Toomasega koos osaleme me nö. hobikorras ka sellises sarjas nagu Nissan Cup. Sellest on juttu olnud ka varasemates postitustes, aga lühidalt veelkord kokku võttes on tegu Elioni sarnase üritusega, tase on kõvem ja rajad on oluliselt keerukamad ning pikemad.
Nissan Cupi seekordne etapp toimus Lahtis, Messila spordikeskuses. See on Lahti külje all asuv spordikeskus kus on ka üsna korralikud slaalominõlvad, suusarajad ja läheduses hüppetornid.
Kõik tähendab seda, et ka rattarajad ei ole just algajatele... :).Seekordse etapi pikkuseks oli 70 km, ehk siis 2x35 km, mis olid tehniliselt väga keerulised ja mägised. Ühe ringi peale oli tõusumeetreid kokku u. 600, lamedaid rajalõike põhimõtteliselt ei olnud, päris palju oli metsa vahel kividel ja juurikatel ukerdamist ning samuti sai omajagu laskumisi võetud saepurustel suusaradadel ja slallinõlvadel.
Starti minnes oli olemine igati hea kuid esimese ringi keskpaigast hakkas minule see rada tehniliselt üle jõu käima, kartsin pidevalt libedatel juurikatel ja kividel libastuda ning pidin seetõttu kõvasti hoogu maha võtma ja kaasvõistlejaid mööda laskma. Samuti olid osad
laskumised päris järsud ja kurvilised ning kuna me rada eelnevalt läbi polnud sõitnud ei julgenud ma neist eriti suure hooga alla sõita. Muuseas see oli ka väga targasti tehtud sest vastasel juhul oleks päris mitmel korral lihtsalt rajast välja sõitnud ja mõnd suuremat kivi tabanud.Täpselt enam ei mäleta aga kuskil esimese ringi 25 kilomeetril hakkas taaskord jupsima ka minu ratta esipidur ja lakkas lõpuks sootuks töötamast - õli imbus suporti vahelt välja piduriklotsidele ja pidurdamine osutus suht võimatuks. Seega tuli mul edasi sõita ainult tagumiste piduritega. Tagatipuks hakkas veel vihma ka sadama ja mõned kilomeetrid ennem esimese ringi lõppu suusanõlvadest tagumised pidurid plokkis ent see-eest üha kasvava hooga alla kihutades oli mu otsus langetatud - enda ohutuse nimel lõpetan selleks korraks võistlemise, e. katkestan siis. See ei olnud just kerge otsus, sest ma katkestasin viimati võistluse u. 15 aastat tagasi...
Toomase sõit ei läinud ka paremini, nagu tema jutust aru sain vaevasid teda kõhumured (ei maksa ikka hommikuks Soome lihapalle ja viinereid süüa) ning lisaks purunes ta rattal esimene amort - kõik see kokku pole just eriti motiveeriv lõpuni sõitmiseks. Aga eks Tom räägib ise pikemalt mis ja kuidas tal rajal läks.
Nõrgad oleme :))))
Fotode autor: Margo Rhede
3 kommentaari:
Kas siis nüüd just "nõrgad"? Tehnilisi viperusi juhtub ju meil kõigil.
Esimene katkestamine siis sel hooajal...võtab kripeldama.
Esmalt- reedel suvekatel sai ohtralt rummi kallatud ja laupäeva hommikul paari õllega pead parandatud. See jättis oma jälje.
Pühapäeva hommikul enne starti sai paras ports(vinkud, lihapallid, munapuder, puder jne) sisse tõmmatud. Aga magu keeldus koostööst. Sättisime ennast siis starti, proffide kõrvale jällegi.
Rahvast oli tunduvalt rohkem stardis kui Kuremaal(üle 200).
Võtsin alguses vaiksemalt ja üritasin Rompsiga silmsidet mitte kaotada. Seljakottidega rattureid möödus vasemalt ja paremalt. Algus oli suht talutav, aga siis hakkasid need kivisinglid juurikatega. Sisikond tahtis välja tulla, raputas ikka mõnusalt küll.
Söök seisis kenasti maos, jook ka alla ei läinud. Ega rajal puhkamis kohta ka ei olnud, ikka üles ja alla. Allatulek oli vaat et ohtlikumgi. Amort hakkas kuskil poolel põhja taguma ja juhitavus läks täitsa käest ära. Sai nippel ka tänu sellele pandud. Moraal vajus täiega. Korra kadus Romps eest ära(eksis teelt.), aga varsti oli sabas. Ja siis hakkas veel vihma ka tibama - täismäng noh!
Lõpu poole võttis Rompsil laskumistel taguotsa lappama - selge esipidur keeldus koostööst.
Lõpupoole oli veel kolm tõusu - maasikat. Eestis ma grannyt ei kasuta aga seal kulus marjaks ära.
Tõusumeetreid oli ametlikult 650m ringi peale - see on rohkem kui Haanja 100-l. Mida lähemale ringi lõpp jõudis seda paremaks enesetunne läks, nüüd oleks võinud sõitma hakata, aga jah tuli rajalt maha tulla. Ei olnud mõtet amorti täitsa tuksi keerata ja ennast vigaseks sõita.
Ja kusjuures me olime ringilt maha tulles suht eesotsas(50-ne hulgas). Tunne oli küll teine.
Tegelikult rada oli hea, tõsine maratoni rada, nii nagu üks maraton olema peab. Lihtsalt meie oleme harjunud siinsete Eesti radadega. Järgmine aasta lähme Tahkosse harjutama.
Ega keegi ju vägisi seda pudelit suu peale pannud;)) Minul on just kerge pohmakaga hed sõidud olnud.
Postita kommentaar