Rakvere rattamaratoni avatud rada

Neljapäeval sai koos Tommi, Kalevi ja Hannesega ära proovitud Rakvere rattamaratoni avatud rada. Muljed sellest on järgmised:

• Rada oli tõesti nii avatud, et sõida kuhu tahad mitte ühtegi tähist polnud.
• Väga sopane, seega kui vihm ei lakka siis kasutage suhteliselt väikese rõhuga täidetud kumme või siis porikumme!
• Tehniliselt ka üsna keeruline. Enamus aja rajast saab metsavahel ukerdada ja märgasid, puujuurikaid ning keerukaid puudevahelisi laskumisi proovida.
• Laskumistel on soovitav üsna ettevaatlik olla sest need olid väga libedad, roopas, kitsad ja käänulised.
• Kuna soppa oli nii palju ja see kogunes ajapikku ratta käiguvahetaja, keti ja hammasrataste peale ning need hakkasid jupsima (kett keris vahele) siis tuleks valmis olla ka tehnilisteks probleemideks!
  

Neljapäeval rada läbi sõites sadas muidugi vihma nagu ka eelnevatel päevadel ja tõenäoliselt sellepärast oligi kogu rada nii libe, jääb vaid loota et see olukord pühapäevaks paraneb. Samas, kui sõita tuleb kaks ringi ja seda läbib 2X1300 inimest siis muutub kogu rada sopaseks igal juhul. Seega kiire rada see pole.
Samuti on kaks ringi minu jaoks alati ebameeldiv olnud, loodetavasti õnnestub mul ennast seekord natukene rohkem motiveerida kui eelnevatel kahe ringilistel võistlustel. :)


Saab raske võistlus olema.

Ma usun, et Tommil, Hannesel ja Kalevil on omad mõtted seoses selle rajaga ja nad panevad need siia lähiajal kirja.

Äpardunud sõit Lahtis

Toomasega koos osaleme me nö. hobikorras ka sellises sarjas nagu Nissan Cup. Sellest on juttu olnud ka varasemates postitustes, aga lühidalt veelkord kokku võttes on tegu Elioni sarnase üritusega, tase on kõvem ja rajad on oluliselt keerukamad ning pikemad.
Nissan Cupi seekordne etapp toimus Lahtis, Messila spordikeskuses. See on Lahti külje all asuv spordikeskus kus on ka üsna korralikud slaalominõlvad, suusarajad ja läheduses hüppetornid. Kõik tähendab seda, et ka rattarajad ei ole just algajatele... :).
Seekordse etapi pikkuseks oli 70 km, ehk siis 2x35 km, mis olid tehniliselt väga keerulised ja mägised. Ühe ringi peale oli tõusumeetreid kokku u. 600, lamedaid rajalõike põhimõtteliselt ei olnud, päris palju oli metsa vahel kividel ja juurikatel ukerdamist ning samuti sai omajagu laskumisi võetud saepurustel suusaradadel ja slallinõlvadel.

Starti minnes oli olemine igati hea kuid esimese ringi keskpaigast hakkas minule see rada tehniliselt üle jõu käima, kartsin pidevalt libedatel juurikatel ja kividel libastuda ning pidin seetõttu kõvasti hoogu maha võtma ja kaasvõistlejaid mööda laskma. Samuti olid osad laskumised päris järsud ja kurvilised ning kuna me rada eelnevalt läbi polnud sõitnud ei julgenud ma neist eriti suure hooga alla sõita. Muuseas see oli ka väga targasti tehtud sest vastasel juhul oleks päris mitmel korral lihtsalt rajast välja sõitnud ja mõnd suuremat kivi tabanud.

Täpselt enam ei mäleta aga kuskil esimese ringi 25 kilomeetril hakkas taaskord jupsima ka minu ratta esipidur ja lakkas lõpuks sootuks töötamast - õli imbus suporti vahelt välja piduriklotsidele ja pidurdamine osutus suht võimatuks. Seega tuli mul edasi sõita ainult tagumiste piduritega. Tagatipuks hakkas veel vihma ka sadama ja mõned kilomeetrid ennem esimese ringi lõppu suusanõlvadest tagumised pidurid plokkis ent see-eest üha kasvava hooga alla kihutades oli mu otsus langetatud - enda ohutuse nimel lõpetan selleks korraks võistlemise, e. katkestan siis. See ei olnud just kerge otsus, sest ma katkestasin viimati võistluse u. 15 aastat tagasi...

Toomase sõit ei läinud ka paremini, nagu tema jutust aru sain vaevasid teda kõhumured (ei maksa ikka hommikuks Soome lihapalle ja viinereid süüa) ning lisaks purunes ta rattal esimene amort - kõik see kokku pole just eriti motiveeriv lõpuni sõitmiseks. Aga eks Tom räägib ise pikemalt mis ja kuidas tal rajal läks.

Nõrgad oleme :))))

Fotode autor: Margo Rhede

Elu sõit Rakkes :)

Ilmateade lubas erakordselt sooja, niisket ja lämbet ilma ning temperatuuri vahemikus 24-31 kraadi. Hommikul kodus üles ärgates oli väljas meeletu udu, mis kestis kogu kohalesõidu, õhk oligi erakordselt niiske nagu ilmateade lubas ja sooja oli nii 20-22 kraadi. Rakkes vahetult ennem starti hakkas aga pilve vahelt piiluma päike ning temperatuur ja õhuniiskus tõusis seega üsnaPühapäeval 17.08.08 toimunud Rakke maratonile sõites valdasid mind küllalt vastakad tunded. järsku. Minul igatahes oli starti oodates nahk sama märg nagu täiega pingutades... Kuna ma polnud niisuguse ilmaga kordagi võistelnud siis ei teadnud ma ka seda, kas kogu distantsi sellistes üsna ekstreemisetes oludes vastu suudan pidada. Asi nimel selles, et mul kipuvad viimasel ajal u. 10 km ennem lõppu jalgadesse üsna tugevad krambid tulema ja palav ilm ei ole selles suhtes kindlasti positiivne.
Võistlus ise algas Rakke staadionilt ja keerutas esimesed kilomeetrid mööda kohalikku asulat ning seejärel suundus suusaradadele, kus sai paar päris head tõusu võetud ning seejärel juba vähe tasasemale pinnale suundutud. Mulle selline algus meeldis, esiteks sellepärast, et kohe stardist ei läinud meeletuks rabelemiseks ja teiseks sellepärast et ratturid hajusid kitsal rajal üsna kiiresti. Rada ise oli üsna huvitava ja vahelduva proofiiliga, kõige raskem osa oli vast Emumäele tõus ja seal ümber keerutamine, kuskil 40 kilomeetril ette jäänud rabalõik ning üsna distantsi lõpus, peale viimast joogipunkti asuv pikk ja lauge tõus ja kindlasti viimasel 3 km olevad suusarajad.
Stardist õnnestus mul päris hästi minema saada ja enam-vähem stabiilses tempos ennast sisse sõita. Peale esimesi kilomeetreid sain ma üsna korralikku gruppi ja kordamööda vedades liikusime niimoodi üsna valutult Emumäeni. Oma üllatuseks olin siis juba kuskil 160-170-dal kohal. Edasi õnnestus isegi veidike tempot tõsta ja vaikselt eespool sõitjaid püüdma hakata. Kõige raskemad hetked saabusid u. 15 km ennem lõppu kui jalad aeg-ajalt krampi kiskusid, aga õnneks ei pidanud ma sellest eriti tempot alla laskma ning suutsin oma kohta hoida. Paar kilomeetrit ennem lõppu suusamägedes õnnestus veel vaatamata aegajalt krampi kiskuvatele jalgadele 5-6 inimesest möödagi saada ja nii kokkuvõttes elu sõit teha ehk siis 132 koht saada!

Rakke maraton paistis sobivat üsna hästi ka Tommile, kes sai 101 koha! Aga eks ta räägib oma läbielamistest ise täpsemalt . Tambetil seekord ei vedanud, nagu tema jutust aru sain siis sõitis ta ennast paaril korral päris kinni ja oli seega sunnitud üsna rahulikult võtma. Hannes ja nüüdseks siis ka karboniseerunud Kalev :) tegid vist oma tavapärase sõidu, või mis?

Piltide autor Andrey Utkin.

Rakke maratoni avatu rajal

Sai siis eile Rakke rada läbi proovitud. Põrutasime kolmekesi (Tom, Romps ja Hannes) peale tööpäeva Rakkesse. Ilm oli ka igati tipp-topp. Kohale jõudes nägime et rada on proovimas teisigi peale meie.
Riided selga ja kähku rajale. Rajatähistus oli väga hea – avatud sõidu kohta.

Kuna viimasel ajal on rohkelt vihma kallanud, oli rada suhteliselt märg. Veetakistused olid eelnevate aastatega võrreldes tunduvalt sügavamad ja suuremad. Laupäevaks lubas veel vihma, nii et ootamas on mudaralli.

Sõites hoidsime suht head tempot. Raja läbimiseks kulus meil koos mõne peatusega aega ~ 3.15.

See aasta kujuneb sõit pikemaks ja raskemaks kui eelnevatel aastatel. Rajameister on lisanud mõningaid tehnilisi lõike, mis on igati tervitatav. Nii et ootamas on parim Elioni sarja etapp. (eks näis mida me peale sõitu räägime....)

Toomas

Fotod Toomas ja Roomet

Nissan Cup - Kalevipoja Rattamaraton

Pühapäeval toimus Jõgeval Kalevipoja Rattamaraton mis on Nissan Cupi teine osavõistlus. Kokku koosneb see sari 4 osavõistlusest, millest kaks esimest toimusid Eestis, kolmas Soomes ja neljas Lätis. Tegu on peamiselt võistkondliku sarjaga kus osalejaid on suhteliselt vähe aga tase see-eest päris kõva. Esindatud on nii Eesti, Läti kui ka Soome tipud.
X-Sport TEAM-st osalevad selles sarjas Toomas ja Roomet, sedakroda küll Nissan Pro teami nime all.

Seekordsel Kalevipoja Rattamaratonil oli pikkust 80 km ning läbida tuli kaks ringi. Maastik oli küllalt vaheldusrikas, esines nii pikki kruusalõike, turbast rabapinnast, suusaradasid, mägesid ja sopaseid metsateid. Esimese ring õnnestus kõigil enam-vähem kuiva jalaga läbi sõita aga teise ringi alguses saime see-eest üsna korraliku sahmaka vihma ja see muutis raja palju keerukamaks ja raskemaks. Kohati oli tee nii mudane, et tuli ratta seljast maha ronida ja mõned jooksusammud teha. Õnneks oli minu kummivalik üsna kindlapeale minek ja libetatel laskumistel seega erilist kukkumisohtu polnud. Küll aga katkestasid üsna mitmed oma võistluse ja seda just sellepärast et rada muutus väga libedaks ja raskeks ning siledama kummiga oli seda pea võimatu normaalselt läbida.

Minu sõit kulges esimesel ringil üsna normaalses tempos, aga kahjuks väga kõrge pulsiga, seega pidin teisele ringile minnes koormust maha võtma ja paraku ka konkurentidest tahapoole jääma. Peamiselt sellepärast saigi kogu distants üksinduses vändatud (pole just eriti motiveeriv). Õnneks siiski suutsin lõpuni vastu pidada ja 52 kohaga lõpetada. Kuna rada oli päris konarlik ja lõpu poole ka mudane siis kulus mul distantsi läbimiseks tervelt 4 tundi ja 15 minutit, Toomsel u. 15 minutit vähem. Samuti sain sellest raputamisest üsna korraliku seljavalu ja siiamaani valutava tagumiku :). Muidu oli aga võistlus kalevipoja nimele igati kohane!

Fotod Toomas ja Roomet

Väike mõttemõlgutus hoojaja lõpetamise teemal.

Tänasel päeval tundub hooaja lõpp veel küllalt kaugel olevat, ent aeg läheb teatavasti väga kiiresti ja kaugel see oktoober enam on :). Kuna treenitud ja võisteldud on see aasta kõvasti siis on nii Hannese, Toomase, Aini kui ka Roometi mõtetes mõlkunud ühe korraliku X-Sport TEAMi hooaja lõpupeo korraldamine, kuhu oleksid kutsutud kõik meie poolehoidjad (naised, pruudid, sõbrannad, poeteam jne). Pidu võiks esialgsete plaanide järgi toimuda 18. oktoobril (laupäeval) kuskil toredas kohas kus saaks sauna teha, pilte vaadata, tantsu lüüa, niisama muljetada ja vajadusel ööbidagi.
Ehk siis head teamikaaslased, broneerige endale juba varakult 18. oktoobri õhtupoolik vabaks ja mõlgutage vaikselt mõtteid kus me selle peo võiksime pidada.

Kõik ettepanekud peo koha ja tegevuste osas igati teretulnud!

Nüüd aga trenni :))).

Foto Hannes

Meeldetuletus!

Hei head teamikaaslased!
Väike meeldetuletus teile, et selle-aastasele Tartu Rattamaratonile saab soodushinna ja parema stardikoha saamiseks registreeruda kuni 28. augustini!

Registreerimisvormi saate siit.

Elion Otepää.

Elion Otepää sõit sedakorda meie teamil just kõige paremini ei läinud. Ei teagi, kas või mis või kes selles süüd oli - kui muidugi üldse oli? :)
Aga lühikokkuvõte siis selline, et Tommil läks esimestel kilomeetritel esimene käiguvahetaja tuksi ja ta kaotas selle remondiga u 10 minutit. Minul sujus sõidust 2/3 üsna hästi aga siis tekkisid jalgadesse krambid ja ma olin sunnitud hoo üsna maha võtma. Tulemuseks tagasihoidlik 230 koht. Tamebeti minek polnud ka vist kõige parem, aga kokkuvõttes õnnestus temal siiski teamist kõige parem koht ja aeg välja sõita. Indreku ja Hannese sõidu võib vist rahule jääda?

Rajast ka paar sõna. Mulle tundus, et see oli sellel aastal kuidagi raskem kui eelmisel, kuigi tegu on täpselt sama rajaga. Sopaseid kohtasid oli see aasta üsna vähe, aga see-eest võtsid tõusud päris läbi. Kindlasti mängis siin oma osa ka ülimalt niiske ja lämbe õhk mis lihtsalt hinge kinni võttis. Minu kella järgi oli tõusumeetreid kokku kaugelt üle 600. Laskumised olid kohati päris konarlikud (seda eriti Kekkose rajal) kus minul õnnestus joogitops kaotada ja Hannesel taaskord kogu oma rattakoti sisu. Kukkumisi eriti ei näinud ja ise neis ka õnneks ei osalenud. Teepeal juhtus veel ette paar-kolm keti lõhkunud ratturit ja niisama katkestajat.

Tulemusi, nagu alati vaadake sportinfost.