Elion Otepää sõit sedakorda meie teamil just kõige paremini ei läinud. Ei teagi, kas või mis või kes selles süüd oli - kui muidugi üldse oli? :)
Aga lühikokkuvõte siis selline, et Tommil läks esimestel kilomeetritel esimene käiguvahetaja tuksi ja ta kaotas selle remondiga u 10 minutit. Minul sujus sõidust 2/3 üsna hästi aga siis tekkisid jalgadesse krambid ja ma olin sunnitud hoo üsna maha võtma. Tulemuseks tagasihoidlik 230 koht. Tamebeti minek polnud ka vist kõige parem, aga kokkuvõttes õnnestus temal siiski teamist kõige parem koht ja aeg välja sõita. Indreku ja Hannese sõidu võib vist rahule jääda?
Rajast ka paar sõna. Mulle tundus, et see oli sellel aastal kuidagi raskem kui eelmisel, kuigi tegu on täpselt sama rajaga. Sopaseid kohtasid oli see aasta üsna vähe, aga see-eest võtsid tõusud päris läbi. Kindlasti mängis siin oma osa ka ülimalt niiske ja lämbe õhk mis lihtsalt hinge kinni võttis. Minu kella järgi oli tõusumeetreid kokku kaugelt üle 600. Laskumised olid kohati päris konarlikud (seda eriti Kekkose rajal) kus minul õnnestus joogitops kaotada ja Hannesel taaskord kogu oma rattakoti sisu. Kukkumisi eriti ei näinud ja ise neis ka õnneks ei osalenud. Teepeal juhtus veel ette paar-kolm keti lõhkunud ratturit ja niisama katkestajat.
Tulemusi, nagu alati vaadake sportinfost.
3 kommentaari:
Esimene ebaõnn siis hooajal...ikka juhtub, aga seda nüüd küll valel ajal. Enne sõitu sai vähe tugevamalt sooja tehtud, ja sellest oli stardis kasu, minek oli kuidagi kergem kohe. Esimesed kilomeetrid kuni esikäikar otsustas koostööst loobuda, oli sõit maru närviline, sahmimine käis ja grupp oli ka maru suur.
Ma õnneks hoidsin ennast grupi äärde. Kui käikari laks käis, sain kähku kõrvale tõmmata(kedagi segamata). Nu hakkasin siis muidugi rapsima, ei saand aru ka mis viga, koti mis mul alati sadula all on olnud, olin seekord maha jätnud. Üritasin siis käikarit saadaolevate vahenditega õigeks painutada, aga ei midagi. Otsustasin juba käega lüüa, 10-kond kiltsa oleks tagasi astuda.
Aga krt.no alla andma...hüppasin siis jalaga käikari kuidagi keskmise hammaka peale ja proovisin siis edasi sõita. Algul vedas kett vabajooksul kaasa, nii et tirri lasta ei saanudki - tuli vändata. Vaatasin siis rattureid, et kuhu kanti siis sattunud olin, numbrid jäid sinna 800-900 kanti, egas midagi tuld. Eks ta raske oli selline vägi oli ees, ja neist oli vaja kuidagi mööda saada. Lakumistel oli pidur peal, singlitel pidin kõrvalt kuidagi mööda pressima ja tõusudel slaalomit sõitma et mööda saada.
Minek tundus hea(pole varem sellistes puntides sõitnud). Eks seda tunnet tekitas pidevad möödasõidud. Esimesena sain kätte siis Soo poisi, seda Tehvandi kandis. Mõtlesin et sellise tempoga saan veel meeskonnale punkte tuua. Järgmine oli Ints kuskil mägedes. 7-8 kiltsi enne lõppu sain Tiidu ja Ville kätte. Asi läheb juba põnevaks, ega siis Romps ja Tamps kaugel olla saa. Vurasin siis edasi, ega ma sirgetel keskimise hammakaga erilist tempot arendada ei suutnud, tagumik hakkas juba üles -alla käima. Ei kujutanud ette ka mis koha kandis ma sõidan, aga selg ees rattureid tuli kuni finisini ette. Olin finisis päris tühi kah. Romps ja Tamps jäid siis vastavalt minuti ja kahe kaugusele. Vaatasin polarist siis kui pikk paus mul käikariga oli - 7 mintsa pluss siis need vaevalised möödumised ja muidugi see meeletu kerimine keskmise hammakaga. Eks ta umbes mingi 10-12 mintsa kaotust tegi ja koht esisaja piiril kaotsi läks....krt ma ütlen.
Eks tuleb Rakkes uuesti üritada.
Vorm hetkel hea, mida tõestas ka eilne Vomax-i test.
Esimest korda ei õnnestunud tiimist kellelgi esi kahesaja sisse sõita. Raske rada ja kehv päev? Egas midagi Rakkes saame seda parandada.
Toomas.
Tom, siis on sul küll väga super power hea vorm kui sa Tehvandi kandis (finishis) Soo kinni püüdsid ja siis veel kiiresti mitmest sajast ratturist möödusid. Müts maha, kõva mees, tehke järgi!! Kas need paarsada venda lamasid seal koomas enne finishi joont?
Sorry, see oli Kääriku kandis mägedes.......
Postita kommentaar