Rakke maratonile sõites valdasid mind küllalt vastakad tunded. järsku. Minul igatahes oli starti oodates nahk sama märg nagu täiega pingutades... Kuna ma polnud niisuguse ilmaga kordagi võistelnud siis ei teadnud ma ka seda, kas kogu distantsi sellistes üsna ekstreemisetes oludes vastu suudan pidada. Asi nimel selles, et mul kipuvad viimasel ajal u. 10 km ennem lõppu jalgadesse üsna tugevad krambid tulema ja palav ilm ei ole selles suhtes kindlasti positiivne.Võistlus ise algas Rakke staadionilt ja keerutas esimesed kilomeetrid mööda kohalikku asulat ning seejärel suundus suusaradadele, kus sai paar päris head tõusu võetud ning seejärel juba vähe tasasemale pinnale suundutud. Mulle selline algus meeldis, esiteks sellepärast, et kohe
stardist ei läinud meeletuks rabelemiseks ja teiseks sellepärast et ratturid hajusid kitsal rajal üsna kiiresti. Rada ise oli üsna huvitava ja vahelduva proofiiliga, kõige raskem osa oli vast Emumäele tõus ja seal ümber keerutamine, kuskil 40 kilomeetril ette jäänud rabalõik ning üsna distantsi lõpus, peale viimast joogipunkti asuv pikk ja lauge tõus ja kindlasti viimasel 3 km olevad suusarajad.Stardist õnnestus mul päris hästi minema saada ja enam-vähem stabiilses tempos ennast sisse sõita. Peale esimesi kilomeetreid sain ma üsna korralikku gruppi ja kordamööda vedades
liikusime niimoodi üsna valutult Emumäeni. Oma üllatuseks olin siis juba kuskil 160-170-dal kohal. Edasi õnnestus isegi veidike tempot tõsta ja vaikselt eespool sõitjaid püüdma hakata. Kõige raskemad hetked saabusid u. 15 km ennem lõppu kui jalad aeg-ajalt krampi kiskusid, aga õnneks ei pidanud ma sellest eriti tempot alla laskma ning suutsin oma kohta hoida. Paar kilomeetrit ennem lõppu suusamägedes õnnestus veel vaatamata aegajalt krampi kiskuvatele jalgadele 5-6 inimesest möödagi saada ja nii kokkuvõttes elu sõit teha ehk siis 132 koht saada!
Rakke maraton paistis sobivat üsna hästi ka Tommile, kes sai 101 koha! Aga eks ta räägib oma läbielamistest ise täpsemalt . Tambetil seekord ei vedanud, nagu tema jutust aru sain siis sõitis ta ennast paaril korral päris kinni ja oli seega sunnitud üsna rahulikult võtma. Hannes ja nüüdseks siis ka karboniseerunud Kalev :) tegid vist oma tavapärase sõidu, või mis?
Piltide autor Andrey Utkin.
9 kommentaari:
Rakke Maraton ehk siis väga niiske ja soe sõit :).
Rakke Maraton on üks minu lemmik maratone Elioni sarjas. Valmistusin selleks sõiduks spetsiaalselt, et teha miinimum alla 200 sõit. Tegime Intsuga enne starti sooja ja enesetunne oli päris hea võrreldes viimase kuu vormiga. Ilm oli aga väga niiske ja õhk üldse ei liikunud ning vesi voolas mööda selgroogu ojadena. Stardi koridoris seisime Tommiga kõrvuti ja märkasin , et Tommil pulss 109 - minul aga 81. Kõik see ei tähendanud aga midagi juu ,siis oli Tommil väike närv sees mina, aga tuim nagu kala :). Kui start anti sain aru, et Tommil on väga kõva pauk sees. Ta tavaliselt selline mõõdukas alustaja, aga pühapäeval startis ikka väga tugevalt. Hoidsin tuulde kuna enesetunne oli hea ja jalad kerged. Kõik see, aga sai mulle saatuslikuks kuna ei osanud ette näha kuidas sellise niiske ilmaga minu keha reageerib. Alguses tiirutas rada ümber stardi paiga ja istusin ilusti Tommi tuules, aga niipea kui keerasime esimese pikema kruusaka peale sain sellise haamri mida oma 7 hooaja jooksul veel kogenud ei ole. Kõige iroonilisem on see, et tavaliselt olen mina see kes Intsu hurjutab liiga kiire alguse puhul :). Seekord sõitsin ennast hoopis nii kinni , et lausa häbi hakkab :). Kui olime kruusaka peale jõudnud vajusid sokid ikka konkreetselt alla ja Roomet sõitis mingi grupiga minust mööda nagu sittuvast kassist. Alates sellest hetkest sõitsin ainult silmamunade peal. Kuskil 15 km tuli mulle järgi Ints mingi pundiga ja võtsin siis neile sappa, aga ega ma seal ka ei suutnud üle 2-3 km istuda tuli siis uuesti tempo maha võtta. Võtsin siis üsna rahulikult kuni 25 km ja siis proovisin uuesti tempot tõsta ja see õnnestus. Mingi aja pärast sain juba Indreku kätte ja tegin talle ettepaneku mulle tuulde võtta, et ta saaks kruusakate peal puhata. Mingi aja sõitsime koos kuni mingil singlil sai tal jõud otsa. Sõitsin siis kuni finishini ja suutsin veits oma kohta ka parandada 300 pealt 235 ks finishis. Päris raske sõit oli ja finish tundus taeva kingitusena. Otepääl oli ka niiske ilm, aga see oli nalja tegemine võrreldes Rakkega. Rajal juhtus ka mõndagi naljakat: mingid klounid suutsid eelviimases TPs kukkumise korraldada ja sõitsin neile täiega sisse - õnneks jäin terveks ja kiiresti püsti, teiseks: kuskil sillal kus käsipuid ei olnud suutis mingi vend rattaga jõkke sukelduda, aitasin ta siis koos rattaga sealt välja kuna teistel paistis poogen olevat, kuigi vend oli rinnuni jões kinni. Päris huvitav sõit oli ikka peaks mainima, kuigi koht jäi oodatust tagasi hoidlikumaks, aga see eest hoolitsesid tulemuse eest Tomm 104 ja Roomet 132. Mõlemad tegid vägava sõidu - respect. Peab nyyd taastuma, 23-24 läen senioorite EMV le Võrumaal. Seal siis toimuvad maanteel eraldistart 20 km ja 92 km grupisõit. Üritan siis lippu kõrgel hoida kuigi esindan seal oma teise kodu klubi värve. Peab siis järgmisteks sõitudeks püssirohtu otsima ja Rakveres joonel näeme risk :).
Tunded on nii ja naa, aga eks peab vist ikka sõiduga rahule jääma. Hooaja eesmärk jäi küll täitmata ,kuid kaks etappi on veel ees...
Ilm oli jällegi Rakkele iseloomulik - palav ja seekord ka väga niiske. Stardis oli oodata rapsimist ja nügimist, seetõttu võtsin alguse rahulikult. Aga külje sain alguses mägedes ikka maha poetada, ja üks vend sõitis takkaotsa üle esimese jooksu ka.
Ega alguses oma tempot arendada ei saanud, koguaeg olid mingid tropid, nii tuli "vaikselt" loksuda rivis. Aga võib-olla see oligi hea, et algus oli suht rahulik. Emumäeni jõudes oli tekkinud mingi 10-ne jõuk ja mina seal sabas tirritamas. Mäe jalamil tuldi muidugi ratta seljast maha ja hakati lonkima, no ei lasta sõita.
Siit õppetund- alati ei tasu grupi lõpus istuda.
Panime Villega grupist putket. Lasin edasi oma tempoga ega hakanud end enam gruppidesse istutama. Selg ees mehi tuli päris ohtralt vastu ja lahinguväljal võis näha krampides mehi vedelemas....ja häälitsemas.
No kui nii edasi siis saja piir on varsti käes. Aga ega nii lihtsalt ka ei lähe, minulgi hakkasid krambid vaikselt tundma andma. Tõusudel tuli nats kergemalt võtta.
Dopingut krampide vastu sai ka ainult üks doos kaasa võetud - neetud. Ja olingi finisis, tunne oli suht värske, et oleks võinud veel jätkata... Aga enda viga et varem vajutama ei hakanud.
Rakke rada on üks parimaid, kõigil kolmel hooajal on tulnud siit ka parim koht. Loodan et see aasta on parim sõit veel tulemas.
Rompsilt väga hää sõit ja tulemus.
Pean selja taha vaatama hakkama.
Tamps sinu punktid jäid tulemata, võta end kokku!!!
Nüüd siis pühapäeval ootamas katsumus Lahtis - Nissan Cup
Kuramus küll! Kirjutasin ilgelt pika jutu ja jätsin kirjastamata.
Kirjutan siis lühidalt uue jutu. Otsesõnu öeldes läks minu sõit Rakkes sitasti. Kuna sooja sai korralikult tehtud siis pani alustades suht kiiresti minema. Sellest tundus ka kasu olevat kui kõrvalolevaid rattanumbreid vaatasin. Kahjuks pikalt seda pidu ei jagunud. Viis kilti enne Emumäge põldudel sõites tuntsin, et jaksu pole. Ei aidanud ka üsna tihe joomine ega ka geelid. Ajud küpsesid täiega ja jõud oli jalgadest kadunud. Ju see oli selle ilma ja minu Toomase soovitusest üleastumise tulemus. Ööbisin ju eelneval ööl Rakvere SPA`s kus külastasin ka saunamaailma.
Raja viimane kolmandik oli juba veidi parem. Seda vast seepärast, et ka teised hakkasid väsima.
Kirusin ja vandusin muidugi ka enda kummivalikut. Oleks pidanud riskima ja siledama kummiga minema. Anyway olid laskumistel teised vennad ees ja väga suurt kiirust arendada ei saanud. Raja viimasel kolmandikul segasid muidugi ka kollase nr sõitjad. Varem pole neid nii ruttu ette sattunud.
Sisuliselt ma tegelikult sõitsin enda koha vanusegrupis välja aga kuna mulle on Rakke rada istunud siis loodsin muidugi paremat kohta.
Eks järgmine kord proovime paremini.
Minul oli ka plaanis Rakkes elu sõit teha. Et kohe poodiumile, vähemaga ei lepiks, seda enam, et tiimil esikolmiku koht saamata. Sõin nädal aega sibulat ja kala ning makarone, räige purakas sees ja rajale panema kohe. Alguses panin täiega, kõigist mööda..., pärast enam ei pannud. Siis pandi minust mööda. Tulemus oli nagu ikka.
Tegelikult , et poodiumi kohta ei tulnud oli kõiges süüdi rada, et nii raske oli ja ilm ja võsa ja muda, kaasvõistlejad, päike, sääsed, see lehmalaut teepeal, kivid, mäed, laskumised, sõda Gruusias ja kõik ülejäänud. Ise olin küll kõva mees :).
Kuule Kalev, see on "tõsiste" meeste blogi siin ;))
Haanja 100 minejatele niipalju, et Parksepas (Võru külje all) oleks üks pansionaat välja pakkuda. Hind on 120 kr öö eest. Seda pidi kaubelda ka veel saama. Andke teada mis mõtted on sel teemal.
Kalevi kommentaar oli väga hea tegelikult :))). Ega ratta sõitu ei peagi nii tõsiselt võtma nagu mina ja mõni meist veel äkki teeb. Ega meie elu kvaliteet sellest ju ei muutu kas me oleme Elionil 88s või 488. Statistide kohad mõlemad "suurte poiste" sõidus. Kle toitumis-expert Kalev kas Rakvere Elioniks valmistumisel ka mingit eri dieeti soovitad? Või sobib see mis Rakkeski: Kala-Sibul-Makaron:) ja viimane kysimus kas toidu manustamise järjekord on ka oluline?
Ok, minul on Haanja 100 brooneritud Ala Rõuge Külalistemajas 4 kohaline tuba, üks koht on üle, hind koos hommikusöögiga 250.-
Rakvere suhtes on 2 suurepärast ettevalmistuse - toitumise varianti kuidas edukalt trügida kaasvõistlejatest mööda:
1.Söö õhtuti vähem, alaneb kehakaal ja jõuad mägedest lennates üles sõita. Ja ei pea ratast karboniseerima 100-de grammide kaupa kuna kehakaalu langus teeb edukalt (edukamalt) sama töö.
Raha jääb ka õlle jaoks väga palju üle.
2.Õhtul enne magamaminekut pane 2 laksu Magneslife-t ja muud võistluskeemiat korraga sisse. Hommikul enne maratoni tunned juba kuidas sisepõlemismootor enese sees raevukalt podiseb ja kui veel mäest hakkad ratast üles tallama siis vallandub lausa meeletu reaktiivjõud kui põhja alt ära lööb. Ja minek on kõva! Võivad alusetult kahtlustama hakata, et tegid 2 ringi asemel ühe.
Sellised on siis head näpunäited kiiret ja kerget edu saavutada tahtvatele ratturitele.
Kalev, miks sa foorumites oma häid nõuandeid ei jaga;)) Need on ju tõlised pärlid. Kas selles rattaraamatus olid need asjad kirjas või räägid enda kogemustest?
Postita kommentaar