koosneb see sari 4 osavõistlusest, millest kaks esimest toimusid Eestis, kolmas Soomes ja neljas Lätis. Tegu on peamiselt võistkondliku sarjaga kus osalejaid on suhteliselt vähe aga tase see-eest päris kõva. Esindatud on nii Eesti, Läti kui ka Soome tipud.X-Sport TEAM-st osalevad selles sarjas Toomas ja Roomet, sedakroda küll Nissan Pro teami nime all.
Seekordsel Kalevipoja Rattamaratonil oli pikkust 80 km ning läbida tuli kaks ringi. Maastik oli küllalt vaheldusrikas, esines nii pikki kruusalõike, turbast rabapinnast, suusaradasid, mägesid ja sopaseid metsateid. Esimese ring õnnestus kõigil enam-vähem kuiva jalaga läbi sõita aga teise ringi alguses saime see-eest üsna korraliku sahmaka vihma ja see muutis raja palju keerukamaks ja raskemaks. Kohati oli tee nii mudane, et tuli ratta seljast
maha ronida ja mõned jooksusammud teha. Õnneks oli minu kummivalik üsna kindlapeale minek ja libetatel laskumistel seega erilist kukkumisohtu polnud. Küll aga katkestasid üsna mitmed oma võistluse ja seda just sellepärast et rada muutus väga libedaks ja raskeks ning siledama kummiga oli seda pea võimatu normaalselt läbida.Minu sõit kulges esimesel ringil üsna normaalses tempos, aga kahjuks väga kõrge pulsiga, seega pidin teisele ringile minnes koormust maha võtma ja paraku ka
konkurentidest tahapoole jääma. Peamiselt sellepärast saigi kogu distants üksinduses vändatud (pole just eriti motiveeriv). Õnneks siiski suutsin lõpuni vastu pidada ja 52 kohaga lõpetada. Kuna rada oli päris konarlik ja lõpu poole ka mudane siis kulus mul distantsi läbimiseks tervelt 4 tundi ja 15 minutit, Toomsel u. 15 minutit vähem. Samuti sain sellest raputamisest üsna korraliku seljavalu ja siiamaani valutava tagumiku :). Muidu oli aga võistlus kalevipoja nimele igati kohane!Fotod Toomas ja Roomet
1 kommentaar:
Nagu eelnevalt teada, oli ootamas raske rada. Startida sai siis esmakordselt esimesest grupist koos ässadega..(Oras, Kirsipuu jne..). Niikui start anti hakati kohe tuld andma. Esimesed paar kiltsa püsisime sabas aga siis läks rong oma teed. Meil kujunes siis mingi 5-ne grupp ja lasime omas tempos. Ja eks siis hakkasid ka vahed tekkima(rabas). Ma ei teagi kus Romps maha jäi aga mingi hetk olin üksi kulgemas. Suusaradadel sain siis Jarmo kätte, vist oli kõva algusega kinni tõmmanud. Lasin omas tempos edasi. Laiusel enne tõuse tekkis meil kolmik (Hawai vend Grisha ja Rakke spordiklubi vend Toome). Lasime siis koos ringi lõpuni ja sõitsime ka teisel ringil koos, kuni hakkas vihma tulema(sinna-maani oli rada täitsa heas konditsioonis).Enne suusaradasid rabas hakkas Rakke vend vaikselt eest vajuma, ei tahtnud silmsidet kaotada ja pigistasin järgi. Hawai vend jäi maha. Jalad hakkasid tümaks muutuma(vihmasaju ajal hakkas päris külm).Pulsinäit hakkas ka vaikselt vajuma, moraal ka. Tuli ennast sundida ja tuimalt edasi pressida. Teisel ringil tundusid need Laiuse mäe tõusud eriti jõhkrad(tuli isegi granny-t kasutada). Metsavahel olid rajad ka nii tatiseks muutunud et tegu oli edsisaamisega. Eelneval õhtal tegin õige valiku et Ralph-id alla panin. 5kiltsa enne lõppu sain veel Taluka kätte ja nii sai siis finisisse veeretud. Hea et tehnika vastu pidas, kuigi lõpu eel tagumine käikar enam käike alla ei vahetanud. Aeg tuli siis alla 4 tunni(3:56) ja koht 41. Kaotust võitjale 49 mintsa, pole paha sellisel karmil rajal. Eespool vaid Elioni esisaja vennad.
Katkestajaid oli ka omajagu.
Nissani vendadest olid paremad siis Puu(13) ja Rohtmets(26). Jarmo ronis teisel ringil rattalt.
Slikkidega ei olnud eriti meeldiv sõita.
Romps sa olid ikka 46.
Ootamas on siis Lahti etapp, mis pidi veel hullem olema....
Postita kommentaar