hea stardikoht hõivata. Stardist sain esimestega hästi minema. Lõunakeskuse ringteel olin ennast kenasti peagruppi sättinud. Ja siis sai see kõik otsa....
Jõudes paar kiltsa linnast välja, toimus siis juba esimene maokas. Mingid Alpha Balticu vennad tekitasid kukkumise (auto vist oli tee ääres) , ja seda täpselt minu ees. Ees kukkus vendasid kui loogu, ise sain peaaegu pidama, kuid tagant tõmmati täiega sisse. Aga nii õnnetult et mul tagajooks kaheksas ja kodarad väljas. Ise pääsesin mõne kriimuga. Kuid paar venda ikka viidi kiirabiga ära.
Sõit saigi siis läbi.
Jõnkadi-jõnkadi tiksusin stardipaika tagasi. Lasin tagajooksu enam-vähem ära rihtida ja sain siis minna n.ö. „lastesõidule“ 74km. distantsile.
Saime Hannesega end sokutada esimesse stardigruppi(500 venda) .
Riia mnt. tõus tuli ikka täiega panna et eesolevad juunior sportlased kätte saada.
Eest sai siiski minema mingi 20 venda. Saime enda grupis kuidagi hoo üles, ja enne Elvat olid jooksikud käes.
Edasi tuli silmad lahti hoida ( ohtliklult vänderdavad juuniorid) ja lõpuni ära tiksuda.
Õnneks saime Hannesega tervelt finisisse, seegi hea.
Järgmine start – Paluküla 50
Hannes:
Minuga läks seekord nii, et laupäeva õhtu Võrust Tartusse minnes jäid sõidukingad ja kiiver Võrru. Hommiku ei tahtnud väga keerulisi skeeme korraldada ja regasin ennast lühemale rajale ümber, sest selle stardiks olid mu asjad pärale jõudnud. Umbes 20min peale pika maa starti helistas Tom. Oli teine kukkunud ja ei tihanud enam edasi sõita. Lasi ratta üle vaadata ja tuli samuti lühemale rajale. Väikese valega saime ennast esimesse stardigruppi smuugeldada. Tõepoolest poleks tahtnud viimasest grupist tulla ja seda hakklihamasinat uuesti läbida:). Ah jaa, mul läks enne stardikoridori minekut veel kumm katki. Õnneks oli aega varuga ja jõudsin selle ära vahetada.
Stardist sai Tom paremini minema ja Lõunakeskuse juurde jõudes oli nende grupiga juba u 500m vahe sees. Mul ei jäänud muud üle, kui panin neile järgi ajama. Õnneks nad väga tempot ei teinud ja sain nad varsti kätte. Mingi pisem punt oli aga juba pikema vahe sisse saanud. Poolel teel Elvasse küsisin Tom`ilt, et ehk paneks järgi. Mõeldud-tehtud ja hakkasime gruppi vedama. Mõned aktivistid olid veel ja enne Elvat oli jooksikud kinni püütud. Peale seda enam tõsiseid äraminekuid polnud. Noored sipsisid küll aga see oli rohkem tühikargamine. Ma mõtlesin, et lühike sõit on rahulikum aga kus sa sellega. Need M17 vennad on ikka täiesti süüdimatud. Isegi nende oma treenerid käisid neid korrale kutsumas. Kukkumisi oli ohtrasti ja eriti siis kui pika raja gruppidest mööduma hakkasime. Eriti hull oli lõpus viimased 2-3 km. Endal õnnestus kuidagi gruppidel kõrvalt mööda laveerida ja elusana finišisse jõuda. Lõpetasime Tom`iga koos ja lühikese maa arvestuses kusagil kahekümnendana. Uskumatult hea meel oli, et tervelt lõpetasime.
Allan:
Kui hommikul Indreku juurde kell 6:00
jõudsin, polnud enesetunne väga hea, nimelt sai laupäeval sõbra
juures natukene tööd tehtud ja „mõned õlled“ janu
kustutamiseks tehtud.Kui Indrek autosse tuli, kurtis ka tema kehva enesetunnete üle, ka temal oli laupäev vähe pikaks läinud. Õnneks Tartusse jõudes oli „kõrbe“ tunne suures osas möödunud ja sai hakata keskenduma võistlusele.
Stardinumbriks sain 906 ja startisin 700-1000 koridorist. Kohe stardist sai triatleet Ain Alar Juhansoni tuulde võetud, kes tõmbas Lõunakeskuseni minu jaoks ikka müstilise kiirusega. Ise mõtlesin, et pean selle valu välja kannatama, eks hiljem jõuab pundis taastuda. Kahjuks tõmbas minu kiirele stardile vee peale nöökiv esimene käiguvahetaja, kes otsustas kohe peale Lõunakeskust keti maha visata ja nii kolm korda järjest paari kilomeetri jooksul. Iga korraga jäin pundist maha. Lõpuks taipasin käigu korra maha vahetada, uuesti ülesse ja käigud toimisid siis nagu peab. Müstiline.
Nüüd siis ma olin pundis kus kõik numbrid oli 1000+ ja isegi 2000 millegagi. Õnneks leidsin puntidest mõned tegijad mehed, kellega koos tööd tehes Elva poole nühkisime, peale Elvat mingi aeg saime juba asjalikuma pundi kätte, kus sai lõpuks natukene juba ka puhata.
Edasi läks sõit üpris rahulikult, punt kosus ja lõpuks oli ca 200 inimest grupis kui üle finiši veeresime.
Koht 690 ja aeg 3:40:26. Mis peamine, olin tervena finišis.
Kukkumised antud üritusel ikka päris jõhkrad, nägin pealt kukkumist ennem Otepääd, mis oli ikka suhtelist kole vaatepilt oli.
Sõiduga üldiselt rahul ja järgmine aasta kindlasti stardis.
Kalev:
Ma siis blokin rattarallit nagu alati ja tegin selle asemel rahulikult ühe otsa Paldiskisse ja tagasi. Arvasin, et olen teel üksinda maantekunn aga kus sa sellega. Kõik ei olnudki Tartus laulupeol ja soe ilm oli rattureid meelitanud välja küllaga.
Tulemused:
Ints koht 154, aeg 3:02:08
Allan koht 690, aeg 3:40:26
Margus koht 602, aeg 3:34:50
Tavo koht 920, aeg 3:53:50
Ja lastesõidu meestel Tom-i ja Hannese tulemusi enam kirjas ei ole, ehk said disklafi vaheletrügimise
ja poogeldamise eest:)
Külajutud käivad, et Pablo ratas olevat lahingus auguliseks muutunud?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar