Nii, sai siis jällegi käidud Lätimaal SEB sarjas võistlemas.Viimane võistlus enne meie tuuri algust.
Kuna vormikõver on liikunud ülespoole, siis lootsin head sõitu teha. Stardikoridorides oli hulka rahvast. Ise sain startida 4 koridorist(200-300). Lootsin ikka 50 hulka ära sõita.(Läti kolleegid olid vist selle kunagi välja käinud).
Kuna sain suht tagareast startida, siis tuli terve sõidu vältel tegeleda möödumiste ja eespool olevate võistlejate püüdmisega. Sellega väsitasin ennast päris korralikult. Kuna ilm oli palav, siis oleks tulnud vedeliku tarbimisele rõhku panna, aga kus sa sellega, pole aega ju, sõita vaja. No ja pikal finisitõusul sain püsti kangutades krambid. Seda pole mul ammu juhtunud. Aga ei hullu – kerge kerimisega sai sellest üle. Meeldiv üllatus oli finisis, kui hiljem sain teada lõpukoha, milleks oli 17. Oleks seda teadnud oleks ikka lõpuni täiega ära pingutanud. Sõidu aeg ei olnud ju aimu mis koha kandis ma sõidan, kohti karjuti Läti keeles. Pärast veel kirusin , et krampide tõttu kaotasin 4-5 kohta lisaks.
Ja lisaks veel M-35 klassis 3 –s koht . Peab rahul olema!
Aga rajad on Lätis mõnusad ja vaheldusrikkad, ning tõusud meeldivalt pikad. ( Tõusumeetreid tuli sellise lühikese sõidu kohta tubli 700m. )
Nüüd aga tuleb treenigutest ja võistlustest hoog maha võtta ja oodata L’expédition du Tour de France algust.......!
Kalev:
Aklimatilaager koos sauna ja jalgpalli EM õhtuga korraldati juba laupäeval Tommi maal Jõgeva lähistel. Sealt siis parem ja kiirem hommikul lätakate poole startida. Hommik oli jahe ja vihmane aga Lätis Cesises tõmbas päikese +22C välja. Hannesega koos startisime 5-st stardigrupist. Nobejalg Uno pühkis kohe minema ja kaugenes, ma ei viitsind seal rahva vahel tsõksida. Mingi ja pärast nägin teda pikalt ees mingis pundis ja toimetasin siis nii, et sai see punt kinni võetud. Pressisime siis koos mingi aja ja edenesime vist hästi aga siis oli vana seljatagant kadunud. Pärast tuli välja, et käis s...l :)!
Seekordne Cesise MTB oli meeldejääv. Kiire rada aga pikad tõusud. Tõusumeetreid sama palju kui nädal tagasi Rõuges aga rada üle kümne klomeetri lühem. Paar tõusu olid eriti imevad, üks läks mäesuusa mäe kõrvalt üles ja lõpp oli seal päris mudalibe nii, et kummid kaapisid ja tuli jalastuda. Tõusudel tundsin hästi ja rebisin seal alati ettepoole. See eest oli ka raskeid ja kiireid laskumisi mööda metsateed, mis olid rööpalised, kohati lahtist liiva ja kive täis. Seal olin ettevaatlik ja nii mõnigi tõusul kotitud lätlane sai jälle nendes kohtades sabapeale või mööda aga pikalt sellist olukorda ei lasknud edeneda ja uuel tõusul kadusid mehed seljatagant. Enne viimast finishisse viivat tõusu jõudsin mingile pundile järgi ja sattusin sinna ette vedama. Mõtlesin, et kuuevarbalised kavalad kotivad mu nüüd ära ja puhkavad enne tõusu sabas. Näitasin, et keegi tuleks ka tööd tegema. Ei midagi. Siis lihtsalt panin käiku juurde ja üllatuseks jäi tõusu alguses kõiks see mees maha. Üle eelmisel aastal oli finishi osa pikem, tegi staadioni ringi ka ära. Arvestasin samaga ja tõusul viimast ei pannud, mõni püütav selg oli veel ees, arvasin, et staadioni ringil tõmban järgi aga finish rsk oli kohe tõusu lõpul käänakul. Muidugi rahvast murdu tõusul ergutamas nagu kuulsatelgi mägedeetappidel:)
Tulmused:
Toomas: koht 17, aeg 1:42:34
Kalev: koht 133, aeg 1:55:53
Hannes: koht 205 aeg 1:59:26
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar